Ońtústik Koreıada muǵalimdi azaptap óltirgen qylmysker sottaldy
Oqıǵa eldiń ońtústik-shyǵysyndaǵy Pýsan qalasynda bolǵan. Tergeýshilerdiń aıtýynsha, sottalýshy adam óltirýmen áýestengen.
Osy jyldyń mamyr aıynda ol izdeý qosymshasy arqyly jas muǵalimmen tanysyp, úıden oqytýǵa kelisip, ony pyshaqtap óltirgen. Bul qylmys eldi eleń etkizdi.
Prokýrorlar ony ólim jazasyna kesýdi surady. Mundaı jaza túri Ońtústik Koreıada resmı túrde joıylǵan joq, biraq 1997 jyldan beri qoldanylmaıdy.
Atasymen turǵan Chon ıÝ-chon jumyssyz ári qoǵamnan oqshaý ómir súrgen.
Aıyptaýshy Chon ıÝ-chonnyń áýesqoılyq oıyn júzege asyrý úshin qurban bolatyn adamdy birneshe aı boıy izdegenin aıtty. Ol 50-den astam repetıtorǵa, ásirese áıel adamdarǵa úıden oqytýdy surap hat jazǵan. Birneshe kúnnen keıin Chon ıÝ-chon mektep formasymen muǵalimniń úıine kelip, esikti japqan boıda jábirlenýshige shabýyl jasaǵan.
Aıyptalýshy jábirlenýshige 100-den astam pyshaq jaraqatyn salǵan. Artynsha máıitti bólshektep, chemodanǵa salyp taksımen qalanyń soltústik bóligindegi shalǵaı ormandy aımaqqa aparyp tastaǵan.
Ol taksı júrgizýshisi qan aǵyp turǵan chemodandy alyp júrgeni týraly polıtsııaǵa aryzdanǵannan keıin qamaýǵa alyndy.