Oljas Bektenov Mańǵystaý oblysynda sýbsıdııalanatyn ishki avıareısterdi ulǵaıtýdy tapsyrdy
Premer-mınıstr Oljas Bektenov Mańǵystaý oblysyn damytý máseleleri boıynsha keńes ótkizdi. Basty mindet – Prezıdenttiń «Ádiletti Qazaqstan: zań men tártip, ekonomıkalyq ósim, qoǵamdyq optımızm» atty Joldaýynda aıtylǵan, óńirlerdegi halyqtyń ál-aýqatyn arttyrý jáne strategııalyq máselelerdi sheshý arqyly ornyqty áleýmettik-ekonomıkalyq progresti qamtamasyz etý jónindegi tapsyrmalaryn oryndaý. Mańǵystaý oblysy ákiminiń, salalyq mınıstrlikter basshylarynyń baıandamalary tyńdaldy.
Kólik jáne logıstıka, otyn-energetıka kesheni, kommýnaldyq ınfraqurylym, týrıstik klasterdi qosqanda, oblys ekonomıkasynyń negizgi salalaryn damytý jónindegi sharalar talqylandy.
Premer-mınıstrge Mańǵystaý oblysynyń 2021-2023 jyldar aralyǵyndaǵy áleýmettik-ekonomıkalyq damýynyń keshendi jospary óńirlik ónimniń 50%-ǵa – 4,5 trln teńgege deıin ósýin qamtamasyz etkeni baıandaldy.
2025 jylǵa deıingi kezeńde 1,8 trln teńge somasyna 259 is-sharany iske asyrý kózdelgen.
Mańǵystaý oblysynyń elimizdegi kólik-logıstıka salasy úshin strategııalyq mańyzyn eskere otyryp, respýblıkalyq mańyzy bar uzyndyǵy 680 shaqyrymdy quraıtyn avtojoldar ýchaskelerin josparly rekonstrýktsııalaýdy qosqanda, Aqtaý porty bazasynda konteınerlik hab salý jáne basqa da ınfraqurylymdy damytý máseleleri qaraldy. Teńiz portyn, áýe jáne temirjol ınfraqurylymyn keńeıtý, túrli qyzmet kórsetý jáne olardyń sapasyn arttyrý basymdyqqa ıe bolýy tıis.
Kólik mınıstri Marat Qarabaev bıylǵy 10 aıda THKB dálizi boıynsha tasymaldaý kólemi 68%-ǵa, al konteınerlik tasymaldaý 2,7 esege artqanyn baıandady.
Temirjol kóligimen 2,3 mln tonna, teńiz jolymen — 6,3 mln tonna júk tasymaldandy, bul 2023 jylmen salystyrǵanda 3%-ǵa artyq.
Premer-mınıstr Mańǵystaý oblysynda avıatsııalyq habty damytý qajettigine toqtaldy. Kólik mınıstrligine Energetıka mınıstrligimen jáne «QazMunaıGazben» birlesip óńirge avıaotyndy tikeleı jetkizý, sondaı-aq sheteldik avıakompanııalardy tarta otyryp, jańa baǵyttar boıynsha sýbsıdııalanatyn ishki avıareısterdi ulǵaıtý máselelerin pysyqtaý tapsyryldy. Sonymen qatar Mańǵystaý oblysyna basqa óńirlerden jolaýshylar marshrýttaryn kóbeıtý úshin temirjol ınfraqurylymyn damytý mańyzdy.
Oljas Bektenov «Aqtaý teńiz porty» erkin ekonomıkalyq aımaǵyn keńeıtý úshin áleýetti ınvestorlardy tartý jónindegi jumysty kúsheıtýdiń mańyzyna nazar aýdardy. Bul rette jobalardy iske asyrý barysynda oblys turǵyndary úshin turaqty jumys oryndaryn ashý mańyzdy. Osy jyldyń 11 aıynyń qorytyndysy boıynsha 525 jumys ornyn ashqan 14 joba iske qosyldy.
Búgingi tańda óńirdiń óńdeý ónerkásibinde 17,2 myń adam jumys isteıdi. Ónerkásip jáne qurylys mınıstri Qanat Sharlapaev salada turaqty jumys oryndaryn ashý maqsatynda ınvestorlardy izdeý jumystary júrgizilip jatqanyn aıtty. Qazirgi ýaqytta 3,9 myń jumys ornyn ashatyn 1,5 trln teńge somasyna 19 perspektıvalyq joba pysyqtalýda.
Energetıka salasynda jaýapty mınıstrliktiń aldyna «qyzyl táýekel aımaǵyndaǵy» 19 energııa kóziniń, jylý jáne elektr magıstraldy jáne oramishilik jelilerdiń tizbesine kiretin MAEK-ti jańǵyrtý boıynsha mindetter qoıyldy. Buǵan deıin MAEK-tiń turaqty jumysy úshin respýblıkalyq bıýdjetten 5 mlrd teńge bólingen bolatyn. Jıynda jylý jáne sýmen qamtamasyz etý máselelerin sheshý qajettigi atap ótildi.
«Óńirde jylýmen jabdyqtaýdyń ishki kvartaldyq jelileriniń joǵary deńgeıde tozýy – úlken másele. Jylytý maýsymy bastalǵannan beri 225 ekpin tirkeldi. Aqtaý qalasynyń sýmen jabdyqtaý jelileriniń tozý deńgeıi 82% quraıdy. Biz qala turǵyndarynyń sý tapshylyǵyna shaǵymdanatynyn bilemiz. Bul máselelerdi birinshi kezekte oblys ákimdigi sheshýi kerek. Úkimet tarapynan qoldaý kórsetilip keledi», — dep atap ótti Oljas Bektenov.
Ónerkásip jáne qurylys mınıstrligine ákimdikke kómek kórsetý tapsyryldy.
Sondaı-aq Prezıdenttiń týrızmdi, onyń ishinde «Kendirli» kýrorttyq aımaǵyn damytý boıynsha qoıǵan mindetin iske asyrý boıynsha júrgizilip jatqan jumystar barysy qaraldy. Mańǵystaý oblysyn jaǵajaı týrızminiń halyqaralyq ortalyǵy retinde uzaqmerzimdi damytýǵa baǵyttalǵan keshendi jospar sheńberinde 2030 jylǵa deıin jeke ınvestıtsııalar tarta otyryp, jalpy somasy 165,1 mlrd teńgeni quraıtyn 64 is-shara josparlanǵan. Basym jobalar qatarynda «Jyly jaǵajaı» jáne «Kendirli» kýrorttyq aımaqtaryn qurý. Atalǵan sharalar týrıster sanyn 1,3 mln adamǵa deıin arttyrýǵa jáne óńirdiń qonaq úı ınfraqurylymyn keńeıtýge múmkindik beredi. Týrızm jáne sport mınıstrligine Oblystaǵy týrızmdi damytýdyń master-josparyn ázirleýde ákimdikke barynsha járdem kórsetý tapsyryldy.
Eske salsaq, búgin Oljas Bektenov Ekonomıkany demonopolızatsııalaý jónindegi komıssııa otyrysyn ótkizdi.