Ormanǵa qaýip: Dala órtteriniń 75 paıyzy jaı otynan tutanady
Qazirgi ýaqytta óńirdegi memlekettik orman qorynyń jalpy aýmaǵy 478 myń gektardan asady. Onyń ishinde 274 myń gektary – orman jamylǵysy.
Ormanshylardyń málimetinshe, orman-toǵaıda paıda bolatyn órt oqıǵalaryna kóbine naızaǵaı sebepker. Dáıekteı aıtqanda, dala órtteriniń 75 paıyzy jaı otynan tutanady. Byltyr dala órtteriniń 22 jaǵdaıynda tilsiz jaýdyń memlekettik orman qory aýmaǵyna ótip ketkeni tirkelipti. Taǵy eki órt oshaǵy elektr jelileriniń úzilýinen paıda bolǵan. Al jalpy órtten kelgen shyǵyn 2 mln teńgeden asqan.
Óńirlik tótenshe jaǵdaılar departamenti bastyǵynyń orynbasary Qaırat Shaımardenovtiń pikirinshe, aǵash qoryn kádimgi jaıtartqyshtardy ornatý arqyly saqtap qalýǵa bolady.
«Ormandy jerlerdiń naızaǵaı jıi túsetin ýchaskelerin zerttep shyǵýdy usynamyn. Odan soń jaıtartqyshtar ornatatyn aımaqtardy talqylap alýymyz qajet. Bıyl ormandaǵy órt qaýipsizdigi erejelerine biraz tolyqtyrýlar enip otyr. Soǵan oraı biz óz jumysymyzdy aldyn alý turǵysynan jetildirýimiz kerek», - deıdi ol.
Qyzyq bolǵanda óńirdegi orman-toǵaıly jerlerde birde-bir jaıtartqysh joq bolyp shyqty. Orman sharýashylyǵy jáne janýarlar dúnıesi aýmaqtyq ınspektsııasynyń basshysy Rýslan Tólepbaevtyń sózinshe, bul másele «Ertis ormany» rezervaty boıynsha talaı márte kóterilgen. Ol jerdegi aǵash jamylǵylarynyń aýmaǵy óte úlken.
«Rezervatta naızaǵaı túsýden órt shyqqan oqıǵalar jıi kezdesip jatady. Biraq ormannyń árbir gektaryna jaı tartatyn qurylǵylar ornatý múmkin emes. Orman sharýashylyqtarynda ony satyp alýǵa jáne ornatýǵa qarajat joq», - deıdi ol.
Maman kún jylyna mekeme qyzmetkerleri rezervat aýmaǵyn sholyp, taldaý jasaıtynyn, sonyń nátıjesine oraı qaýipti aımaqtarda tym bolmaǵanda 10 jaıtartqysh ornatyp kóretinderin jetkizdi. Baıanaýyldyń taýly aımaqtarynda mundaı qurylǵylardy ornatý qıynǵa soǵatyny anyq. Jalpy orman arasynda mundaı bir jaıtartqysh baǵandy ornatýdyń ózindik quny shamamen 250 myń teńge turady.
Aıtyp óteıik, «Ertis ormany» rezervaty aýmaǵyndaǵy relıkti qylqan japyraqty aǵashtar elimizdiń soltústik-shyǵys óńirinde ǵana kezdesedi. Ejelgi muhıttyń tabanynda, qum jaldarynda ósip shyqqan Ertis «orman jolaǵy» Shaldaı jáne Besqaraǵaı orman sharýashylyqtarynan, onyń ishinde 16 ormanshylyqtan turady. Jalpy aýmaǵy 162 myń orman jamylǵysy qorǵalýy jaǵynan asa qundy orman alqaptary sanatyna enedi. Búginde rezervat aýmaǵynda ósimdikterdiń 84 túri tirkelse, ǵylymı-zertteý jumystarynyń nátıjesinde floranyń alýandyǵy keńeıip, 226 túri anyqtalypty. «Qyzyl kitapqa» engizilgen janýarlar men qustardyń 7 túri, túrli tuıaqty ań, sonyń ishinde shamamen 190 bulan ormandy meken etedi.
