Orynbordaǵy jalpy qazaq sezine qurmetpen shaqyrylǵan Іlııas Janqarauly kim
Іlııas Janqarauly – Ýaq rýynyń HІH ǵasyrda ómir súrgen beldi ókili Janqara Jantóbetovtiń 18 ulynyń biri. Ólketanýshy Dáýren Aıashınovtyń dereginshe, Ergenekti Ýaq bolysy 1 852 jyly Ertistiń oń jaǵasyndaǵy eń iri bolys bolǵan. Munda 11 aýyl, 1 632 tútin, jalpy sany 6 981 adam turǵan. Jergilikti baılardyń asa aýqatty bolǵany baıqalady, 29 369 jylqy, 8 myńnan astam sıyr, 45 myńnyń ústinde qoı baǵylǵan. 1872 jyly Ergenekti-Ýaq-Murat bolysyna Janqarauly Bozǵozy bolys bolyp saılanady. Arhıv qujattarynda buǵan qosa Malǵozy – aýyl bıi, Tilenshi – aýyl starshyny bolǵany kórsetiledi. Bulardyń ishinde eń uzaq bolys bolyp otyrǵany – Bozǵozy, 30 jyldan astam el basqarǵan.
Al Іlııas Janqaraulynyń bolystyq bıligi 1886 jyldan bastalyp, úzbeı 16 jylǵa jalǵasqan. Eger urpaqtary aıtyp júrgendeı, tulǵa 1844 jyly dúnıege kelgen bolsa, alǵash ret 42 jasynda bolys bolyp saılanǵan. Jastaıynan asa zerek, el isine aralasýǵa beıim bolyp ósken Іlııas Janqarauly Baıanaýylda ataqty Qamarıdden Haziretten saýat ashyp, 16 jasynda Samarqandaǵy Sherdor medresesine baryp oqyǵan. Keıin Peterborda bilimin oryssha jetildirdi. Ana tilinen bólek, orys jáne arab tilderin jetik meńgergen.
Pavlodar oblystyq Buqar jyraý atyndaǵy ádebıet jáne óner mýzeıiniń basshysy Erbol Qaıyrov uzaq jyldan beri Іlııas Janqaraulynyń qaıratkerlik qyryn zerttep júrgen azamat. Onyń qolyndaǵy derekterge súıensek, tulǵa patsha Nıkolaıdyń taqqa otyrý saltanatyna qazaq dalasynan barǵan delegatsııaǵa múshe bolady.
«Ertistiń Pavlodar óńiriniń teriskeıindegi Tereńkól aýdanynyń ataýy – tarıhı ataý. Kezinde bul jerde Tereńkól bolystyǵy bolǵan. Atalǵan bolystyqtyń aýmaǵyna ol zamanda qazirgi Reseıdiń shekaralas aýdandarynyń, atap aıtqanda Qarasýyq pen Baǵan óńirleri jáne ózimizdiń Tereńkól, Ýspen aýdandarynyń basym bóligi enip turǵanyn tarıhı derekter dáleldep otyr. 19-ǵasyrdyń sońy men 20-ǵasyrdyń basynda osy bolystyqta Іlııas Janqarauly qatarynan 5 márte bolys bolyp saılanyp, el basqarý isinde ádildigimen aty shyǵady. Janqara baıdyń urpaqtarynan bolystyq arylmaǵan degen sóz bar. Bozqozy 30 jyl bolys bolsa, odan keıin Іlııas Tereńkólde - 15 jyl, Qaraobada - 6 jyl, al eń kishi inisi Qusaıyn 18 jyl bolys bolǵan. 1905 jyly ol Qarqaraly petıtsııasyn ázirleýge belsene atsalysty. Bul qujatty 21 bolys basqarýshysy men 21 bı daıyndaǵany málim. Qyr qazaqtarynyń jerinen aırylyp bara jatqanyna tózbegen Іlııas Janqarauly dala general-gýbernatory ótkizgen jıyndarǵa talaı márte qatysyp, halyq atynan cóz sóılegen. 1901 jyly onyń kishi inisi Qusaıyn Tereńkól bolysy bolyp saılanyp, Іlııastyń ózi 1908 jyly Qaraoba bolysy bolyp saılanady. Al 1909 jyly aǵaıyndylar qajylyq jasaý úshin Mekkege sapar shegedi. Ol sapardan qaıtyp kelgen soń ekeýi Pavlodar ýezi boıynsha prıkazdyq zasedatel bolyp saılanady. Іlııas Janqarauly Reseı Memlekettik Dýmasyna qazaq dalasynan Álıhan Bókeıhanovty saılaý aldyndaǵy naýqanda onyń atynan el aldynda sóz sóıleýshilerdiń quqyǵyn ıelengen ári Semeı oblysynan qurmetti saılaýshylar tizimine engen eki azamattyń biri bolǵan. Onyń Alash qozǵalysyna da belsendi qatysqany aıtylady. 