Oral qalasynda 350-den astam saıajaı úıi turýǵa jaramsyz
Oral qalasy ákiminiń orynbasary Azamat Halelovtiń málim etkenindeı, 130-daı baý-baqsha seriktestikterinde turatyn saıajaı ıeleriniń 7 myńnan astamyna birjolǵy áleýmettik tólem berildi. Onyń sózine qaraǵanda, tehnıkalyq tekserý jumystaryn 7 kompanııa, 29 sarapshy júrgizip jatyr.
«Qazirgi tańda 2500-ge jýyq saıajaı úıi turǵyndardyń jalǵyz baspanasy dep tanyldy. 1 myńdaı turǵyn úı tehnıkalyq tekserýden ótkizilip, 650-ge jýyǵy boıynsha qorytyndy shyǵaryldy. Sonyń ishinde 352-si turýǵa jaramsyz dep tanyldy. 287 úıge jóndeý jumystary júrgiziletin bolady. Bul jerde aıta ketetin jaıt, saıajaı ýchaskeleriniń basym bóligi áli sýda tur. Sondyqtan sý ketpeı, tehnıkalyq tekserý, baǵalaý jumystaryn júrgizý múmkin emes», - dedi A.Halelov.
Azamat Erǵalıulynyń aıtýynsha, jalǵyz úıi turýǵa jaramsyz dep tanylǵan turǵyndarǵa qurylys kompanııalary qalanyń shaǵynaýdandarynda salyp jatqan úılerden baspana beriletin bolady. Sondaı-aq ekinshi naryqtaǵy úılerden páter satyp alynady.
«Sonymen qatar 500-ge jýyq saıajaı úıiniń qujattary rásimdelmegen. Baý-baqsha seriktestiginiń múshelik bıletteri negizinde turyp jatqandar bar. Aýylda satyp ketken nemese buzǵan úıleri áli ataǵynda turǵandar kezdesedi. Kópbalaly otbasylardyń jataqhanada bir bólmeli páteri bolýy múmkin. Oǵan qosa 700-deı úı ıesiniń múliktik úlesi bar. Mine, osynyń bárin komıssııa qarap, tıisti qorytyndy shyǵarady», - dedi A.Halelov.
Eske sala keteıik, budan buryn Oralda sýǵa ketken saıajaı úıleri tehnıkalyq tekserýden qalaı ótkizilip jatqanyn jazǵan bolatynbyz.