Ońtústiktegi tilder merekesi etnostardyń birligin pash etti

ShYMKENT. QazAqparat - Ońtústik Qazaqstan oblysynda Qazaqstan halqynyń tilderi kúnine arnalǵan «Memlekettik til - Máńgilik eldiń máńgilik tili» atty merekelik shara ótti. Іs-shara aıasynda oblystyq etnomádenı birlestikterdiń ulttyq taǵamdary men qolóner buıymdarynyń jáne oblys aýmaǵynda áreket etetin tilderdi oqytý ortalyqtarynyń kórmesi uıymdastyryldy, dep habarlaıdy oblys ákiminiń baspasóz qyzmeti.

«Tilder týraly» QR Zańynyń qabyldanǵanyna 20 jyl tolýyna oraı bıyl óńirdegi etnomádenı birlestikter tili men mádenıeti jáne salt-dástúri kúnin berekeli assambleıa shańyraǵynyń astynda birlese ótkizýdi uıǵardy. Muny - dostyq pen tatýlyqty tý etken ońtústikqazaqstandyq etnos ókilderiniń baıypty bastamasy, salıqaly sheshimi deýge bolady.

Saltanatty jıynǵa qatysqan oblys ákimi Janseıit Túımebaev óńir turǵyndaryn merekemen quttyqtap, elimizde memlekettik til saıasatynyń júzege asýyna laıyqty úles qosyp júrgen birqatar azamattardy marapattady. Óz quttyqtaý sózinde aımaq basshysy ishki turaqtylyq pen qoǵamdyq kelisimdi saqtaýda syndarly til saıasaty úlken mańyzǵa ıe ekenin aıtty.

«Til - kez kelgen ulttyń bolmys-bitimin daralaıtyn asyl qazynasy jáne ulttyq ereksheligin kórsetetin eń mańyzdy qundylyq. Qazaqstanda turatyn etnostardyń tilderine qurmet kórsetý, olardyń ana tili men tól mádenıetin damytýyna jaǵdaı jasaý - memleketimizdiń mańyzdy strategııalyq mindetteriniń biri. Respýblıka boıynsha halyq sany jaǵynan da, túrli etnostyń basym shoǵyrlanýymen de birinshi turatyn jáne tili men salt-dástúrdiń saqtalýymen erekshelenetin ólkeniń biri de osy - Ońtústik», - dedi ákim.

Búgingi sharaǵa qatysýshylar da Memleket basshysynyń «Bolashaqqa baǵdar: rýhanı jańǵyrý» baǵdarlamalyq maqalasyndaǵy ulttyq birgeılikti saqtaý, úsh tilde bilim berý, ulttyq qod jáne qazaq tilin latyn grafıkasyna kóshirý syndy baıypty bastamalaryn qoldap, etnostardyń tili men tól mádenıetin saqtaı otyryp, barsha qazaqstandyqtardy biriktirýshi memlekettik tildiń alar orny erek ekenin atap ótti.

Saltanatty sharada qazaqstandyqtardyń berekeli birligin dáripteıtin «Yntymaq» poetıkalyq kompozıtsııasy sahnalanyp, etnomádenı birlestikterdiń janyndaǵy shyǵarmashylyq ujymdar daıyndaǵan kontserttik baǵdarlama men qazaq tiliniń qarpin latyn grafıkasyna kóshirý týraly horeografııalyq kompozıtsııasy kópshiliktiń nazaryna usynyldy.

Aıta keteıik, óńirde júrgizilgen taldaý jumystarynyń nátıjesinde memlekettik tildi erkin meńgergen turǵyndar úlesi - 92,1 paıyz bolsa, orys tilin uǵatyndar - 63 paıyzǵa, al, aǵylshyn tilin biletinder - 14 paıyzǵa jetken. Sondaı-aq, óńirdegi ult ókilderiniń 70 paıyzy memlekettik tildi erkin meńgergen.