1917 jyly jeltoqsanda Orynbor qalasynda ótken jalpyqazaq seziniń delegaty bolǵan. Sezdi shaqyrýshylar Á. Bókeıhanuly, A. Baıtursynuly, M. Dýlatuly, E. Omaruly, S. Dosjanuly jáne osy sezge qatysýshylardyń ishinde M. Shoqaı da bar edi. Sáken Seıfýllın keıin aıryqsha qurmetpen shaqyrylǵandar arasynda Janqaraulyn ataǵany málim. Іlııas Janqarauly bul tusta 73 jasta edi. Qartaıyp qalǵanyna qaramastan, Alash ókimetine materıaldyq turǵydan kóp qoldaý jasaǵan. Atalǵan sezdi uıymdastyrý shyǵyndaryn jabý úshin óz atynan 100 jylqyny Qoıandy jármeńkesine aıdatady. Alash avtonomııasynyń baǵdarlamasy jasalǵanda sońyna qol qoıýshylar arasynda onyń esimi tur», - dep baıandady Erbol Qaıyrov.
«Dala ýálaıaty» gazetiniń 1891 jylǵy sanynda jazylǵandaı, sol jyly-aq patsha murageri Nıkolaı Romanov Reseı ımperııasynyń qaraýyndaǵy aımaqtarmen tanysý maqsatynda qazaq dalasyna saparlap kelip, Omby qalasy men Ertis ózeniniń jaǵasyndaǵy qazaq aýylynda bolýdy maqsat etedi. Qazaq dalasynyń ıgi jaqsylary aq patsha muragerin Ombydan on eki shaqyrym jerdegi Ertis ózeniniń jaǵalaýynda kútip alady. Ózen jaǵasynda kıiz úılerden turatyn shaǵyn qalashyq paıda bolyp, solardyń ishinde Terenkól bolysy Іlııas Janqarauly da óz otaýyn tikken. Patsha murageri Janqaraulynyń kórmege arnap bezendirgen kıiz úıinen kúndelikti turmysqa qajetti buıymdar - qarý-jaraq, ydys-aıaq, ulttyq kıim-keshek túrleri men mýzykalyq aspaptardy tamashalaıdy. Tipti, qyzyqty zoologııalyq kollektsııa - bal arasy, qumyrsqa, ýly qaraqurt pen jylandar, odan bólek, tas pen qola dáýirindegi tutyný zattary - balta, pyshaq, qaıla, ózge de zattardy keziktiredi. Qazaq halqynyń turmysyna qajetti zattardy kórgen patsha murageri bul jádigerler týraly kitap jazýǵa keńes beredi. Keıin ólkeniń general-gýbernatory, baron Taýbe syıly qonaqty qarsy alýda belsendilik tanytqan qazaqtyń bı-bolystaryn arnaıy marapattaıdy. Qazaqtyń bı-bolystary kórsetken jádigerler Peterbordaǵy murajaıǵa jetkizilip, orys jurtshylyǵynyń nazaryna usynylady. Olardyń ishinde patsha muragerimen birge sýretke túsken qazaqtyń bı-bolystarynyń sýreti (onyń ishinde Іlııas Janqarın de bar) Peterbor mýzeıinen oryn alady. Atap óterligi, bul is-sharaǵa Shyńǵys Ýálıhanov, Sádýaqas Shormanov, Qunanbaı sultan, Isa Berdalın jáne ózge de tanymal qazaqtar qatysqany tarıhtan málim. Osy erekshe oqıǵa týraly 1891 tarıhshy ıÝrıı Popovtyń «Svet dalekıh ımen» atty kitabynda da derekter keltirilgen. Romanovtar áýletiniń 300 jyldyq mereıtoıy týraly Peterbordaǵy memlekettik murajaıda oryn alǵan kóne sýretterdiń astyna jazylǵan joǵary shendi azamattardyń qatarynda Іlııas Janqarınniń de aty-jóni kórsetilgen.
