Oralda jaqynda shomylý maýsymy bastalady
Jazǵy kezeńde balalardyń jazataıym oqıǵaǵa ushyraýy kóbine sý aıdyndarynda bolady.
Onyń aldyn alý maqsatynda TJD jergilikti atqarýshy organ jáne basqa quzyretti mekemelermen birlesip, is-sharalar keshenin júrgizýde. Jazda balalar kóbinese eresekterdiń qaraýynsyz qalyp sý aıdyndaryna, ádette, qaıǵyly oqıǵalar oryn alatyn jabdyqtalmaǵan jerlerge shomylýǵa barady.
Sý aıdyndarynda balalardyń qaýipsizdik máselesi erekshe alańdaýshylyq týdyrady.
Sońǵy 5 jylda oblys boıynsha 102 adam sýǵa batyp ketti, onyń ishinde 28-i — bala.
Aıta keteıik, 2022 jyly shomylý maýsymynda 15 adam sýǵa batyp ketti
(2021 j – 24, 37,5% azaıdy), onyń ishinde 6-aýy — kámeletke tolmaǵan bala (2021 j – 8, 25% azaıdy).
Sý aıdyndarynda adam óliminiń negizgi sebepteri:
- tyıym salynǵan jáne jabdyqtalmaǵan jerlerde shomylý;
- mas kúıinde shomylý;
- júze almaý;
- balalardy qaraýsyz qaldyrý.
Balalardyń ómiri men densaýlyǵyna eresekter jaýap beredi, eń aldymen bizder, ata-analar jazǵy kezeńde balalarǵa qaýipsiz jaǵdaı jasaýymyz kerek. Ata-analar eń birinshi kezekte – eshbir jaǵdaıda balany qaraýsyz qaldyrmaý kerek ekenin este ustaýy qajet.
Ata-analardyń jaýapkershiligin arttyrý maqsatynda departament úzbeli túbirtegi bar jadynama ázirledi, olar ata-analarǵa qol qoıǵyzylyp, tapsyrylady.
Sý aıdyndarynyń qaýipti, shomylý úshin jabdyqtalmaǵan ýchaskelerinde 303 tyıym salý belgileri men 77 aqparattyq stendter ornatylǵan.
2022 jylǵy 1 qyrkúıek pen 2023 jylǵy 28 naýryz aralyǵynda oblys boıynsha 4076 bala júzýge oqytyldy (tegin basseınderde – 1406, aqyly basseınderde - 2670).
Oblystyń 556 bilim berý mekemesinde sý aıdyndaryndaǵy qaýipsizdik buryshtary quryldy.
Shomylý kezeńindegi tótenshe jaǵdaılarǵa den qoıý úshin BQO Tótenshe jaǵdaılar departamenti 70 qutqarýshyny, 20 júzý quraly jáne patrýldeý úshin 12 avtokólikti daıyndady.
Sondaı-aq, BQO TJD Jedel-qutqarý jasaǵynyń qutqarýshylary naýryz aıynda 1 balany (Oral qalasynyń orta bilim beretin mektebiniń 8-synyp oqýshysy) qutqardy, ol dostarymen oınap júrip sýǵa túsip ketip, aǵash butaǵyna ilinip qalǵan. Buny ótip bara jatqan adam kórip qalyp, qutqarýshylardy shaqyrǵan.
Jazǵy kezeńde reıdtik is-sharalardy ótkizý jáne halyqty úgitteý úshin oblystyń tótenshe jaǵdaılar departamenti, jergilikti atqarýshy organ, polıtsııa jáne kóliktik baqylaý ınspektsııasy jeke quramynyń 400-den astam adamy jumyldyrylatyn bolady. Sondaı-aq, eriktilerdi tartý josparlanýda.
Oblys ákiminiń ókimimen «Oblys sý aıdyndarynda tótenshe jaǵdaılardyń aldyn alý jónindegi keshendi is-sharalar jospary» bekitildi, onyń negizinde sý aıdyndaryndaǵy qaýipsizdikti qamtamasyz etý jónindegi is-sharalar júrgiziletin bolady.
Demalys paıdaly ári ol týraly tek jaqsy estelikter qalatyndaı bolýy kerek. Bul úshin demalys oryndaryndaǵy qaýipsiz minez-qulyq erejeleri týraly umytpaýymyz qajet.
Jazataıym jaǵdaıdy boldyrmaý úshin, tyıym salynady:
- «Sýǵa túsýge tyıym salynady» degen belgiler ornatylǵan jerlerde shomylýǵa;
- júzýdiń shekarasyn belgileıtin qalqybelgilerden asyp júzýge;
- shaǵyn kólemdi kemelerge jáne basqa da júzý quraldaryna qarsy júzýge;
- sýǵa qaıyqtardan, katerlerden, aılaqtardan, jaǵajaılardan, tabıǵı quralymdardan, sondaı-aq osy maqsattarǵa beıimdelmegen qurylystardan sekirýge;
- jalǵan dabyl aıqaılaryn berýge;
- mas jáne esirtkige eltigen kúıde sýǵa shomylýǵa;
- tekserilmegen jáne jabdyqtalmaǵan jerlerde súńgýge;
- júzýge arnalmaǵan zattarmen júzýge;
- balalarǵa eresektersiz sýǵa kirýge jol berilmeıdi.
Sý aıdyndaryndaǵy qaýipsizdik qaǵıdalaryn saqtańyz, tótenshe jaǵdaıǵa tap bolsańyz №112 nómirine habarlasyńyz.
Sý aıdyndarynda qaýipsizdik erejelerin buzý nemese oryndamaý QR Quqyq buzýshylyq ákimshiligi kodeksiniń 412-babyna sáıkes, jeke tulǵalarǵa 7 AEK (24 150 tenge) mólsherinde aıyppul salýǵa ákep soǵady.
Atalǵan másele oblys ákimi N.Tóreǵalıevtiń nazarynda. Óńir basshysy bul máselege erekshe mán berip, aǵymdaǵy jyldyń sáýir aıynda ótken jedel shtab otyrysynda barlyq qajetti qurylymdarǵa sýdaǵy qaýipsizdik sharalaryn kúsheıtý boıynsha tapsyrma berdi.