Oljas Súleımenov: ıAdrolyq polıgondy jabý týraly sheshimdi halyq qabyldady
Shara Qazaqstan Respýblıkasy Táýelsizdiginiń 30 jyldyq mereıtoıy qarsańynda jáne Semeı ıadrolyq synaq polıgonynyń jabylǵanyna 30 jyl tolýyna oraı ótti.
Oljas Súleımenov - aqyn, Qazaqstannyń halyq jazýshysy, lıngvıst-zertteýshi, túrkolog, tanymal saıasatshy, kórnekti memleket jáne qoǵam qaıratkeri. 1989 jyly «Nevada-Semeı» antııadrolyq qozǵalysynyń jetekshisi. Joǵarǵy Keńes depýtaty, Qazaqstannyń birneshe eldegi Tótenshe jáne ókiletti elshisi bola júrip shyǵarmashylyqtan qol úzbegen qalamgerdiń birqatar eńbekteri jaryq kórgen. Tanymdyq oı men tereń mazmundy tirkesterge baı shyǵarmalaryn keıingi býyn da tárjimalap keledi.
Jıynǵa zııaly qaýym ókilderi, qoǵam qaıratkerleri, jazýshylar qatysty.
Ol polıgondy toqtatý jáne jabý týraly sheshimniń qalaı qabyldanǵanyn aıtty.
«Bul sheshimdi Semeı oblysynyń turǵyndary, halqy qabyldady. 1989 jyly 28 aqpanda Almatyda barlyq polıgon mańyndaǵy oblystar jınaldy. Biz «Polıgon joıylsyn« degen urandaǵy qozǵalys qurdyq. Halyq osyndaı sheshim qabyldady. Qozǵalys bul tapsyrmany oryndady. Sol jyly birneshe aıdan keıin biz jerdegi synaqty toqtattyq. Sońǵy jarylys 1989 jyly 19 qazanda boldy. Sodan keıin 11 jarylys toqtatyldy. Sol jyly 18 josparlanǵan bolatyn. Bul uly kún, bul kúndi barlyq qazaqstandyqtar bilýi tıis», - dedi O.Súleımenov.
«Nevada - Semeı» qozǵalysynyń baǵdarlamasy halyqaralyq antııadrolyq alıanstyń baǵdarlamasyna endi. ıAdrolyq qarýdy synaýǵa jan-jaqty tyıym salý týraly shart qabyldandy. Kóptegen elder oǵan qol qoıdy.
Semeı ıadrolyq polıgonynyń tarıhynan belgili, 1947 jylǵy tamyzda KSRO Mınıstrler Keńesiniń Qaýlysymen «№2 oqý polıgony» shartty ataýyn alǵan atom polıgonyn qurý týraly sheshim qabyldandy.
Semeı polıgonynda ıadrolyq qarýdyń alǵashqy synaǵy 1949 jyldyń 29 tamyzynda ótkizildi. Jalpy, Semeı ıadrolyq synaq polıgonynyń 40 jyldyq qyzmeti nátıjesinde adamdardyń densaýlyǵyna keltirilgen zalal orasan zor. Burynǵy Semeı oblysynyń barlyq aýmaǵy ıadrolyq jarylystar ónimderimen lastanýǵa ushyrady, al 1,2 mıllıon adam ártúrli doza aýqymynda radıatsııalyq sáýle aldy.
1991 jylǵy 29 tamyzda Qazaqstan Respýblıkasynyń Prezıdenti Nursultan Nazarbaev «Semeı ıadrolyq synaq polıgonyn jabý týraly» Jarlyqqa qol qoıdy. Jer betindegi beıbitshilikke qol jetkizýdegi jumystyń mańyzdylyǵyn sezine otyryp, «Nevada-Semeı» HAQ prezıdenti Oljas Súleımenov beıbitshilik estafetasyn jastardyń qolyna tapsyratyn kez keldi dep málimdedi. Osylaısha, jas semeılikter ıadrolyq qarýdan bas tartý ıdeıasyn qoldaıtyn paraqqa qol qoıdy.
Qazaqstanda barlyǵy jarty mıllıonnan astam qol jınaldy. Sodan keıin qol jınaý álemdi ıadrolyq qarýdy zańsyz dep tanýǵa shaqyrǵan jastar jumys isteıtin arnaıy halyqaralyq qor qurý maqsatynda álemniń barlyq elderine taratylady.
2012 jyly Qazaqstan Prezıdenti Nursultan Nazarbaev elordadaǵy iri halyqaralyq parlamenttik konferentsııada sóz sóılep, ıadrolyq qarý synaqtaryn túpkilikti toqtatýdy jáne saıyp kelgende, ıadrolyq qarýdan arylýdy jahandyq qoldaýǵa qol jetkizý maqsatynda ATOM jobasyn iske asyrýdyń bastalǵany týraly jarııalady.
Avtory - Dýman Arǵyngeldi