«Ónerkásip ósti me, álde sandar «teris» sóıleýge kóshti me?»- BAQ-qa sholý

ASTANA. 8 qazan. QazAqparat - «QazAqparat» agenttigi respýblıkalyq basylymdarda 8 qazan, seısenbi kúni shyqqan ózekti materıaldarǵa sholýdy usynady.

***

«Qazaqstan-2050» Strategııasyna sáıkes, údemeli ındýstrııalyq-ınnovatsııalyq damý memlekettik baǵdarlamasy boıynsha Jetisýda krahmal-sirne zaýyty keńeıtilip, iske qosyldy. Búgingi tańda bul óndiris ornyna 30 mln. AQSh dollarynan astam qarjy jumsaldy. Atap aıtqanda ındýstrııa ıgiligine jumys isteıtin bul jobany arqaý etken osy maqala «Egemen Qazaqstan» basylymynda «Ortalyq Azııadaǵy» teńdessiz zaýyt» degen taqyryppen berildi.

Elimizdiń bas basylymynda «Elimiz eki aıdan keıin BSU-ǵa kirýi múmkin» degen maqala basyldy. Reseı Ekonomıkalyq damý mınıstriniń orynbasary Alekseı Lıhachev osydan birshama kún buryn Balı aralynda Búkilálemdik saýda uıymy máselesine baılanysty ótkizilgen konferentsııada Qazaqstannyń atalǵan uıymǵa eki aıdan keıin kirýi múmkin ekenin málimdedi.

***

«Aıqyn» basylymynyń búgingi sanynda «Abylaı hannyń toıy dúrildep ótti» degen maqala berilgen. Qazaq memleketin qalyptastyrýda aıyryqsha tulǵa sanalatyn Abylaı hanǵa degen halyqtyń ynta-yqylasynyń erekshe ekendigi keshe Kókshe jerinde ótken 300 jyldyq dúbirli toıda kezekti ret kórindi.
Eki kúnge sozylǵan mereıtoıǵa jınalǵan jurttyń qarasy qalyń. Arysy Ulybrıtanııa, Túrkııa,Qytaı, Mońǵolııa, Reseı, Qyrǵyzstan, berisi Qazaqstannyń barlyq aımaǵynan aǵylyp kelip jatty. Hannyń ıesi halyq bolǵanymen, búgingi toıdy mindetterine alǵan kókshetaýlyqtardyń da daıyndyǵy erekshe. Qalanyń ortalyǵyna toqtaǵan qalyń qaýym Abylaı hannyń eskertkishine gúl shoǵyn qoıýmen kópten kútilgen sharany bastady.

«Taıaýdaǵy tóbeden qulaǵan zaharly zymyran qoǵam kóńilindegi qaýip bultyn qoıýlatyp jibergendeı. Halyqtyń dabylyna endi bılik qulaq asa bastaǵanǵa uqsaıdy. Keshe Úkimet ókili Parlament tórinen Qazaqstannyń «Baıqońyrǵa» tól zańnamasyn taratýǵa naqty qol jetkizgeli otyrǵandyǵyn jarııalady. Bul kúni «Úkimet saǵaty» aıasynda Májilis depýtattary aldynda Qorshaǵan ortany qorǵaý mınıstri N.Qapparov esep bergen bolatyn. Ol Reseıge ýly geptıldi paıdalanatyn «Protondardy» ushyrýdy azaıtý týraly talap qoıǵandaryn málim etti»,-dep jazady «Aıqyn» basylymy

- «Proton» boıynsha biz reseılik tarap aldyna ekologııalyq qaýipti «geptıl» otynyna negizdelgen zymyrandardy ushyrý sanyn azaıtýǵa kirisý, ekologııalyq turǵydan anaǵurlym taza otynǵa kóshý týraly másele qoıyp otyrmyz, - dedi mınıstr Nurlan Qapparov. - Buǵan qosa, reseılik tarappen talqylaý aıasynda, biz «Baıqońyr» aýmaǵyna Ekologııalyq kodekstiń kúshiniń taralýy týraly da másele qoıýdamyz.

Óıtkeni onsyz qazaqstandyq ekologtar ǵarysh aılaǵy aýmaǵyna bas suǵa da almaıdy eken: «Bıylǵy shildede zymyran qulaǵannan keıin bizdiń mamandar qıyndyqqa kezikti, sebebi, bizdiń qyzmetterdiń «Baıqońyr» aýmaǵynda eshqandaı quzyry júrmeıdi, sondyqtan eshteńeni de teksere almaıdy» dedi elimizdiń ekologııa mınıstri. Ras, reseılikter biraz ýaqyt ótken soń, osy saladaǵy qazaqstandyq quzyrly qyzmetterdiń tekserýine ulyqsat etipti. Árıne, ol kezde tóbeden tógilgen ýly geptıl «bý» bop ydyrap, aýaǵa taralyp ketse kerek. Bul kólemdi maqala «Bekireni aýlaýǵa tyıym salyndy» degen taqyryppen jarııalanyp otyr.

***

«Alash aınasy» basylymynyń búgingi sanyndaǵy «Alashty alańdatqan saýal» aıdarynda «Eńbek daýyn týdyrǵan jumys berýshilerdi qylmystyq jaýapkershilikke tartý kerek» degen usynysty qoldaısyz ba?» degen másele kóterildi. Osy saýalǵa oraı usynys-pikirler de berilgen.

