Oralmandar Úkimetke úmitpen qaraıdy - baspasózge sholý
***
Elimizdiń 14 oblysy men Astana, Almaty qalalaryn qamtyǵan «Mereıli otbasy» baıqaýynyń Qyzylorda oblysy boıynsha jeńimpazdary Álibekovter «Mereıli otbasy» baıqaýynda birinshi oryndy jeńip aldy, dep jazady "Egemen Qazaqstan" gazeti búgingi sanynda.
Basylymnyń jazýynsha, memlekette qalypty damý jáne bar. Ekonomıkalyq, áleýmettik turǵydan ósim aıryqsha baıqalady. Biraq, jas otbasylarda baıaǵydaı bala kóp emes. Birneshe balamen ǵana shektelip jatady. Degenmen, ara-tura kóp balaly otbasylar jaıynda da bilip qalamyz. Mine, sondaı shańyraqtyń biri - Álibekovter.
Shańyraqtyń shattyǵy, otbasynyń kıesi Laýra Shohashova jeti balany dúnıege ákelgen altyn qursaqty ana, «Altyn alqa» ıegeri. Úıdiń úlkeni Danııar onynshy synypta oqıdy. Taekvandodan respýblıkalyq jarystarǵa qatysyp, chempıon atanyp júr. Al, ekinshi uldary Ramazannyń oıy júırik, ónertapqysh. Fızıka pánin súıip oqıdy.
Otanasy Laýra Shohashova 2007 jyly egiz balany dúnıege ákeldi. Ótken jyly Álibekovter otbasynda úshem ómirge kelip, shańyraq shattyqqa tolyp, baqytqa keneldi. Búginde Іnjý, Marjan, Bekjan atty úsh búldirshin ata-anasynyń kóz qýanyshy bolyp ósip keledi. Osylaısha, búginde bul shańyraqta jeti bala ósip keledi. Al otaǵasy Meırambek Álibekov «PetroQazaqstanQumkólResorsız» kompanııasynda qarjy bóliminiń basshysy bolyp qyzmet atqarady. Otbasynda ulaǵatty áke, jumysta abyroıly maman. Óz isiniń bilgiri, óte eńbekqor adam. 2009 jyly «Eń úzdik basshy» nomınatsııasyna ıe bolǵan. Jýyrda «PetroQazaqstanQumkólResorsız» kompanııasy prezıdentiniń kúmis júldesimen marapattaldy.
EKSPO - Búkilálemdik ámbebap jetistikter kórmesi. Búkilálemdik ámbebap kórmeler tarıhy 1851 jyly London qalasynda ótkizilgen «Barlyq halyqtardyń ónerkásiptik eńbekteriniń uly kórmesinen» bastaý alady. Bir sát zeıin salyp, oılanyp kóreıikshi, barlyq halyqtardyń eńbekteri jetistikteriniń uly kórmesi! ıAǵnı, endi úsh jyldan keıin egemen elimizdiń elordasy - Astana qalasynda adamzat aqyl-oıynyń qazirgi kúnge deıingi qol jetkizgen jetistikteriniń ozyq úlgileri pash etiletin bolady. Bul týraly "Egemen Qazaqstan" gazeti búgingi sanynda jazdy.
Basylymnyń atap ótýinshe, HHІ ǵasyrdyń órkenıet bıigine batyl qanat qaqqan táýelsiz Qazaqstannyń 2012 jylǵy basqa jetistikterin bylaı qoıǵanda, álemniń aldyńǵy qatarly 161 memleketi múshe bolyp tabylatyn Halyqaralyq kórmeler bıýrosynyń alaman báıgesinde qara úzdirip, Búkilálemdik mamandandyrylǵan kórme ótkizý qurmetin jeńip alýy tórt qubylasy túgel damyǵan elderdiń de mańdaıyna buıyra bermeıtin baqyt edi. Bul jeńis - egemen elimizdiń erkindik alǵannan bergi jyldar ishindegi salıqaly saıasatyn, «Qazaqstan fenomeni» atanǵan ekonomıkalyq jetistikterin moıyndaý, tórtkúl dúnıeniń tolǵaqty túıinderin talqylaıtyn jahandyq ortalyqqa aınalǵan Astananyń ashyqtyǵynyń jeńisi. Iá, Batys pen Shyǵys órkenıetin jalǵastyratyn altyn kópir atanǵan Astananyń aıtýly estafetasy endi Dúnıejúzilik kórmeler alańy - EKSPO-2017-ge ulaspaq.
