Oljas Bektenov Túrkistan oblysyndaǵy agroónerkásipti damytý sharalarymen tanysty
Bul týraly QR Úkimetiniń baspasóz qyzmetinen habarlandy.
«Turan sý» kəsipornynda oblys aýmaǵyndaǵy sý obektilerin kúrdeli jóndeý məselesine nazar aýdaryldy. Kəsiporynnyń balansynda 18 sý qoı̆masy, 3 sý toraby, 3 magıstraldyq jəne 103 sharýashylyqaralyq kanal bar. Úkimet basshysyna Túrkistan oblysyndaǵy tozyǵy jetken ırrıgatsııalyq júı̆elerdi qalpyna keltirý jónindegi keshendi jospardy oryndaý sharalary baıandaldy. Búgingi tańda əkimdik birinshi kezekte jóndeýdi qajet etetin 17 sý obektisine jobalyq-smetalyq qujattama əzirledi. Sondaı̆-aq syı̆ymdylyǵy 68 mln m3 «Bəı̆dibek ata» jəne syı̆ymdylyǵy 45 mln m3 «Boraldaı̆» sý qoı̆malarynyń qurylysy júrip jatyr.
Kentaý qalasyndaǵy «Qosqorǵan» sý qoı̆masynyń aýmaǵynda Oljas Bektenov gıdrotehnıkalyq qurylystyń jaǵdaı̆ymen tanysty. 2021-2022 jyldary júrgizilgen zertteý qorytyndysy boı̆ynsha sý qoı̆masynyń jaı̆-kúı̆i qanaǵattanarlyqsyz ekeni anyqtaldy. Osyǵan baı̆lanysty jobalyq-smetalyq qujattama əzirlenip, «Qosqorǵan» sý qoı̆masyna kúrdeli jóndeý júrgizýge memlekettik saraptama oń qorytyndy berdi. Sonymen qatar Úkimet basshysyna Túrkistan oblysynda 18,5 mln tekshe metr sýǵa arnalǵan «Keńsaı̆-Qosqorǵan-2» sý qoı̆masy salynǵany týraly baıandaldy. Bıyl «Bəı̆dibek ata» sý qoı̆masynyń qurylysy bastalady, ol bolashaqta Bógen sý qoı̆masyn toltyrý kezinde retteýshi retinde jumys isteı̆tin bolady. Nətıjesinde vegetatsııalyq kezeńde qosymsha 68 mln tekshe metr sý jetkiziledi, bul oblystyń 6 aýdany men qalasyn sýarmaly sýmen qamtamasyz etýge kepildik beredi.
«Ózderińiz biletindeı̆, negizinen sý tapshylyǵy eldiń ońtústik óńirlerinde qalyptasyp otyr. Bul rette osy problema bizdiń respýblıkada ǵana emes, kórshi memleketterde de bar. Eń bastysy – sýdy únemdeýimiz kerek. Memleket basshysy aıtqandaı, sýdy únemdeý mádenıetin qalyptastyrý kerek. Bul barlyq uıym qatysýy tıis mańyzdy mindet», — dedi Oljas Bektenov.
Oǵan qosa Úkimet basshysy jobalardy ýaqtyly qarjylandyrý jóninde sharalar qabyldaý, sondaı̆-aq qosymsha sý qoı̆malary men ırrıgatsııalyq kanaldardy kezeń-kezeńmen salý məselesin pysyqtaý tapsyryldy.
Sondaı̆-aq Oljas Bektenov «Túrkistan Agro XXI» kəsipornynyń aýmaǵyndaǵy egis alqabyn aralap kórdi. Premer-Mınıstr zamanaýı sýarý júı̆elerin tekserdi. Búginde sý shashyratý tehnologııasy 733 ga jerge ornatyldy, bul kórsetkishti 1 000 ga jerge jetkizý josparlanyp otyr. Osy jer ýchaskesin jem-shóp bazasymen qamtamasyz etý maqsatynda jyl saı̆yn jońyshqa, júgeri súrlemi jəne kúzdik bıdaı̆ egý boı̆ynsha kóktemgi jəne kúzgi dala jumystary júrgiziledi.
Munda Úkimet basshysyna óńirdegi agroónerkəsip keshenin damytý jəne AÓK salasyndaǵy ınvestıtsııalyq jobalardy iske asyrý boı̆ynsha qabyldanyp jatqan sharalar, sondaı̆-aq kóktemgi dala jumystarynyń barysy týraly baıandaldy. Túrkistan oblysy aýyl sharýashylyǵynyń jalpy óniminiń 13%-yn qamtamasyz etedi. Munda barlyq agroqurylymnyń 35%-y nemese 80 myńnan astam nysan jumys isteı̆di. Elimizdiń sýarmaly alqabynyń tórtten bir bóligi Túrkistan oblysynda ornalasqan.
Túrkistan oblysy əkiminiń orynbasary Ermek Kenjehanuly 2024-2026 jyldary óńirde AÓK salasynda jalpy somasy 507 mlrd teńgege 8,3 myń jumys ornyn ashýǵa múmkindik beretin 105 jobany iske asyrý josparlanyp otyrǵanyn aı̆tty. Onyń ishinde bıyl quny 114 mlrd teńge bolatyn 45 jobany iske asyrý kózdelgen. Budan basqa Qazaqstan Respýblıkasynyń Sý resýrstaryn basqarý júı̆esin damytýdyń 2024-2030 jyldarǵa arnalǵan tujyrymdamasy aıasynda oblysta bıyl 22 myń ga-ǵa, odan əri 2028 jylǵa deı̆in 216,3 myń ga-ǵa keńeı̆te otyryp, sý únemdeý tehnologııalaryn engizý kózdelgen.
«Memleket basshysynyń tapsyrmasy boıynsha Úkimet jyl saı̆yn otandyq aýyl sharýashylyǵy taýaryn óndirýshilerdi qoldaý úshin qomaqty qarajat bóledi. Biz AÓK-te jobalardy iske asyrýǵa əri qaraı̆ da jərdem kórsetetin bolamyz. Alaı̆da bıýdjet qarajatyn barynsha tıimdi paı̆dalaný qajettigin atap ótkim keledi», - dedi Premer-Mınıstr Oljas Bektenov.