Oral qalasynyń turǵyny dropperdi ustaýǵa kómektesti
BQO polıtsııa departamentiniń baspasóz qyzmetinen málim etkendeı, oqıǵa 11 qazan kúni boldy.
Oral qalasynyń turǵyny tapsyrys boıynsha keıýananyń sálemdemesin jetkizgeni kúdik týǵyzǵany jóninde Abaı polıtsııa bólimine habar bergen. Ol aıtylǵan mekenjaıǵa barǵan kezde aldynan egde jastaǵy áıel shyǵyp, sómkeni ustatady. Sodan bul jerde bir shıkiliktiń baryn sezip, jedel túrde quqyq qorǵaý organdaryna habarlaýdy jón kóredi.
«Polıtsııanyń jedel ýákilderi tez arada atalǵan jetkizýshimen baılanysyp, alaıaqtyń izine túsedi. Anyqtalǵandaı, Oral qalasynyń 1939 jylǵy turǵynyna belgisiz bireýler habarlasyp, ózderin quqyq qorǵaý qyzmetkeri retinde tanystyryp, oǵan qyzynyń jol-kólik apatyna túskenin jáne muny retteý úshin qomaqty aqsha qajettiligin aıtyp, kelgen kýrer arqyly berip jiberýin talap etedi. Qońyraý shalýshylardyń sózine sengen zeınetker alaıaqtarǵa 1 myń AQSh dollaryn jáne 300 myń teńge aqshasyn berip jiberedi. Al dropper óz kezeginde alaıaq bola tura, izin jasyrý úshin arnaıy qosymshalar arqyly jetkizýshiniń kómegine júginedi. Jedel izdestirý is-sharalary nátıjesinde Abaı polıtsııa bóliminiń qyzmetkerleri Oral qalasynyń 2001 jylǵy turǵynyn anyqtap, qolǵa túsirdi. 22 jastaǵy jigit aqshany alaıaqtarǵa berip úlgermegen. Kúdikti Oral qalasy polıtsııa basqarmasynyń ýaqytsha ustaý ızolıatoryna qamaýǵa alyndy. Qazirgi kezde QR QQ 190-babynyń 2-bóligine (alaıaqtyq) sáıkes sotqa deıingi tergeý amaldary júrgizilip jatyr. BQO polıtsııa departamenti oblys turǵyndaryna, aǵa býyn ókilderine kúdikti adamdarmen sóılespeý jáne qandaı jaǵdaıda da eshkimge aqsha men jeke derekterdi aýdarmaý kerektigin eske salady», - dep habarlady vedomstvodan.