Іlııas Janqaraulynyń shóberesi Sáýle Muratovanyń aıtýynsha,1891 jyly Shyńǵys Ýálıhanovpen birge bir top qazaqtyń bas kóterer bı-sultandary túsken tarıhı sýrettegi adam arǵy atasy Іlııas ekenin kónekóz qarııalar men týystary dáleldep beripti. Bul sýrette ortada Shyńǵys sultan Ýálıhanov, aldyńǵy qatarda sol jaqtan birinshi Іlııas Janqarauly otyr. «Pýteshestvıe naslednıka Tsesarevıcha» kitabynda bul sýrettiń astynda «Batys-Sibir sultandary» dep jazylǵan.
Kópke deıin Alash tarıhyn zertteýshiler sýrettegi Іlııasty ózge tulǵalarmen de shatastyryp júrgen, máselen ony Pań Nurmaǵambet dep te ataǵan ǵalymdar bolǵan. Keıbir eńbekterde tipti Іlııas Jansarın nemese Shankarın dep atalyp ketken.
«Janqaranyń uldary óte dáýletti bolǵan. Aǵaıyndylardyń jylqysynyń ózi 2 myńnan asqan. Al atamyz Іlııas ótkizgen astar men toılarda Musa Shormanov pen onyń uly Sadýaqas Shormanov, ǵulama Máshhúr Júsip Kópeıuly, Qunanbaı Óskenbaıuly, Shákárim Qudaıberdiuly, Qazanǵap Satybaldyulynyń urpaǵy Isa Berdalın jáne kúsh alyby Qajymuqannyń arnaıy meıman bolyp qaıtqany jaıly úlkenderimiz únemi aıtyp otyratyn. Іlııas Janqarauly týraly jazylǵan tarıhı derekter men estelikter nege az degenge kelsek, otyzynshy jyldary qazaq dalasynda jappaı oryn alǵan saıası qýǵyn-súrgin kezinde qaýip-qaterdi sezgen uly (atamyz) Murat Іlııasov qujattardy joıyp jiberedi. Bul kezeńde Murat Іlııasuly Baıanaýylda prokýror bolyp qyzmet atqarǵan edi. Biraq atamyz da qazaq zııalylarynyń basyna túsken qaýip-qaterden qutylyp kete almaıdy. Elinen ketip, Reseı aýmaǵynda bas saýǵalap júredi. Tektiniń tuıaǵy 1945 jyly Kemerovoda qaıtys bolady», - dep esteliktermen bólisti Sáýle Maǵaýııaqyzy.
Joǵaryda Qarqaraly petıtsııasyn ázirleýge qatysqany týraly áńgime ettik. «Semıpalatınskıı lıstok» gazetiniń 1906 jylǵy 10 maýsymdaǵy sanynda Janqaraulynyń bul eńbegin naqtylaı túsetin mynadaı derekter bar:
«V Semıpalatınske v pomeşenıı Narodnogo Doma v 12 chasov dnıa sostoıalos pervoe sobranıe kazahov-vyborşıkov. Prısýtstvovalo svyshe 150 chelovek… Nachalo rassýjdenııam polojıl A.N. Býkeıhanov, oznakomıvshıı sobranıe s programmoı partıı «Narodnoı svobody», k kotoroı prısýtstvýıýşıe ı postanovılı prısoedınıtsıa. Zatem govorılı: kazah Chıngızskoı volostı Shakarım Hýdaıberdın… Ahmet Tyshkanbaev (Degelenskoı volostı Karkaralınskogo ýezda) o pozemelnom voprose, Ilıas Djankarın (ız Pavlodarskogo ýezda) o tom je voprose v svıazı s pereselencheskım delom, a takje o voınskoı povınnostı».