"Astanada 2017 jyly EKSPO kórmesin ótkizý elordanyń, jalpy búkil elimizdiń ekonomıkalyq jáne ınfraqurylymdyq damýyna jańa serpin beredi. 2017 jyl Qazaqstannyń bas qalasy - Astana úshin aıryqsha aıtýly jyl bolmaq. Bul jyly Astana qalasynyń 20 jyldyq múshel toıy atalyp ótiledi. Arqa tósindegi arý qala tórtkúl dúnıe kóz tigetin jahandyq oqıǵa alańyna aınalady. ıAǵnı, 2017 jyldyń 10 maýsymy men 10 qyrkúıegi aralyǵynda kórmege álemniń 100 eli men 10 halyqaralyq uıymnan 5 mıllıonǵa tarta týrıst kelmek. Bul Qazaqstannyń halyqaralyq sahnadaǵy bedelin burynǵydan da arttyryp, Astananyń ataǵyn taǵy da jahanǵa jarııa etedi. Uzaǵynan bolǵaı!" - deıdi maqala avtory.
***
Oralman máselesine qaıta oralýǵa týra kep tur. Keıingi kezde atamekenge kelgen aǵaıyndardyń syrtqa, kelgen jaǵyna qaıta at basyn buryp jatqan jaǵdaılary da kezdesýde. Qalaı aıtqanda da, qazaqtyń qandasymen shoǵyry kóbeıedi, qatary artady. Sondyqtan oralman máselesi kún tártibine qaıta shyqty. Onyń saıası jáne demografııalyq sebebi de bar ekeni aıtpasa da túsinikti. Osyǵan baılanysty Halyqaralyq «Janashyr» qoǵamdyq qory Almaty qalasy Іshki saıasat basqarmasynyń qoldaýymen, Qazaqstan Jazýshylary kitaphanasymen birlese otyryp kóshi-qon máseleleri boıynsha dóńgelek ústel ótkizdi. Jıynǵa Almaty qalasy Memlekettik eńbek ınspektsııasy jáne kóshi-qon basqarmasy, Almaty qalasy Kóshi-qon polıtsııasy, Almaty qalasy Halyqqa qyzmet kórsetý ortalyǵy, qoǵamdyq uıymdar ókilderi jáne shetelderden kelgen qandastar qatysyp, kóshi-qon salasy boıynsha zańnamalyq aktiler, olardaǵy sońǵy ózgerister men tolyqtyrýlar týraly jáne Kóshi-qon zańyna engizilýi tıis ózgerister týraly pikir almasty. bul týraly "Aıqyn" gazeti búgingi sanynda "Oralmandar Úkimetke úmitpen qaraıdy" degen maqalada jazylǵan.
Shetelden keletin etnıkalyq qazaqtar eskeretin bir nárse, Almaty qalasy Іshki saıasat basqarmasynyń qoldaýymen qor janynan «Oralmandar ortalyǵy» jumys istep jatyr. Aǵaıynnyń kóshi-qonǵa qatysty qandaı da bir suraǵy bolsa, olarǵa zańger keńes bere alady. Sonymen qatar, oralmandarǵa qatysty aqparattardy «Janashyr.kom», «Shalqar.kz» saıttarynan da oqýǵa bolady.
"Rasynda da, qandastarǵa qatysty úkimettiń arnaıy baǵdarlamasy qajet-aq. Tipti keıingi kezde Prezıdentke tikeleı baǵynatyn kóshi-qon agenttigin qurý jóninde de másele kóterilip júr. Qalaı aıtqanda da, sheteldegi otandastar - óz aǵaıynymyz. Sondyqtan oralmandarǵa qatysty kózqarasty ózgertetin kez jetti. Bul másele aldaǵy ýaqytta bolatyn arnaıy otyrysta keńirek talqylanady degen oıdamyz. Qarakózderdiń sany qandastarymyzben tolyǵyp jatqanyn umytpaýymyz qajet. Qazaqtyń sany óskeni ózimizge qýanysh. Sondyqtan syrttan keletin aǵaıynǵa barlyq qamqorlyq jasalýy kerek", deıdi basylym.
***
AQSh-taǵy eń baı 10 otbasynyń qataryna medıanaryq, saýda ókilderi, sondaı-aq jýǵysh zattar satýshylar enip otyr. Mundaı tizimdi amerıkalyq Forbes jýrnaly jasady dep jazady "Kazahstanskaıa pravda" gazeti búgingi sanyndaǵy "Forbes sostavıl spısok 185 bogateıshıh klanov Amerıkı" atty maqalasynda.
Sonymen, AQSh-taǵy jáne álemdegi eń baı Ýoltondar otbasy boldy, olar Wal-Mart sýpermarketter jelisiniń negizin qalaýshy Sem Ýoltonnyń úsh uly. Ýoltondardyń bıznesi 1962 jyly Arkanzas shtatynda bastaý alǵan, qazirgi baılyǵy $152 mlrd. dep baǵalanýda.
Ekinshi orynda aǵaıyndy Kohtardyń otbasy tur. Olardyń baılyǵy $89 mlrd. Bastapqyda bulardyń áýleti munaı óńdeý arqyly baıyǵan, al qazir bıznestiń túrli salalaryn dóńgeletýde.
Úshinshi orynd $60 mlrd. baılyqpen Marstar áýleti tuıyqtady. Olardyń bıznesi negizinen azyq-túlik salasy. Sondaı-aq tanymal Mars shokolady da osy otbasyǵa tıesili.