Oralda dinge qatysty máseleler keńinen talqylandy

Foto: None
ORAL. QazAqparat -  Búgin oblystyq qazaq drama teatrynda QR Din isteri jáne azamattyq qoǵam mınıstri Nurlan Ermekbaevtyń qatysýymen «Din jáne ulttyq tarıh» taqyrybynda respýblıkalyq ǵylymı-tájirıbelik konferentsııa ótti, dep habarlaıdy «QazAqparat» tilshisi.

Tarıhshy-ǵalym Jańabek Jaqsyǵalıev júrgizgen jıynǵa qatysqan oblys ákimi Altaı Kólginovtiń atap ótkenindeı, qoǵamda dinı uıymdardyń tolyqqandy qyzmet jasaýy úshin barlyq jaǵdaı bar. Sotsıologııalyq zertteýler qorytyndysyna sáıkes oblys turǵyndarynyń 86 paıyzy dinı ahýaldan habardar.  Oblysta osy oraıda tıisti jumystar júrgizilýde. Aıtalyq, 200-den astam adamdy biriktirgen 14 aqparattyq-túsindirý toby belsendi áreket etýde. «Turaqtylyq kepili - qaýipsizdik» jobasy aıasynda 15 myńnan astam adamdy qamtyǵan 302 shara júzege asyryldy. Qazirgi tańda «Din máselelerin zertteý ortalyǵy» mekemesinen bólek din salasynda 12 úkimettik emes uıym jumys jasaıdy. Osynyń bári, árıne, jasampazdyqqa, elimizde ultaralyq jáne dinaralyq tatýlyqtyń bekı túsýine qyzmet etýi kerek. Elbasynyń «Bolashaqqa baǵdar: rýhanı jańǵyrý» baǵdarlamalyq maqalasyna sáıkes din salasynda da dástúrli qundylyqtarǵa basymdyq berilip, kez kelgen jat aǵymǵa batyl tosqaýyl qoıylýy tıis.

 

Konferentsııada sóz alǵan QR Din isteri jáne azamattyq qoǵam mınıstri Nurlan Ermekbaev dástúrli dúnıetanymnyń mańyzdylyǵyn, al sáláfılik pen ýahabbılik sekildi aǵymdardyń Qazaqstandaǵy ıslamtaný úlgisine múldem qıyspaıtynyn atap kórsetti. Dinge sený - árkimniń jeke isi, ony bireýge tańýǵa múldem bolmaıdy. Sol sııaqty dinı kıim bolyp eseptelip júrgen párenji, nıqabtardyń Afrıka, Arab elderinen kelgeni belgili. Qazirgi tańda elimizde 18-deı konfessııa ókilderi turyp jatyr. Qazaqstandaǵy ıslam - dalalyq ıslamnyń jarqyn kórinisi. ıAǵnı ulttyq salt-dástúr men din ózara bite qaınasyp ketken. Endigi mindet - ata-babadan qalǵan sol baı rýhanı murany kózdiń qarashyǵyndaı qorǵaý qajet. 

 

Konferentsııada sondaı-aq Qazaqstan musylmandary dinı basqarmasynyń naıb múftıi, bas múftıdiń birinshi orynbasary Serikbaı Oraz «Qazaq rýhanııatyn jańǵyrtýdyń jańa kezeńi», Q.Jubanov atyndaǵy Aqtóbe memlekettik ýnıversıtetiniń professory, fılosofııa ǵylymdarynyń doktory Amangeldi Aıtaly «Din jáne dindarlyq: keshe jáne búgin», Qoja Ahmet ıAssaýı atyndaǵy halyqaralyq qazaq-túrik ýnıversıteti «ıAssaýıtaný» ǵylymı-zertteý ortalyǵynyń dırektory, professor, fılosofııa jáne teologııa ǵylymdarynyń doktory Dosaı Kenjetaev «Din jáne mádenıet qatynasyndaǵy bolmystyq tujyrymdar» taqyrybynda baıandama jasady. Basqa da ǵalymdar men mamandar óz oı-tolǵamdarymen bólisti.

 

Nurlan Ermekbaev óńirge jumys sapary barysynda sondaı-aq  BQO ákimdigi janyndaǵy úkimettik emes uıymdarmen ózara is-qımyl jáne yntymaqtastyq jónindegi keńes otyrysyna qatysyp, oqýshy-jastar, zııaly qaýym ókilderimen kezdesti.

Seıchas chıtaıýt