Vasılıı REZVAN, «Kásipkerler men menshik ıelerin qorǵaý odaǵy» qoǵamdyq birlestiginiń prezıdenti:

- Bas prokýratýranyń zańǵa ózgeris engizý týraly usynysy, jalpy alǵanda, durys der edim. Biraq bizdiń elde mundaı tájirıbe joq. Jasyratyn nesi bar, jumysshylarynyń jalaqysyn ýaqytynda bermeıtinder de, balalar men jasóspirimderdiń jumys kúshin paıdalanyp tıyn-teben tóleıtinder de bar. Zańǵa sáıkes, jasóspirimderdiń alty saǵattan artyq jumys isteýine bolmaıdy. Sonymen qatar jumys oryndarynyń jalpy sanynyń úsh paıyzdyq mólsherinde múgedekter úshin jumys oryndaryna kvota belgilenýi kerek, biraq zań talaptary tolyqtaı oryndalyp jatqan joq. Osyndaı zańbuzýshylardy, árıne, qatań jazalaý kerek, biraq jumys berýshilerdiń barlyǵy birdeı emes. Eger eńbek daýyn týdyrdy dep barlyǵyn temir torǵa toǵytar bolsaq, elimizde kásipkerlik qurıdy da, ózimiz sheteldik kásipkerlerdiń qulyna aınalamyz.

Azat QONYSBEK, kásipker:

- «Eńbek daýyn týdyrǵan jumys berýshilerdi qylmystyq jaýapkershilikke tartý kerek» degen usynysty qoldamaımyn. Sebebi óz basym quqyq qorǵaý organdaryna senbeımin, olardy jazalaýshy dep qabyldaımyn. Eger prokýratýranyń jumys berýshilerdi túrmege jabý týraly usynysy iske assa, olar ózderine unamaǵandardy sottaı berýi múmkin. Al qaltalylar qandaı zań bolsa da sytylyp shyǵyp ketedi de, aqyry orta kásip ıeleri zardap shegedi. Qazaqta «aýrýyn jasyrǵan óledi» degen sóz bar. Eńbek daýy qasaqana jáne eriksiz bolýy múmkin. Qasaqanaǵa aqsha jáne taýar aınalymy jaqsy, shotynda qarajaty mol bola tura jalaqy bermeý, taǵysyn taǵylar kiredi, al eriksizge, ásirese, memleketten bólinetin qarjynyń ómiri belgilengen merziminde kelip túspeıtini jasyryn emes. Mundaı jaǵdaıda aqshany ne óziń basyp shyǵarmaısyń, ne jerden qazbaısyń, nesıe de almaısyń, demek, eriksiz daý paıda bolady. Sondyqtan Qazaqstan órkenıetti elderdiń qataryna, shyn máninde, kirmeıinshe mundaı júıege kóshe almaıdy dep esepteımin.

Sondaı-aq osy basylymda «Ónerkásip ósti me, álde sandar «teris» sóıleýge kóshti me?» degen maqala kópshilik nazaryna usynylyp otyr. «Elimizde ónerkásip taýaryn óndirý kólemi aıdan-aıǵa, jyldan- jylǵa artýda» degendi jıi estımiz. Qýantatyndaı-aq jaǵdaı. Biraq bir qyzyǵy sol taýarlardy ala qoıaıynshy dep bazarǵa bara qalsań, jaryq kúnde shammen joq izdegendeı ábigerge túsesiń. Qytaı men qyrǵyzdyń kıimin kıip, ýkraın, belarýstyń kámpıt-kúlshesin jep júrmiz. Kókónisti de kóp jerden ákelemiz. Esik-terezemiz, negizinen, irgedegi Reseıdiki. Santehnıkanyń sapalysyn alamyn deseń sonaý Italııa men Germanııadan kelip jatyr. Sonda statıstıka «teris» sóıleýge kóshken be, álde biz birdeńeni bilmeı otyrmyz ba?»,-dep jazady gazet tilshisi. Máselen, Batys Qazaqstan oblystyq kásipkerlik jáne ónerkásip bas­qarmasynyń málimeti boıynsha, óńirdegi ónerkásip óndi­risiniń kólemi sońǵy úsh jyl ishinde 1,6 esege artypty. Aqshaǵa shaqqanda 149,3 mlrd teńgeni quraǵan, onyń ishin­de tamaq óndirisi 10,6 paıyzǵa ósken. Alaıda turǵyndarda alaqaılaıtyndaı kóńil-kúı baıqalmaıdy. Sórelerdi jaýlap alǵan táttilerdiń ishinde «Rahat» pen «Baıan sulýdan» basqasy shettiki. «Jergilikti «Shanybek» JShS shyǵaratyn kámpıttiń oramasy sánsiz bolǵasyn ótpeıdi, sapasy jaqsy bolsa da shyǵynǵa batatyn bolǵasyn almaımyz» deıdi satýshylar. Shynymen de, «Shanybektiń» basshylyǵy marketıngke múlde mán bermegendeı áser alasyń. Súttiń jaǵdaıy da sondaı.