Budan bólek Pavlodar oblysynyń aýmaǵynda «Baıanaýyl memlekettik ulttyq tabıǵı parki», sondaı-aq jalpy aýmaǵy 127,5 myń gektar jerge ıe orman jáne janýarlar álemin qorǵaý jónindegi kommýnaldyq memlekettik mekemeler («Pavlodar», «Úrlitúp», «Maksım Gorkıı») bar ekenin aıtyp óteıik.
Orman sharýashylyqtarynda maman jetispeýshiligi, tehnıkanyń eskiligi sııaqty burynnan qalyptasqan máseleler qulashty keń sermeýge múmkindik bermeı otyr. Kóktem men jaz aılarynda maýsymdyq qyzmetkerler, sonyń ishinde munara baqylaýshylary, órt sóndirýshiler, kólik júrgizýshileri jetpeı jatady. Kadrdyń jetispeýi máselesinen bólek, mundaǵy tehnıkalardyń 80 paıyzy tozyp tur. Olardy jumys qalpynda ustaý úshin jyl saıyn qyrýar qarajat bólinip, ormanshylar mashına-traktorlaryn áýpirimdep júrgizip otyr.
Byltyr Orman sharýashylyǵy jáne janýarlar dúnıesi komıteti orman sharýashylyǵy mekemelerin, sonyń ishinde «Ertis ormany» rezervatyn 2025 jylǵa deıin materıaldyq-tehnıkalyq bazamen jáne jabdyqtarmen jaraqtandyrý jobasyn ázirlegen edi. Pavlodar oblysy ákimdiginen alynǵan málimetterge súıensek, byltyr orman qorǵaý salasyna bıýdjetten 882 mln teńge baǵyttalyp, orman sharýashylyqtary 5 órt sóndirý avtomashınasyn, shaǵyn jınaqty 5 orman patrýldik keshenin, 33 mototsıkl, 101 ratsııa, 11 aǵash otyrǵyzý mashınasy men 6 túren satyp alynǵan. Mundaı jaraqtandyrýdyń nátıjesinde jyl sońynda óńirdegi orman sharýashylyqtarynyń materıaldyq-tehnıkalyq bazasy 58-den 78 paıyzǵa deıin jaqsara túsken. Al bıyl avtotsısternaly taǵy 4 mashınany satyp alý josparda tur. Óńirlik jer qoınaýyn paıdalaný, qorshaǵan orta jáne sý resýrstary basqarmasynyń basshysy Áıgerim Qabyltaevanyń aıtýynsha, osylaısha oblystaǵy sharýashylyqtardy órt sóndirý kólikterimen jaraqtandyrý 100 paıyzǵa jetkiziledi. Al arnaıy tehnıkalardy saqtaý úshin orman órtine qarsy stansalar salý qajet. Pavlodar aımaǵynda Qaraǵandy oblysyndaǵy tájirıbege súıenip, modýldik tıptegi stansalar turǵyzý josparlanyp qoıǵan. Mundaı nysandarǵa jobalyq-smetalyq qujattar qajet emes, sáıkesinshe olardy ornatýǵa az ýaqyt jumsalady.
Respýblıkalyq mańyzǵa ıe orman sharýashylyqtaryna byltyr 4 mlrd teńgedeı qarajat bólinip, onyń 1,5 mlrd teńgesi materıaldyq-tehnıkalyq bazany jaqsartýǵa, 2,4 mlrd teńgesi orman órtterine monıtorıng jasaıtyn júıeni ornatýǵa jumsalypty.
QR Ekologııa jáne tabıǵı resýrstar mınıstri Erlan Nysanbaevtyń málimetinshe, bıyl elimizdegi orman qorǵaý salasyn jaraqtandyrýǵa 16,7 mlrd teńge bólinedi. Mınıstrliktiń tabıǵat qorǵaý mekemelerinde ornalasqan órt stansalaryna 108 órt sóndirý mashınasy, 79 shaǵyn keshender jáne 37 traktordy lızıngke satyp áperý qarastyrylyp otyr. Bul tehnıkalardyń qanshasy Pavlodar ormanshylarynyń úlesine tıetini ázirge beımálim.