Oraza ustaǵandar qalaı durys tamaqtanýy kerek – dáriger keńesi
«Ramazan aıynda oraza tutqan árbir musylman tán men jan saýlyǵyn oılaıdy. Biraq, kópshiligi sáresi men aýyzashar mázirindegi erekshelikten habarsyz. Aılardyń sultanynda oraza ustaǵan jandar densaýlyqqa zııan tıgizbeıtindeı durys tamaqtaný joldaryn bilgen durys. Endeshe orazada durys tamaqtanýdyń toǵyz ádisin bilgen jón», - deıdi dáriger.
Qasıetti aıda durys tamaqtanýdyń dáriger aıtqan 9 keńesi
Aýyz ashýdy qurmamen bastaǵan jón
Ramazan aıynda aýyzashar men sáresige as daıyndaý kezinde jańa pisken ónimderdi paıdalaný qajet. Máselen, jemis-jıdek, kókónis tańdaǵan kezde osyny eskerińiz. Qurma men sýdy aýyz ashqanda paıdalanýdyń bir paıdasy - as isher aldynda adamǵa óziniń aǵzasynda tamaqqa degen qosymsha qajettiliktiń bar ne joǵyn anyqtaýyna múmkindik týady.
Sýdy kóbirek ishý kerek
Aýyz ashqan soń sýdy kóbirek ishińiz. Alaıda, sýdy tamaqtanyp bolǵan soń ishken abzal. Tamaqty da asyqpaı, az-azdan jeńiz, qarnym ashady dep toıyp almaý kerek.
Tez shóldetetin taǵamdardan bas tartqan jón
Ramazan aıynda as mázirińizdi ýaqytsha ózgertýge týra keledi. Kúndelikti qoldanatyn tuzdy ónimderden, tuzdalǵan qııar, qyzanaq, tuzdy salattar men balyqtan bas tartyńyz. Onyń ornyn jemis-jıdektermen, sýmen kóbirek tolyqtyryńyz.
Asyqpaı tamaqtaný qajet
Kúni boıy tamaqtanýdan bas tartqan adam ishki kúızeliske túsedi. Bul ásirese, orazany alǵash ustaǵan jandar úshin mańyzdy. Aýyz ashqan kezde qurmamen, sýmen nemese sorpa, et qosylǵan kókónis taǵamy sııaqty jeńil taǵamdardy iship, jeý kerek.
Táttiden bas tartý kerek
As mázirińizden táttilerdi (kondıterlik ónimder, tort, tátti bálishter) alyp tastańyz. Sebebi, bular aǵzańyzdy álsiretip, qarnyńyzdy tez ashtyrady. Sondaı-aq, Ramazan aıynda táttilerdi kóbirek qoldaný qan qysymyńyzdy kóteredi. Tek aýyzashardan soń eki-úsh saǵat ótken soń táttilerdiń ornyna – qurma, keptirilgen órik, meıiz, jańǵaq qoldanyńyz.
Kofe ishpegen durys
Eger siz tańyńyzdy jumyspen emes, kofemen bastar bolsańyz, Ramazan aıynda kofeni qoıa turyńyz. Óıtkeni, kofe aǵzaǵa kóptegen zııandy áserlerin tıgizýi múmkin.
Tamaqtaný tártibine muqııat bolý qajet
Ádette biz kúnine úsh ret tamaqtanamyz. Ramazan aıynda da osy ádispen júrińiz. Ol úshin aýyzashardyń birinshi bóliginde – ystyq taǵamdardy, ekinshi bóliginde maısyz taǵamdar men balyqty, al sáreside – jemis-jıdekterdi qoldanyńyz. Bul ádis sizdiń densaýlyǵyńyz úshin óte mańyzdy.
Paıdaly as ishý kerek
Shaıdy kóp ishetin bolsańyz, bul aıda jalbyz shaıy men kók shaıdy kóbirek ishińiz. Sondaı-aq, sút ónimderin (sút, aıran, qatyq, irimshik) kóbirek qoldanyńyz. Sút, aıran, irimshik, qurt sekildi azyqtar sapaly proteın, kaltsıı, fosfor, myrysh sekildi mıneraldar men V6, V12 sekildi mańyzdy dərýmenderge baı.
Sáresige sergek bolyp oıaný qajet
Ol úshin jatar aldynda maıly taǵamdar qoldanbańyz. Onyń ornyn jemis-jıdektermen (júzim, alma, almurt, qulpynaı) aýystyryńyz. Aty atalǵan jemister mıdyń qalypty jumys jasaýyna jáne jaqsy tynyǵýyńyzǵa áser etedi. Sáresi ýaqytynda da kúndiz qarnym ashady dep toıa tamaqtanbańyz.
Eske sala keteıik, Qazaqstannyń barlyq óńiri boıynsha oraza kestesi jarııalandy.
Sondaı-aq bas múftı Naýryzbaı qajy Taǵanuly Ramazan aıy bıyl 23 naýryzda bastalatynyn, sáýir aıynyń 17-nen 18-ine qaraǵan tún – qasıetti Qadir túni, 21 sáýir – oraza aıt merekesi atalyp ótetinin aıtqan edi.