Oljas Bektenov Jańaózendegi gaz óńdeý zaýytynyń qurylysymen tanysty

<p><strong>ASTANA. KAZINFORM &ndash; Premer-Mınıstr Oljas Bektenov Mańǵystaý oblysyna jumys sapary barysynda Memleket basshysynyń &laquo;Ádiletti Qazaqstan: zań men tártip, ekonomıkalyq ósim, qoǵamdyq optımızm&raquo; atty halyqqa Joldaýynda qoıylǵan mindetter sheńberinde Jańaózen monoqalasyn áleýmettik-ekonomıkalyq damytý boıynsha qabyldanyp jatqan sharalarmen tanysty. Atap aıtqanda, ınfraqurylymdy jańǵyrtý, bilim berý sapasyn arttyrý, halyqty jumyspen qamtý jáne basqa da mańyzdy baǵyttardyń qarqyny tekserildi.&nbsp;</strong></p>

Úkimet basshysy jańa óndiristerdi ashýǵa basa nazar aýdara otyryp, monoqala ekonomıkasyn ártaraptandyrý josparymen tanysty. Jańaózende 150 myńnan astam adam turady. Boljam boıynsha, 2035 jylǵa qaraı halyq sany 200 myń turǵynnan asady. Kútiletin ósimdi eskere otyryp, qala turǵyndaryn jumyspen qamtýdy, onyń ishinde halyqtyń bıznes-bastamalaryn qoldaý jónindegi sharalardy kúsheıtý arqyly qamtamasyz etýdiń mańyzy atap ótildi. 

Turǵyn úı-kommýnaldyq ınfraqurylymdy damytýǵa basa nazar aýdaryldy. Oljas Bektenovke Jańaózen men oǵan irgeles jatqan aýyldyq eldi mekenderdiń ortalyqtandyrylǵan sýmen, turmysqa qajetti gazben jáne elektr energııasymen 100% qamtamasyz etilgeni baıandady. Turǵyndardy aýyz sýmen qamtamasyz etetin sý tazartý qurylysyn jańǵyrtý – monoqalanyń tirshiligin qamtamasyz etýdegi mańyzdy joba sanalady. Nysannyń qýatyn arttyrý úshin 2025 jyly 30 myń m3 kóleminde sý qorlaryn jınaqtaý úshin rezervýarlar salý josparlanýda.

Foto: QR Úkimeti

Monoqalanyń ónerkásibin damytý jáne jańa óndiristerdi iske qosý elektr energııasynyń qosymsha kólemin talap etedi. «QazMunaıGaz» UK AQ men ıtalıalyq ENI kompanııasynyń ósip kele jatqan qajettilikterin jabý úshin jalpy qýaty 247 MVt gıbrıdti elektr stansasyn salý boıynsha ınvestıtsııalyq joba bastaldy. Joba JEK birlesken generatsııasyn (kún jáne jel energetıkasy) paıdalanýdy jáne gaz elektr stansasyn salýdy kózdeıdi. 

Oljas Bektenov turǵyndarǵa qoljetimdi ári sapaly bilim berý boıynsha qabyldanyp jatqan sharalarmen tanysty. Máselen, Jańaózende «Jaıly mektep» Ulttyq jobasy aıasynda jyl sońyna deıin 1,2 myń oryndyq zamanaýı mektepti paıdalanýǵa berý josparlanýda. Kelesi jyly taǵy eki jaıly mekteptiń qurylysy kózdelgen. Sonymen qatar balalar men jastardy jan-jaqty damytý úshin 350 oryndyq Bolashaq Sarayi Oqýshylar saraıynyń qurylysy bastaldy. «Ózenmunaıgaz» kompanııasy iske asyratyn joba bıznestiń áleýmettik jaýapkershiliginiń jarqyn mysaly sanalady. Oqýshylar saraıyn kelesi jyly qala turǵyndarynyń paıdalanýyna berý josparlanyp otyr. 

Foto: QR Úkimeti

Úkimet basshysyna qaladaǵy jańa gaz óńdeý zaýytynyń qurylysy barysy týraly baıandaldy. Jobany iske qosý halyqtyń qosymsha gaz kólemine degen qajettiligin qamtamasyz etip qana qoımaı, eń bastysy – ónerkásiptiń odan ári damýyna jáne qosylǵan quny joǵary munaı-hımııa ónimderin jasaýǵa serpin beredi. Kásiporynnyń óndiristik qýaty 900 mlrd m3 ilespe munaı jáne tabıǵı gaz qospasyn, sondaı-aq jylyna 5 myń tonna gaz kondensatyn quraıdy. Qurylys jumystary 2023 jyldyń qarasha aıynda bastaldy, eki iske qosý keshenin tolyq aıaqtaý 2027 jyldyń basyna josparlanǵan.

Foto: QR Úkimeti

Premer-Mınıstr gaz óńdeý kásipornynyń qurylysy óńirdiń ekonomıkalyq jáne áleýmettik damýy úshin keń aýqymda mýltıplıkatıvti áser beretinin atap ótti. 

«Memleket basshysy halyqqa Joldaýynda monoqalalar ekonomıkasyn ártaraptandyrýdy qamtamasyz etý mindetin qoıdy. Adamdardyń áleýmettik ál-aýqaty men ómir súrý sapasyn jaqsartýǵa erekshe nazar aýdarý qajet. Jańaózendi Qazaqstannyń iri monoqalalarynyń biri retinde jan-jaqty damytýǵa qoldaý kórsetý óte mańyzdy. Barlyq áleýmettik jáne ınfraqurylymdyq jobalardyń sapaly ári ýaqtyly oryndalýyn qamtamasyz etý qajet. Investıtsııalar tartyp, jumys oryndaryn ashý kerek. Jańa gaz óńdeý zaýytynyń qurylysy da erekshe baqylaýda. Prezıdent bizge úsh gaz óńdeý zaýytyn merziminde salýdy tapsyrǵan bolatyn. Bular – Qashaǵan, Qarashyǵanaq jáne Jańaózen zaýyttary. Barlyǵynyń sapasy joǵary deńgeıde bolýy kerek. Biz ony qadaǵalaımyz», - dep atap ótti Oljas Bektenov.