Ombýdsmen gemofılııaǵa shaldyqqan naýqastar jóninde Úkimetke úndeý joldady
Buǵan deıin QR Densaýlyq saqtaý mınıstrligi 2018 jylǵy ambýlatorııalyq jáne statsıonarlyq qamsyzdandyrý úshin dári-dármekti satyp alý somasy 191,7 mlrd teńgeden asqanyn, ıaǵnı málimdelgen qajettiliktiń 90% quraıtynyn jáne onyń 75% astamy aımaqtarǵa jetkizilgenin málimdegen edi. Alaıda, ulttyq quqyq qorǵaý mekemesine azamattardyń qajetti dári-dármekterdi almaǵany jóninde shaǵymdar túsýde», - delingen QR Adam quqyqtary jónindegi ýákil apparatynyń baspasóz qyzmeti jibergen habarlamada.
Atap aıtqanda, «Qazaqstan múgedekter qaýymdastyǵy - gemofılııaǵa shaldyqqandar» qoǵamdyq uıymy gemofılııaǵa shaldyqqandardyń aryz-shaǵymy Batys Qazaqstan, Atyraý, Aqmola, Soltústik Qazaqstan jáne Ońtústik Qazaqstan oblystarynan túsip jatqany týraly habarlaǵan.
Mekeme keltirgen derekterge sáıkes, qazirgi ýaqytta Qazaqstanda «gemofılııa» dıagnozy bar 1 273 naýqas esepte tur (841 eresek adam, 432 - bala), olarǵa gematologtardyń ornyna ýchaskelik terapevtter medıtsınalyq qyzmet kórsetip jatyr.
«Terapevtte gematologııa boıynsha qajetti bilim men biliktiliktiń joqtyǵy osy sanattaǵy naýqastardy kásibı emdeı almaýǵa, sondaı-aq el óńirlerinde dári-dármektik preparattarǵa qajettilik tizimin durys qurmaýǵa ákep soǵady. Gemofılııaǵa ushyraǵan naýqastar gematologtyń kómegine ǵana emes, sondaı-aq tis dárigerleriniń, hırýrgterdiń, travmatologtardyń, psıhologtardyń salalyq mamandandyrylǵan kómegine de zárý. Almatyda ótken baspasóz máslıhatynda gemofılııamen aýyratyn balalardyń ata-analary salalyq mamandardyń balalardy emdeýden bas tartqanyn da aıtqan bolatyn. Bul turǵyda Úkimet aýrýdy dıagnostıkalaý, emdeý, aldyn alý, naýqastardy ońaltý, sondaı-aq gemofılııaǵa shaldyqqandardy biryńǵaı ortalyqtan esepke alýdy júzege asyra alatyn respýblıkalyq mamandandyrylǵan mekeme qurýǵa nazar aýdardy», - deıdi Ombýdsmen.
Qazaqstannan bólek, mundaı mekemeler kóptegen damyǵan elderde, Reseı men Ózbekstanda jumys isteıdi.
Reseıde Ulttyq medıtsınalyq gematologııalyq zertteý ortalyǵynda jyl saıyn 4 myńnan astam gemoblastozamen jáne qannyń basqa aýrýlarymen aýyratyn naýqastar em alady, myńnan astam otalar jasalady. 28 ǵylymı-klınıkalyq jáne klınıkalyq-dıagnostıkalyq mekem
eler bar. Ózbekstannyń Gemofılııa ortalyǵynda dıspanserızatsııa, ortopedııalyq emdeý, sondaı-aq ońaltý men aldyn alý sharalary júzege asyrylady. Emdeý ambýlatorlyq jáne statsıonarlyq jaǵdaılarda ótkiziledi.
Sondaı-aq úndeý hatta gemofılııa aýrýynyń profıldi vedomstvo bekitken Áleýmettik mańyzy bar aýrýlar tiziminde bolmaýy máselesi qozǵaldy.
«Gemofılııa - anaǵurlym kúrdeli, saldary qıyn, emdelmeıtin genetıkalyq aýrýlardyń biri. Qalyptasqan jaǵdaıdy nazarǵa ala otyryp, Ombýdsmen QR Úkimetine máseleni kezek kúttirmeı sheshýdi surap, úndeý joldaıdy», - delingen resmı habarlamada.
Buǵan deıin habarlanǵandaı, Adam quqyqtary jónindegi ýákil QR Densaýlyq saqtaý mınıstri men Bas prokýroryna halyqty tegin dári-dármekpen qamtamasyz etý máselesimen úndeý salǵan edi.