«Órimdeı sábıdiń ómirin óksikke toltyrǵandar sottalýmen ǵana shektele me?» - respýblıkalyq basylymdarǵa sholý

Foto: None
ASTANA. 2 tamyz. QazAqparat - Qazaq aqparat agenttigi respýblıkalyq basylymdarda 2 tamyz, beısenbi kúni shyqqan ózekti materıaldarǵa sholýdy usynady.

***

«Bizdiń elimiz ben Japonııa arasyndaǵy dıplomatııalyq qa­tynastardyń jıyrma jyl­dy­ǵy­na oraı QR Japonııadaǵy El­shi­ligi «Hırosıma-Semeı pro­djekt» úkimettik emes uıy­mynyń qol­daýy­men Hırosıma qalasynda QR halyq ártisi Roza Rymbaevanyń qaıyrymdylyq kontsertterin uıymdastyrdy», - dep jazady «Egemen Qazaqstan» gazeti búgingi sanyndaǵy «Qazaq áni Hırosıma aspanynda qalyqtady» degen taqyryptaǵy maqalasynda. Basylymnyń atap ótýinshe, qazaq qyzynyń  ǵajaıyp daýysy japondyq tyńdarman­dar­dy tolǵandyrdy. Ásirese, ánshi ıadro­lyq qarýǵa qarsy qozǵalystyń ánuranyna aınal­ǵan «Zamanaıdy» aǵylshyn jáne japon til­de­rinde shyr­qa­ǵanda, jınalǵan qaý­ym dúrkire­te qol soǵyp, qoshemet kór­setti.

***

«Alash aınasy» gazetiniń turaqty «Dat!» aıdarynda Soltústik Qazaqstan mal jáne ósimdik sharýashylyǵy ǵylymı-zertteý ıntstıtýtynyń bas dırektory,  veterınarııa ǵylymynyń doktory, akademık Qanat Myńjasovpen aradaǵy suhbat «Qazaqstandaǵy qara maldyń bes paıyzy ǵana asyl tuqymdy» degen taqyryppen berilgen. Elimizdegi mal sharýashylyǵynyń problemalary men qıyndyqtan shyǵý joldary jaıly órbigen áńgime barysnyda ǵalym: «Meniń oıymsha, Zeńgi baba tuqymyn shetten satyp alyp jatqanymyz óte oryndy. Sebebi qazaqstandaǵy qara maldyń tek 5 paıyzy ǵana asyl tuqymdy. Al jańaǵy men aıtyp otyrǵan shet memleketterde bul kórsetkish 60, keıde 80 paıyzǵa deıin jetedi eken. Demek, qazaq sıyrlarynyń tuqymyn jaqsartý, ıaǵnı selektsııalyq úrdis úshin bul óte mańyzdy jáne mindetti is», - deıdi.

 

«Aıýandyq demeske amal joq. Sharýalary shyǵyp, úsh jastaǵy qyzdyń naǵashylarynyń úıine tastap ketken ata-ana keshkisin sumdyq jaıttyń kágeri boldy. Kishkene qaryndasyn qarap qalǵan 23 jastaǵy naǵashy aǵasy búldirshinge aıtýǵa aýyz barmaıtyn kórgensizdik kórsetken. Úıine kelgen soń dáretke otyrarda «aǵam aýyrtyp qoıdy» dep shyrqyraǵan sábıdi amalsyzdan dárigerge kórsetken ata-ana máseleniń bulaı órbýin múlde kútpegen de edi», - dep jazady «Alash aınasy» gazeti. Maqalanyń mán-jaıyn «Órimbeı sábıdiń ómirin óksikke toltyrǵandar sottalýmen ǵana shektele me?» degen taqyryptan bile alasyzdar.

 

«Astana aqshamy» gazetiniń búgingi sanynda TÚrki keńesi Bas hatshysynyń orynbasary, tarıh ǵylymdarynyń doktory Darhan Qydyrálimen aradaǵy suhbat «Túrki álemi tarıhshylar qaýymyn quratyn mezgil jetti» degen taqyryppen berilgen. Basylym tilshisiniń barlyq saýalyna tuşymdy jaýap bergen ol: «Bizdiń mádenıetimiz de, mádenı muramyz da ortaq. Ony ortaq zertteý barsha túrki jurty úshin úlken olja bolary anyq. Bul máseleni de Elbasymyz 2006 jyldan beri kóterip keledi», - deıdi.

***

Jer betinde qupııasy ashylmaǵan tylsym aımaqtyń biri - «Bermýd úshtaǵany». «Shaıtan úshtaǵany» atalǵan bl aımaq talaı ushaqtar men kelmelerdi jutyp jiberdi, sonymen birgen myńdaǵan adamdardyń ajal qushýyna sebepker boldy. Adamnyń tańdanysymen qosa, úreıin týdyratyn mundaı aımaq tek Atlant muhıtynda ǵana emes, álemniń basqa da óńirlerinde kóptep kezdesedi eken. Bul jaıynda «Aıqyn» gazetindegi «Álemniń qupııa aımaqtary» degen taqyryptaǵy maqaladan bile alasyzdar.

 

Bıylǵy Ulttyq biryńǵaı test qatań tártippen ótti. Qatań tártipti qamaýdaı kórgen talapkerlerdiń talaıynyń júıkesi syr bere jazdaǵany da jasyryn emes. Nelikten? Oǵan kim kináli? Mine osy saýaldarǵa «Aıqyn» gazetine suhbat bergen EDTECH-KZ Halyqaralyq bilim ortalyǵynyń bas dırektory Ǵanı Beısembaev egjeı-tegjeıli jaýap bergen. «Shetelderde bilikti mamandar bar ekendigine esh shúbá keltirmeımiz. Biraq bizdiń oqýshylardy ulttyq biryńǵaı testke daıyndaýda, ózimizdiń otandastarymyzdan artyq eshkim de daıyndaı almaıdy. Ortalyq ustazdarynyń qasynda kez kelgen sheteldiń mamany qalyp qoıady desem, artyq aıtpaǵan bolar edim», - deıdi ol «Bizdiń bilim ortalyǵynan Londondaǵylar da úırengisi keledi» degen taqyryppen berilgen suhbaty barysynda.

Seıchas chıtaıýt