Oralda soǵys ardageriniń otbasy úı kezeginen zańsyz shyǵarylǵan

<p>ORAL. KAZINFORM — Oral qalasynda Ekinshi dúnıejúzilik soǵysyna qatysýshynyń otbasy músheleri BQO mamandadyrylǵan aýdanaralyq ákimshilik sotyna memlekettik turǵyn úı qorynan turǵyn úıge muqtajdar tizimin qalpyna keltirý týraly talap aryzben júgindi.</p>

BQO sotynyń baspasóz qyzmetinen málim etkendeı, kezinde Oral qalasy ákimdiginiń qaýlysymen soǵysqa qatysýshynyń jesiri, talapkerlerdiń ájesi bolǵan azamatsha K-ǵa jalǵa beriletin turǵyn úı berilgen. 

Jalǵa alýshynyń kámeletke tolmaǵan nemereleri otbasy músheleri bolyp esepteledi.

«Azamatsha K. qaıtys bolǵannan keıin muragerlik quqyǵy týraly kýálik negizinde talapkerlerdiń biri (qyzy) ákimdikke atalǵan turǵyn úıdi jalǵa berýdi uzartý týraly birneshe ret júgingen. Alaıda turǵyn úı komıssııasynyń sheshimimen turǵyn úıdi jaldaý shartyn qaıta resimdeýden bas tartylǵan. Turǵyn úı qatynastary týraly zańnyń 73-babynyń 2-bóligine sáıkes esepte turǵan azamat qaıtys bolǵan jaǵdaıda, onyń kezektiligi, eger bul rette olardy memlekettik turǵyn úı qorynan turǵyn úıge muqtaj dep taný úshin negizder joıylmasa, onymen birge esepte turǵan qalǵan otbasy múshelerine saqtalady. Osyǵan baılanysty talapkerlerdiń kezegi saqtalýy kerek, óıtkeni olar turǵyn úıge muqtaj bolyp qala beredi jáne bul úshin negizder joıylǵan joq. Sot sheshimimen turǵyn úı komıssııasynyń sheshimi zańsyz dep tanylyp, kúshi joıyldy. Oral qalasynyń ákimine memlekettik turǵyn úı qorynan turǵyn úıge muqtajdar tizimin qalpyna keltirý týraly qolaıly ákimshilik akt qabyldaý mindeti júkteldi», dep habarlady vedomstvodan. 

Sheshim zańdy kúshine engen joq.

Eske sala keteıik, budan buryn Oralda komıssııanyń ákimdiktiń apparat basshysyna zańsyz páter bergenin jazǵan bolatynbyz.