Oralda tar jolmen taıǵaq keshken úsh abysynnyń ǵumyry týraly kitap shyqty
Buryn Darıǵa Mushtanovany respýblıka jurtshylyǵy aıtysker aqyn retinde jaqsy biletin. Odan keıin ár jyldary «Adamnyń jany - bir jumbaq», «Ómir-arna», «Qos qanat» atty jyr kitaptary jaryqqa shyǵyp, jazba aqyndyǵymen tanyldy. Bul joly avtor «Ańyz bolǵan abysyndardy» qara sózben jazǵan.
Qasıetti Naryn qumynda ómir súrgen, qazaq jeri polıgonǵa aınalǵannan keıin taǵdyrdyń aıdaýymen Qaztalov aýdany Qaraoba aýylyna qonys tepken Saqypjamal, Dildá, Saqyp syndy úsh abysynnyń ańyzǵa bergisiz ómiri kórkem tilmen órilgen kitapta. Ótken ǵasyrdaǵy ashtyqty, qýǵyn-súrgindi, soǵys salǵan aýyrtpalyqty belshesinen keshe júrip, urpaǵyn aman saqtap qalǵan úsh ananyń taǵdyry aıtylǵan. Nebir «Aqtaban shubyryndy, alqakól sulamany» bastan keshirgen halyqtyń bir azapty kezeńi sýrettelgen. Munda ómir úshin arpalys, úlkenniń aldynan kese ótpeý, abysyndar arasyndaǵy keremet syılastyq, órlik pen batyrlyq, jeńge men qaıny arasyndaǵy ázil-qaljyń - bári-bári kórinis tapqan.
Belgili jazýshy Sábıt Dosanovtyń kitaptyń alǵysózinde: «Darıǵa Mushtanovanyń «Ańyz bolǵan abysyndar» atty shyǵarmasy - tyń taqyrypqa tuńǵysh túren salǵan, aıtary anyq, boıaýy qanyq, shuraıly shyǵarma, oqýshynyń oıyna oı qosatyn tulǵaly týyndy. Adamdardyń bir-birine degen meıirimi, mahabbaty qarasózben jyrlanǵan poema», degenindeı, bul kitaptyń, ásirese, keıingi jastar úshin tárbıelik máni zor.
Shara barysynda BQO mádenıet, arhıvter jáne qujattama basqarmasynyń basshysy Qadyrbolat Musaǵalıev, jýrnalıstıka ardageri Tıhon Álipqalı, aıtysker aqyn, Qazaqstannyń eńbek sińirgen mádenıet qyzmetkeri, «Qurmet» ordeniniń ıegeri Sholpan Qydyrnııazova, aqyn, Qazaqstan Jazýshylar odaǵynyń múshesi Amankeldi Shahın jáne basqalar jańa kitaptyń jup-jumyr, tili jeńil de kelisti, oqıǵalary áserli de óristi ekendigin aıtyp, jyly pikirlerin bildirdi.
Atap óter jaıt, kitaptyń keıipkerleri - ómirde bolǵan adamdar. Sondyqtan olardyń urpaqtary bolýy da zańdylyq. Solardyń biri, tarıhshy-ustaz Yrysty Qaısaǵalıeva osy kitaptyń jazylýyna bastamashy bolsa, sharaǵa Qyzylorda oblysy Syrdarııa aýdanynan arnaıy kelgen Shyntemir Aısın shynaıy rızashylyǵyn jetkizdi.
«Biz ákelerimizdiń qanymen, sol úsh anadan órbigen urpaqpyz. Ózim, anamyz qudaıdan surap alǵan egiz balanyń birimin. Búgingi kúnge de jetkizgen sol analarymyzdyń aq tilegi. Qazirgi tańda Qaısaǵalıevter, Qızaǵalıevter jáne Aısınder áýletteri tamyr jaıyp, deni Batys Qazaqstanda urpaq órbitip otyr. Endeshe, egemen elimizdiń eńsesi kóterińki, rýhy bıik bola bersin árdaıym!», dedi aǵynan jarylǵan Sh.Aısın.
Keshti júrgizgen H.Bókeeva atyndaǵy oblystyq qazaq drama teatrynyń aktrısasy, QR mádenıet salasynyń úzdigi Nurgúl Jubatova jańa týyndydan úzindi oqyp berse, belgili ónerpazdar Sáýle Taýdaeva, Erkin Ótegenovter ánmen kórkemdedi. Sondaı-aq teatrdyń beldi aktrısalary Gúljııan Shyntemir, Ásel Mámbetova jáne Bıbigúl Isalıevanyń úsh abysyndy beıneleýi de áserli shyqty.