Ońtústikten soltústikke kóshirý naýqany 7 jylda qandaı nátıje kórsetti

Foto: Фото: Виктор Федюнин/Kazinform
<p>PETROPAVL. KAZINFORM &ndash; &laquo;Teriskeıge kóshý: Qonystandyrý baǵdarlamasyna qandaı jańashyldyqtar qajet?&raquo;. Petropavlda osyndaı taqyryppen kóshi-qon máselesine qatysty talqylaý ótti.</p>

«Paperlab» zertteý ortalyǵynyń basshysy Serik Beısembaevtyń aıtýynsha, Soltústik Qazaqstan oblysyna 2017-2021 jyldar aralyǵynda ońtústikten soltústikke 12 myń adam kóship kelgen.

Onyń eki myńy turaqtamaı, qaıtyp ketken.

«Baǵdarlama 7 jyldan beri júzege asyp keledi. Onyń artyqshylyǵy men kemshilikterin bilemiz. Bul kezdesýde SQO-daǵy nátıjesin talqylaımyz. Jergilikti qoǵam ókilderiniń pikirin bilip, joǵary jaqqa usynys berýimiz kerek. Jalpy mundaı talqy birinshi ret uıymdastyrylyp otyr. Teriskeıge kóshý baǵdarlamasynyń qazirgi kúni eń basty máselesi — bul baǵdarlamaǵa bir qorytyndy, zertteý jasaý qajet. Osy ýaqytqa deıin óńirge kóship kelgen adamdardyń qanshasy turaqtap qaldy jáne áleýmettik-ekonomıkalyq nátıjesi qandaı? Qazir bul týraly málimet óte az», — deıdi Serik Beısembaev. 

Áleýmettanýshynyń aıtýynsha, kóship kelgenderdiń osy jaqqa sińisip ketýi de — úlken másele. 

«Beıimdelýge klımat qana áser etpeıdi, ol áleýmettik-ekonomıkalyq sıpatqa da ıe: jumys tabý, úı-jaı máselesi, bilim alý, balalardy oqytý — osyndaı keshendi, qordalanǵan máseleler bar. Olardy sheshýdiń tek bir ǵana ońaı joly joq. Ol qarjyǵa ǵana kelip tirelmeıdi, jergilikti bıliktiń, qoǵam belsendileriniń aralasýymen sheshiletin másele. ıAǵnı kóship kelgen adamdar óz máselesimen jeke qalmaýy tıis. Olardyń muń-muqtajyn, shaǵymyn joǵary jaqqa jetkize alatyndaı múmkindigi bolýy kerek. Sondaı-aq túrli is-sharalarǵa qatysý arqyly ózin osy aımaqtyń turǵyny retinde sezinýi óte mańyzdy. Qazirgi kúni olarǵa tek qana úı, jumys tabý máselesi boıynsha ǵana kómek kórsetiledi, al jalpy áleýmettik-mádenı ortaǵa sińistirý jaǵy qarastyrylmaǵan», — deıdi Serik Beısembaev. 

Buǵan deıin SQO-ǵa aýyl sharýashylyǵy mınıstri kelip, dıqandardyń túıtkildi máselelerin bilip, egis naýqanynyń barysyn kórgenin aıtqan edik. 

Seıchas chıtaıýt