Ombýdsmen ınstıtýty – adamnyń quqyqtary men bostandyqtaryn qorǵaýǵa tikeleı múmkindik beredi

Foto: None
NUR-SULTAN. QazAqparat - Qazaqstan Prezıdenti Qasym-Jomart Toqaevtyń elimizde júrgizilip jatqan saıası reformalar toptamasyndaǵy mańyzdy basymdyqtyń biri – adam quqyqtaryn qorǵaýdy kúsheıtý. Memleket basshysy Qazaqstan halqyna Joldaýynda osyndaı mindet qoıǵan bolatyn. Qazaqstan Parlamenti Senatynyń depýtattary sol mindetti oryndaý úshin jáne Adam quqyqtary jónindegi ýákil ınstıtýtyn nyǵaıtý maqsatymen zańnamaǵa tıisti ózgerister engizý jóninde bastama kóterdi. Osy baǵyttaǵy jumystar jóninde «Qazaqstan Respýblıkasyndaǵy Adam quqyqtary jónindegi ýákil týraly» jańa zań jobasy týraly ony qurý jónindegi depýtattar tobynyń jetekshisi, QR Parlamenti Senaty tóraǵasynyń orynbasary Asqar Shákirov bizge aıtyp berdi.

- Asqar Orazalyuly, zań jobasyn ázirleýge daıyndyq qalaı boldy jáne qazir qujat qandaı satyda?

- «Qazaqstan Respýblıkasyndaǵy Adam quqyqtary jónindegi ýákil týraly» Zańnyń qabyldanýy Prezıdent Qasym-Jomart Toqaevtyń bastamasymen júzege asqan saıası reformalardyń mańyzdy ári ajyramas bóligi bolyp tabylady.

Memleket basshysy Qazaqstan halqyna Joldaýynda osy zańdy qabyldaý qajettigin jarııa etkennen keıin Parlament Senatynyń depýtattary ony ázirleý jóninde bastama kóterdi. Bul jumysqa Parlamenttiń tómengi palatasynyń depýtattary da shaqyryldy.

Osy protsess barysynda halyqaralyq ozyq tájirıbe men bul saladaǵy qoldanystaǵy normatıvtik-quqyqtyq baza, eń aldymen, Parıj jáne Venetsııalyq qaǵıdattar muqııat zerdelendi jáne paıdalanyldy.

Zań jobasy memlekettik organdar, úkimettik emes jáne halyqaralyq uıymdar ókilderiniń qatysýymen jarııa jáne barynsha ashyq negizde talqylandy. Parlament qabyrǵasynda da, Adam quqyqtary jónindegi ýákil janyndaǵy Sarapshylar keńesi aıasynda da birqatar dóńgelek ústelder ótkizildi.

Zań jobasy jan-jaqty jáne obektıvti talqylaý nátıjesinde onyń bastamashylary usynǵan nusqada is júzinde eleýli ózgeristerge ushyramaı, Májiliste eki oqylymda sátti qabyldandy.

- Sizder ázirlegen zań jobasynyń negizgi jańalyqtary qandaı? Adam quqyqtary jónindegi ýákil qandaı jańa múmkindikterge ıe bolady?

- Ombýdsmen ınstıtýtyn zańnamalyq turǵydan nyǵaıtý jáne teńdesi joq ókilettikter berý oǵan barshaǵa tanylǵan halyqaralyq standarttarǵa sáıkes joǵaryda atalǵan reformalardy júzege asyrýǵa yqpal ete otyryp, jaı ǵana baqylap qoımaı, adamnyń quqyqtary men bostandyqtaryn qorǵaýǵa tikeleı múmkindik beredi.

Zań jobasy oǵan tıispeý mártebesin berip otyr. Ol memlekettik apparattyń sheshimderimen, áreketterimen nemese áreketsizdigimen kóptegen adamnyń buzylǵan quqyqtary men bostandyqtaryn qorǵaý úshin talap aryzben sotqa júginýge haqyly, sondaı-aq shaǵymdy qaraý úshin Ombýdsmenniń suratýy boıynsha qajetti málimetterdi memlekettik organdardyń nemese uıymdardyń berý mindeti belgilendi.

Ýákildiń sot tájirıbesi máseleleri boıynsha Joǵarǵy sotqa túsinikteme berý usynysymen júginý múmkindigi zań jobasyndaǵy jańalyq bolyp tabylady.

Odan basqa, elimiz óńirlerinde Ombýdsmen ókilderin qurý kózdelip otyr. Bul onyń halyq úshin barynsha qoljetimdi bolý máselesin sheshedi.

- Zań jobasyn ázirleý barysy qalaı júrgeni týraly aıtyp berseńiz, talqylaý barysynda túrli tásilder men qaǵıdattar usynylǵan shyǵar?

- Zań jobasyn talqylaý kezinde onyń mazmuny boıynsha túbegeıli kelispeýshilikter týyndaǵan joq.

Sonymen birge, buryn bul máselege ártúrli kózqarastar bolǵanyn ádilettilik úshin atap ótken jón. Jasyratyny joq, ombýdsmenniń qyzmetin retteýdiń jalpy qaǵıdalaryn ǵana belgileıtin, negizdemelik zań dep atalatyn nusqanyń jaqtaýshylary da boldy.

Degenmen, bul tásil elde bolyp jatqan ózgeristerdiń mán-maǵynasyn eskermeý bolyp sanalady.

Zań jobasy ǵylymı-quqyqtyq, lıngvıstıkalyq jáne sybaılas jemqorlyqqa qarsy saraptamadan ótti.

Ol sondaı-aq Eýropa Keńesiniń Venetsııalyq komıssııasyna jiberildi, onyń saraptamalyq qorytyndysy óte mańyzdy.

- Osy zańnyń qabyldanýy qazaqstandyqtardyń quqyqtaryn qorǵaýdy kúsheıtýden basqa ombýdsmenge qandaı múmkindikter beredi?

- Adam quqyqtary jónindegi ýákil týraly zańnyń qabyldanýy oǵan halyqaralyq quqyq qorǵaý protsesine neǵurlym tolyq qatysýǵa múmkindik beredi jáne halyqaralyq turǵydan da oń áser etedi.

Zańnamalyq turǵydan bekitilgen mártebe Ombýdsmenge Halyqaralyq quqyq qorǵaý mekemeleriniń jahandyq alıansyndaǵy (GANHRI) «V» mártebesinen «A» mártebesine ótýge, onda daýys berý quqyǵymen jumys isteýge múmkindik beredi. Qazirgi ýaqytta halyqaralyq saıasat pen memleketaralyq qatynastarda adam ólshemi men adam quqyqtary máseleleri asa mańyzdy, al keıde sheshýshi ról atqaratyny belgili.


- Suhbatyńyzǵa rahmet!


Seıchas chıtaıýt