Ákimderdiń jumysyn eldiń turmysyn jaqsartý ındıkatorlaryna qarap baǵalaımyz — Bektenov
Úkimet basshysy turǵyndardyń ál-aýqatyn jaqsartý krıterııi boıynsha ákimderdiń naqty jumysyna KPI engizýdi tapsyrdy.
Ol úshin «Otbasynyń tsıfrlyq kartasy» platformasy negizinde shuǵyl jáne daǵdarys deńgeıinen qanaǵattanarlyq jáne baqýatty deńgeıge deıingi bes sanat boıynsha barlyq qazaqstandyq otbasynyń ál-aýqatyna turaqty monıtorıng pen taldaý júrgiziletin bolady.
Otbasylardyń qanaǵattanarlyqsyz sanattan jaqsarýǵa kóshý dınamıkasyna jáne kerisinshe kórsetkishke baılanysty jergilikti atqarýshy organdardyń jumysy baǵalanady. Búgingi tańda Otbasynyń tsıfrlyq kartasynyń qazirgi nátıjelerin BUU men jetekshi halyqaralyq ınstıtýttar oń baǵalady.
Ákimderge bul quraldy orta jáne uzaq merzimdi sharalardy josparlap, iske asyrý úshin qajetti negizgi nusqaýlyq retinde paıdalaný tapsyryldy.
Muqtaj otbasylardyń ómirde qıyn jaǵdaıǵa tap bolý qaýpiniń aldyn alý maqsatynda, sondaı-aq kedeılikti, jumyssyzdyqty, halyqtyń jasyryn jumyspen qamtylýyn azaıtý úshin olardy belsendi túrde anyqtaý qajet. Úkimet basshysy óńir ákimderine ortalyq memlekettik organdarmen birlesip ár otbasymen jeke jumys júrgizýdi ári «daǵdarys» jáne «shuǵyl» sanattardaǵy otbasylardy qamtamasyz etýdi tapsyrdy.
«Memleket basshysynyń aldymyzǵa qoıǵan mindeti — elimizdegi ómir sapasyn jaqsartý. Tetik bar, memlekettik qoldaý sharalary jumys isteıdi, memleket qajetti qarajatty bóledi. Biz ákimderdiń adamdardyń ál-aýqatyn jaqsartýǵa qosqan úlesin naqty baǵalaý krıterııine kóshemiz. Indıkatorlardyń oryndalý monıtorıngi turaqty bolady. Biz onlaın rejıminde dınamıkany kórip, qorytyndy jasaımyz», — dep atap ótti Oljas Bektenov.
Aıta ketý kerek, respýblıkalyq bıýdjettiń basym bóligi áleýmettik mindettemelerdi tolyq iske asyrýǵa, óńirlerdi damytýǵa baǵyttalǵan. Osyǵan baılanysty keńeste azamattarǵa memlekettik qoldaý sharalarynyń ýaqytyly kórsetilýin ári ashyqtyǵyn qamtamasyz etetin «Áleýmettik ámııan» jobasy qaraldy.
Búgingi tańda Áleýmettik ámııan arqyly turǵyndarǵa pılottyq rejımde mektepterde tegin jáne jeńildikpen tamaqtaný, dári-dármek usynylady.
Áleýmettik mańyzy bar azyq-túlik ónimderin satyp alýǵa, múgedektigi bar adamdar úshin ońaltýdyń tehnıkalyq quraldaryn satyp alýǵa ataýly kómek kórsetý jónindegi pılottyq jobany, sondaı-aq JJM men taýarly gazǵa baǵanyń ósýin óteý maqsatynda halyqtyń áleýmettik osal toptaryna arnalǵan vaýcherlerdi iske qosý qosymsha pysyqtalýda.
Úkimet basshysy memlekettik organdarǵa áleýmettik ámııanǵa jáne Tsıfrlyq kartaǵa túsetin derekterdiń óz salasy men baǵyty boıynsha dáldigi men durystyǵyn qamtamasyz etýdi tapsyrdy.
«Áleýmettik ámııan» jobasyn keńeıtý, zańnamaǵa tıisti ózgerister engizý máselelerin pysyqtaý tapsyryldy. Budan basqa, qarajatty maqsatty esepteýdi, onyń ishinde elektrondy aqsha men tsıfrly teńge platformalaryn paıdalana otyryp pysyqtaý qajettigi atap ótildi.
Sondaı-aq bilim berý qyzmetterin kórsetý sapasyn arttyrýǵa baǵyttalǵan «Mektepke deıingi uıymdardy vaýcherlik qarjylandyrý» jobasy tanystyryldy.
«Aqsha balanyń sońynan júredi» tujyrymdamasy memlekettik tapsyrys qarajaty ata-analardyń tańdaýynan keıin ǵana mektepke deıingi uıymdarǵa aýdarylatynyn bildiredi.
Bul balabaqshalar arasynda bala úshin básekelestikti arttyrýǵa jáne sybaılas jemqorlyq táýekelderin azaıtýǵa múmkindik beredi.
Oqý-aǵartý mınıstrligine Taraz jáne Shymkent qalalarynda vaýcherlik qarjylandyrý boıynsha pılottyq jobany aıaqtaý jáne ony 2025 jylǵy 1 qańtardan bastap búkil el boıynsha taratýdy qamtamasyz etý tapsyryldy.