Ońtústikte kúrish pen maqtanyń ornyna sýdy kóp qajet etpeıtin daqyldar egiledi

Foto: None
TÚRKІSTAN. QazAqparat - Qazaqstannyń ońtústiginde kúrish pen maqtanyń ornyna tıimdi jáne sýdy kóp qajet etpeıtin daqyldar egiledi, dep habarlaıdy QazAqparat.

Aýyl sharýashylyǵy vıtse-mınıstri Rýslan Manataev Túrkistan oblysyndaǵy QR Parlamenti Senatynyń Agrarlyq máseleler, tabıǵatty paıdalaný jáne aýyldyq aýmaqtardy damytý komıtetiniń kóshpeli otyrysyna qatysty.

QR Aýyl sharýashylyǵy mınıstrliginiń ókili «Qazaqstan Respýblıkasynda sýarmaly eginshilikti damytý týraly» baıandama jasady.

Manataev mınıstrliktiń jospary men sýarmaly eginshilikti damytý úshin qabyldanǵan sharalar týraly, sondaı-aq sharýashylyq qyzmette sý resýrstaryn únemdeý tehnologııalaryn qoldanatyn fermerlerdi yntalandyrý jáne memlekettik qoldaý sharalary týraly aqparatty aıtty.

Ol Qazaqstanda sýarmaly jerlerdi paıdalaný kólemi jyl saıyn artyp kele jatqanyn atap ótti.

Aldyn ala derekter boıynsha, bıyl 1,5 mln gektar sýarmaly jerdi paıdalaný josparlanyp otyr. Bul 2020 jylmen salystyrǵanda 66 myńǵa gektarǵa artyq.

Sýarmaly jerlerdi óńdeý úlesi kóp Túrkistan oblysynda bıyl mundaı jerlerdi 633 myń gektarǵa deıin ulǵaıtý josparlanýda.

Bul mindetter buzylǵan gıdromelıoratsııalyq júıelerdi qalpyna keltirý jáne jańadan salý, sýarý júıeleriniń paıdaly koeffıtsıentin arttyrý, ortasha sýarý normasyn tómendetý, sý únemdeý jáne basqa da resýrstardy únemdeý tehnologııalaryn barynsha qoldaný, sondaı-aq aýyl sharýashylyǵy daqyldary egý qurylymyn ózgertkende ǵana sheshiledi.

Prezıdenttiń 2030 jylǵa qaraı sýarmaly jer kólemin 3 mln gektarǵa deıin jetkizý jónindegi tapsyrmasyna sáıkes, mınıstrlik sýdy kóp qajet etetin jáne monodaqyldardyń úlesin azaıtý, sondaı-aq tıimdiligi joǵary daqyldardyń (kókónis-baqsha, jem-shóp, maıly daqyldar) alqaptaryn ulǵaıtý arqyly egis alqaptaryn ártaraptandyrý jumystaryn júrgizýde.

«Bıyl Túrkistan oblysynda josparlanǵan maqta alqaby 116 myń gektar, kúrish 97,6 myń gektar. Bul 2020 jylǵy deńgeıden 10 jáne 6,4 myń gektarǵa az. Qyzylorda oblysy boıynsha maqta alqaptaryn 90 myń gektarǵa deıin, kúrish alqaptaryn 75 myń gektarǵa deıin azaıtý josparlanýda», - dedi spıker.

Sý únemdeý tehnologııalaryn engizýge qatysty vıtse-mınıstr sýarmaly jerlerdiń jalpy úlesiniń tek 14%-na (shamamen 200 myń ga) zamanaýı tamshylatyp nemese jańbyrlatyp sýarý paıdalanylatynyn atap ótti.

Qalǵan 1,3 mıllıon gektar alqapqa jer ústimen sýarý ádisi qoldanylady.

Ylǵal únemdeý tehnologııalaryn qoldanýda Aqmola, Qaraǵandy jáne Pavlodar oblystarynyń fermerleri úlken jetistikke jetti.

Sondaı-aq Rýslan Manataev 2022-2026 jyldarǵa arnalǵan agroónerkásiptik keshendi damytý boıynsha ázirlenip jatqan ulttyq joba aıasynda sý únemdeý tehnologııasy qoldanylatyn aýyl sharýashylyǵy jerleriniń aýdanyn 420 myń gektarǵa deıin jetkizý kórsetkishi qarastyrylǵanyn habarlady.


Seıchas chıtaıýt