Oralda jazasyn óteýshilerdi uryp-soqqan kolonııa qyzmetkerleri sottaldy
Sýdıa Maǵıra Qıtarova jarııa etken úkimge sáıkes, RÝ-170/1 mekemesi rejım jáne kúzet bólimi bastyǵynyń orynbasary, 1992 jylǵy Serjan Ótegenov, qaraý tobynyń ýákiletti ókilderi: 1993 jylǵy Samarhan Saltaev, 1994 jylǵy Darhan Baıtorıev jáne baqylaýshy, 2000 jylǵy Alpamys Kenjesh QR QK 146-baby 2-bóligi 1-tarmaǵymen (aldyn ala sóz baılasý arqyly adamdar tobymen jasalǵan azaptaýlar) aıypty dep tanyldy.
S. Ótegenov pen S. Saltaev 4 jylǵa bas bostandyǵynan aıyrý jazasyn shartty túrde óteýge sottaldy. Sondaı-aq, S. Ótegenov ádilet aǵa leıtenanty, S. Saltaev ádilet kapıtany shenimen qoshtasty. Olarǵa probatsııalyq baqylaý ornatylady.
D. Baıtorıev 3 jylǵa bas bostandyǵynan aıyrý jazasyn qaýipsizdigi ortasha qylmystyq-atqarý júıesi mekemesinde óteıdi. Ádilet leıtenanty sheninen aıyryldy.
A. Kenjesh 3,5 jylǵa bas bostandyǵynan aıyrý jazasyn qaýipsizdigi ortasha qylmystyq-atqarý júıesi mekemesinde óteýge sottaldy. Kishi serjant sheninen aıyryldy.
Sottalýshylardyń bári de úsh jylǵa bılik ókili qyzmetin atqarý quqyǵynan aıyryldy.
Sot talqysynda málim bolǵanyndaı, atalmysh mekemeniń ekinshi qabatyndaǵy №20 kamerada ótken jyldyń 27 aqpanynan 1 naýryzyna deıin osynda jazasyn óteýge kelgender Vıtalıı Ýkolov, Alekseı Kereev, Ivan Obrovets, Artem Traısov, Roman Ibatýllın, Maǵjan Túımalıev, Nıkolaı Boldyrev, Rýbek Seıtkereev jáne Batyrhan Abdolla jatqan. 27 aqpan kúni saǵat 20:00-de baqylaýshy A. Tóleev jumysyna kirisip, túnde V. Ýkolovtyń uıyqtamaı jatqanyn kórip, dóreki túrde eskertý jasap, sózge kelgen. Basqa jazasyn óteýshiler oıanyp, tynyshtyqty buzǵany úshin A. Tóleevke sóılegen. Sodan keıin Tóleev Ýkolovtyń osy qylyǵy úshin «búkil kamera azap shegetinin» aıtqan.
Tóleev 1 naýryz kúni kúndiz kezekshilikke kelip, bolǵan oqıǵany sottalýshylarǵa jetkizgen. Sol kúni Ótegenov, Tóleev jáne Kenjesh №20 kameradan jazasyn óteýshilerdi shyǵaryp, sapqa turǵyzyp, medıtsınalyq-sanıtarlyq bólimge qaraı dálizben alyp júrgen. Sosyn qabyrǵa janyna turǵyzǵan. Kabınetke jazasyn óteýshilerdi kezekpen alyp kelip, olardy kolonııa qyzmetkerleri uryp-soqqan. Aldymen V. Ýkolov taıaqqa jyǵylǵan, sodan keıin qalǵandaryna kezek kelgen. Kolonııa qyzmetkerleri arnaıy qural - rezeńke taıaǵyn da qoldanǵan.
Sottalýshylar kinásin moıyndaǵan joq. Biraq, olardyń kinási tolyqtaı dáleldendi.
Sonymen qatar, sot sottalýshylarǵa I. Obrovets pen M. Túımalıevke 500 myń teńgeden, A. Traısovqa 1 mln teńge kóleminde moraldyq ótemaqy tóleýdi mindettedi. Al, V. Ýkolovtyń emdeý shyǵynyn talap etýge quqyǵy bar.
Sot úkimi zańdy kúshine engen joq.
Eske sala keteıik, budan buryn asa iri kólemde para alǵan Oral qalasy qurylys bóliminiń basshysy 11 jylǵa sottalǵanyn jazǵan bolatynbyz.