Keıin petıtsııany Semeıde qurylǵan delegatsııa quramynda І. Janqarın Peterborǵa alyp barýshylar qatarynda bolǵan. Bul áreketi úshin patsha ókimeti tarapynan senimsiz tulǵalar tizimine engizilgeni týraly arhıvtik hat ta saqtalyp qalǵan.
1916 jyly ol Semeı okrýgtik sotyna Aryn Baımurzın, Ahmet Qaıytov, Abbas Aımanovtarmen birge alqabıler soty bolyp enedi. Al inisi Qusaıyn Pavlodar ýezdik zemstvosyndaǵy delegattar quramyna saılandy.
Qazaq dalasynda Alashorda ókimetin qurý týraly sóz qozǵala bastaǵanda Janqara uldary ony alǵash qoldaǵandar arasynan tabyldy. 1917 jyly Orynborda ІІ jalpy qazaq sezi ótkende ol Pavlodar ýezi atynan arnaıy qatysyp, birqatar mańyzdy qujattarǵa qol qoıǵan. Sez hattamasynda aıtylǵandaı, qazaq-qyrǵyz avtonomııasyn jedel túrde jarııalaýǵa Alash qaıratkerleri, atap aıtqanda, Álıhan Bókeıhanuly, Mirjaqyp Dýlatuly, Ahmet Baıtursynuly jáne ózgeleri alǵashqyda qarsy bolǵan. Qarsy bolýshy 42 adamnyń arasynda №34 bolyp Іlııas Janqaraulynyń esimi tur. Bul qarsylyq – túbegeıli qarsylyq emes, Túrkistan zııalylary pikirin tolyqtyryp baryp qoldaýǵa baǵyttalǵan saıası amal edi. Ol týraly «Qazaq» gazetinde baıandalǵan.
Sáken Seıfýllınnyń «Tar jol, taıǵaq keshý» romanynda: «Bul telegrammada aıtylǵan, ýez basy eki aqsaqal jáne oblastnoı komıtetten shaqyrǵan eki zııalynyń ústine aıryqsha telegramma berip, mynaý kisiler de shaqyryldy. «Uran», «Saryarqa», «Birlik týy», «Tirshilik» gazetterinen jáne jańa ashylǵan qaýymdardan bir-bir ókilderden.... jáne Ilııas qajy Janqarauly» dep jazady.
Іlııas Janqaraulynyń aýyl-aımaǵyna, el azamattaryna asa qamqor bolǵanyn Alash qaıratkerleri jaqsy bilgen. Aqyn Sultanmahmut Toraıǵyrovtyń bilim alýyna demeý kórsetse, uly Murat Sáken Seıfýllınmen syılas dos bolypty. Tereńkól bolystyǵynda mektep, medreseler salýǵa materıaldyq qoldaý jasaǵan. Osynyń nátıjesinde tóńkeristen soń keńes ókimeti ornaǵanda aqsaqaldyń el arasyndaǵy burynǵy abyroıy tómendemegen. Arhıv qujattaryna súıensek, Tereńkól aımaǵynyń arysy 1924 jyly dúnıe salady.
Atap óterligi, Janqara urpaǵynyń jazǵy jaılaýy – qazirgi Ýspen aýdany, qystaýy – Tereńkóldegi Baıqonys mekeni bolypty. Tulǵanyń beıiti Ýspen aýmaǵynda jatyr. Tóńireginde Alash ardaqtysynyń áýlet músheleri jerlengen. Ómiriniń sońǵy eki jylynda Baıan óńirinde turaqtap, Shormanovtar áýletimen turaqty baılanysta bolǵan degen de derek bar. Tulǵanyń týǵanyna bıyl 180 jyl tolyp otyr.