Oralda dástúrli Mahambet oqýlary márege jetti
Elbasynyń «Bolashaqqa baǵdar: rýhanı jańǵyrý» baǵdarlamalyq maqalasyna sáıkes ýnıversıtettiń 85 jyldyǵyna arnalǵan respýblıkalyq ǵylymı-tájirıbelik konferentsııasy bastalmastan buryn Mahambet músini ashyldy. Onyń avtory - Qazaqstan Sýretshiler odaǵynyń múshesi Ibragım Aıdenov. Oǵan Qazaqstan Sýretshiler odaǵynyń múshesi Ahmet Erǵalıev kómektesken. I.Aıdenov músin salýda belgili antropolog Noel Shaıahmetovtiń zertteýlerine súıengen.
«Bizdiń ýnıversıtet úshin Mahambet batyr ári aqynnyń orny erekshe. Ujym ony árdaıym qurmet tutyp, óleńderin oqıdy, erligin nasıhattaıdy. Búgingi shara - sonyń bir kórinisi. Ázirge qalamyzda azattyq úshin alysqan Mahambettiń eńseli eskertkishi turǵyzylmasa da, búgin músinin ashtyq. Ýnıversıtette Taımanov, Ivanov oqýlary da dástúrli túrde ótip turady. Mahambet oqýlary «Rýhanı jańǵyrý» baǵdarlamasy aıasynda aqyn murasyna qaıta oraltyp, ony zertteýdiń, jas urpaq sanasyna jetkizýdiń mańyzdylyǵyn arttyra túsedi», - dedi ýnıversıtet rektory, pedagogıka ǵylymdarynyń doktory, akademık Ashat Imanǵalıev.
Konferentsııaǵa Qazaqstan men Reseıdegi JOO-lardan, sondaı-aq elimizdegi kolledj, mektepterden barlyǵy 120 baıandama tústi. Baıandamalar taqyryby keń kólemdi. Atap aıtqanda, olarda mahambettanýdyń búgingi tańdaǵy ózekti máseleleri, aqyn ǵumyrymen jáne onyń ádebı murasymen baılanysty tarıhı tyń derekter, Mahambet shyǵarmalarynyń joǵary oqý oryndarynda jáne jalpy orta bilim beretin mektepte oqytylý jaıy qarastyrylǵan. Sondaı-aq qazaq tili men ádebıetiniń teorııalyq jáne ádistemelik máseleleri, gýmanıtarlyq, tarıh, qoǵamdyq-áleýmettik, ekonomıka, ónertaný jáne basqa ǵylym salalarynyń búgingi tańdaǵy baǵyt-baǵdary, damý jaıy tekseris kózine alyndy.
Konferentsııaǵa Astana, Aqtóbe, Atyraý, Oral qalalarynan jáne oblys aýdandarynan ǵalymdar men zertteýshiler, ustazdar qatysyp, óz oı-tolǵamdarymen bólisti.
Jıyn qorytyndysyna sáıkes arnaıy jınaq shyǵarylatyn bolady.
Aıta keteıik, Oralda Isataı men Mahambet eskertkishin ornatý máselesi kópten beri sóz bolyp keledi.