Ońtústik Koreıa onlaın-qyzmet kórsetýde álemde qalaı kósh bastady
Ońtústik Koreıanyń Ulttyq aqparattyq qoǵamdyq agenttiginiń Aqparattyq-kommýnıkatsııalyq tehnologııalar salasyndaǵy jahandyq yntamaqtastyq departamentiniń bas ǵylymı qyzmetkeri, ǵylym doktory Mengvon Song búgin Astanadaǵy «Tsıfrlandyrý jaǵdaıynda memlekettik qyzmetterdi kórsetý salasyn damytý perspektıvalary» sharasyna qatysty. Atalmysh konferentsııany QR Memlekettik qyzmet isteri jáne sybaılas jemqorlyqqa qarsy is-qımyl agenttigi uıymdastyryp otyr.
«Koreıanyń elektrondy úkimet júıesin birneshe kezeńge bólip qarastyrýǵa bolady. Birinshi kezeń 1967 jyldan 1994 jylǵa deıingi aralyqty qamtıdy. Ol shaq - elektrondy úkimet júıesin qurýdyń eń bastapqy ýaqyty. Osy aralyqta aqparattardy óńdeý úshin tuńǵysh ret personaldy kompıýterler engizile bastady. 1995-2002 jyldar aralyǵyn qamtıtyn ekinshi kezeńde elektrondy úkimettiń ınstıtýtsıonaldyq bazasy bekitildi. Osydan keıin biz saty-saty boıynsha aqparattardy tsıfrlandyrýǵa qadam jasaı bastadyq. Ekinshi kezeńde biz tsıfrlandyrýdy damytýdyń birden-bir alańy - keń aýqymdy ınternet jelisin iske qosý ekenin túısindik te, osy baǵytqa qarjylyq ınvestıtsııa kóptep salyna bastady. Ekinshi kezeńde elektrondy úkimet týraly qujat kúshine endi. Osy alańnyń arqasynda Koreıa úkimeti elektrondy qyzmetterdiń tizimin edáýir arttyrýǵa qol jetkizdi», - deıdi Mengvon Song.
Onyń aıtýynsha, Koreıa úkimeti qazirgi progreske jetý úshin birqatar qıynshylyqtarmen betpe-bet kelgen. Naqtyraq aıtqanda, aqparattardy ıntegratsııalaýda jáne azamattar aqparattyq qyzmetti alý kezinde kedergiler bar bolyp shyqqan.
«Sondyqtan, azamattardyń onlaın-qyzmetterdi alýyn jeńildetý úshin 2008 jyldan bastap memlekettik qyzmetterdiń ıntegratsııasy bastaldy. Bul rette memlekettik qyzmetterdi kórsetýde ashyqtyqqa basymdyq berildi. Osynyń arqasynda onlaın-qyzmetter boıynsha Ońtústik Koreıa úsh jyl qatarynan birinshi oryn alǵan bolatyn», - dedi koreıalyq maman.
Mengvon Songtyń aıtýyna qaraǵanda, Koreıanyń elektrondy úkimeti qazirgi tańda 1400 elektrondy úkimettik qyzmetti biriktiredi.
«Sizderge Koreıa elektrondy úkimetiniń negizgi júıelerin tanystyra ketsem deımin. «One stop» júıesi arqyly koreıalyq azamat turǵylyqty mekenjaıyn aýystyrǵan jaǵdaıda atalmysh portalǵa enip, mekenjaıyn ózgertý týraly bir ǵana habarlama jiberip, mekenjaı boıynsha tirkele alady. Demek, oǵan mindetti túrde memlekettik organdarǵa baryp, ótinim berýdiń qajeti joq. Sol sekildi «Hometax» ulttyq elektrondy salyq júıesi arqyly azamattar bankterge nemese salyq organdaryna barmaı-aq onlaın-rejimde salyqtyq qyzmetterdi alady. Budan bólek, «UNI-Pass» kedendik tazartýdyń elektrondyq júıesi de óz jemisin berip otyr. Ózińiz biletindeı, Koreıanyń negizgi tabys kózi - saýda-sattyqta. Atalmysh júıe arqyly azamattar az ýaqyt ishinde ımporttyq-eksporttyq máselelerdiń bárin retteı alady. Sonymen birge, KONEPS onlaın satyp alýdyń elektrondy júıesi arqyly koreıalyqtar ınternet-saýda júrgizedi», - deıdi ol.
Mengvon Song sonymen qatar, Koreıadaǵy vedomstvolar aqparattaryn ózara almasa alatyndaı jaǵdaı jasaǵanyn atap ótti. Ol úshin Koreıada GIDS - úkimettiń málimetterin ıntegratsııalaý ortalyǵy ashylǵan eken. Atalmysh júıe belgili bir azamat týraly barlyq málimetterdi bir ortalyqqa jınaı alady.