Oljas Bektenov ekonomıkanyń damýyna kedergi keltirýi múmkin faktorlardy atady
«Memleket basshysy 2029 jylǵa qaraı ekonomıkany eki ese arttyrý mindetin qoıǵanyn bilemiz. Bul úshin ekonomıkamyz keminde jylyna 6 paıyz ósý kerek. Alaıda Qazaqstannyń jalpy óniminiń naqty ortasha jyldyq ósýiniń qarqyny 4-5 paıyzdan aspaıdy. Ekonomıkanyń belgilengen ósý qarqynyna qol jetkizý úshin qandaı sharalar qabyldanady?» - dep surady depýtat Nurtaı Sabılıanov.
Onyń aıtýynsha, ekonomıkanyń ósýine syrtqy faktorlar kóbirek áser etýi múmkin.
«Rasynda da Memleket basshysy qoıǵan mindet óte aýqymdy. Osyndaı ósý qarqynyna jetýge birneshe faktor kedergi bolýy múmkin. Ol – kúrdeli geosaıası jaǵdaı, negizgi saýda seriktesterimizdiń ekonomıkalaryndaǵy ahýal jáne taǵy basqalar», - dedi Úkimet basshysy.
Oljas Bektenov ózi basqaryp otyrǵan Úkimet bar rezervter men kúshterdi jumyldyryp, belsendi jumys atqaryp jatqanyn aıtady.
«Qazirdiń ózinde qarasaq ekonomıkanyń keıbir salalarynda ósý qarqyny jaman emes. Mysaly, qurylys, kólik pen baılanys salasynda ósý qarqyny 8 paıyzǵa jýyq. Saýda salasynda kórsetkishter tómen bolyp otyr. Oǵan tasqyn saldary áser etti dep oılaımyz. Biraq qazirgi tańda kórsetkishter qalpyna kele bastady. Bizdiń pikirimizshe, ekonomıkanyń keıbir salalary óte joǵary ósý áleýetine ıe. Atap aıtsaq, qurylys, ınfraqurylym, óńdeý óndirisi jáne agroónerkásip kesheni», - dedi ol.