Olımp shyńyna kóterilip, kók týdy bıikte jelbiretkim keledi — Óner Seıilhan
— Óner, esimiń erekshe eken. Kim qoıdy?
— Atymdy atam Seıilhan Ǵaınıev qoıdy. Ájem Naǵıma Samatova ekeýi Bókeı ordasy aýdany Muratsaı aýylynda uzaq jyl ustazdyq etken adamdar. Ónerli bolsyn degen shyǵar. Biraq men sport jolyn tańdadym.
— Endeshe, boksqa neshe jasyńda keldiń?
— Bokspen toǵyz jasymnan bastap aınalysa bastadym. Aldymen kúrespen de shuǵyldanyp kórdim. Boks úıirmesine týǵan aǵam, 2005 jylǵy 18 shildede dúnıege kelgen Ámir bardy aldymen, sońynan men ilestim. Qazirgi kezde Almaty qalasyndaǵy respýblıkalyq sport kolledjinde oqyp jatqan Ámirdiń tabys-jetistikteri de joq emes. Ol 2019 jyly Kýveıtte jasóspirimder arasynda ótken Azııa chempıonatynyń qola júldegeri atandy.
Osy jerde aıta keteıin, ómirden erte ketken ákem Aıdostan Ámir tórt, men eki jasymda qaldym. Anam Aıgúl bar. Meniń aıaǵymnan tik turýyma ata-ájem, sol kisilerdiń kenje uldary Mırbolat aǵamnyń kómekteri kóp boldy. Óıtkeni bastapqy kezde sabaqtan keıin boksqa barýym ońaı bolǵan joq. Aldymen № 45, sosyn № 19 orta mektepte bilim aldym. Jattyǵýǵa avtobýspen, keıde jaıaý baratyn edim. Keıin olımpıada rezerviniń oblystyq mamandandyrylǵan mektep-ınternat-kolledjine túsip, sony bıyl bitirip shyqtym. Kúni búgin Qoja Ahmet ıAsaýı atyndaǵy Halyqaralyq qazaq-túrik ýnıversıtetiniń sport fakýltetinde birinshi kýrsta oqyp jatyrmyn.
Alǵashqy bapkerim, marqum Ernar Nurıdenov 2020 jylǵa deıin jattyqtyryp, boks álippesin úıretti. Sodan keıin Erjan Kındıhov sheberligimdi shyńdady. Qazirgi kezde Berik Jarylqasynnyń qol astynda jattyǵýdamyn.
Bapkerlerimniń arqasynda 2019 jyldan bastap jasóspirimder arasynda el kóleminde kózge tústim. Tórt márte qatarynan Qazaqstan chempıonatynda top jardym. Sonyń ishinde bıyl naýryz aıynda Oralda ótken el birinshiliginde úzdik shyqtym. Quramaǵa iligip, jattyǵyp kelemin.
— Qazaqstan quramasynda jattyǵý barysy da ózgeshe shyǵar?
— Árıne, onda bapkerler bólek. Jan-jaqtan ózińmen teńdes boksshylar keledi. Olarmen qolǵap túıistirip, tájirıbe jınaqtaısyń. Osynyń bári sheberligińdi ushtaı túsýge septesedi.
— Astanada jastar arasynda ótken Azııa chempıonatynda kimdermen judyryqtastyń?
— Áýeli qyrǵyz boksshysyn qapy qaldyrdym. Ekinshi jekpe-jekte qytaılyqtan basym tústim. Fınalda úndi sportshysyn 5:0 esebimen jeńdim.
— Al Chernogorııadaǵy álem birinshiliginde she?
— Onda aldymen Belarýs boksshysymen judyryqtasýyma týra keldi. Alǵashqy urys qashanda qıyn bolady. Degenmen esep 5:0 bolyp, meniń paıdama sheshildi. Sosyn Pákstan ókilin úshinshi raýndta eki ret nokdaýnǵa jiberip, tóreshiler jekpe-jekti toqtatty. Albanııalyqtyń boıy men qoly uzyn bolǵanymen, odan da aılamdy asyrdym. Jartylaı fınalda ózbek boksshysy qarsy keldi, solaqaı eken, ońaıǵa túsken joq. 4:1 esebimen jeńiske jettim. Sońǵy básekede reseılik Alekseı Gýkovpen betpe-bet keldim. Jyl basynda álem kýbogynda Chernogorııanyń sol Býdva qalasynda Gýkovtan utylyp qalyp edim. Sonyń qarymtasyn qaıyrdym, esep — 5:0.
— Jastar arasynda álemdik dodada úzdik shyǵyp, aǵaıyn-týma ǵana emes, barsha Aq Jaıyq jurtshylyǵyn qýanyshqa bólediń. Bapkeriń Berik Jarylqasynmen birge Bókeı ordasy aýdanyna baryp, týǵan jeriń tórge shyǵaryp, at mingizip, qoshemet kórsetti.
— Bul da bizge eldiń shynaıy yqylasy shyǵar. Aýdan ákimi Nurlybek Daýmov qabyldap, jergilikti jastarmen, aýyldastarmen kezdestik. Mundaı rııasyz júzdesýler qanat bitirip, bizdi jańa bıikterge jeteleı túsedi dep oılaımyn.
Jastar arasynda álem chempıony bolǵannan keıin maǵan halyqaralyq dárejedegi sport sheberi ataǵy berildi. Bul da ómirimdegi bir beles dep esepteımin.
— Ózbek boksshysymen kezdestim dep jatyrsyń. Judyryqtasý ónerinde álemde qazaqtar men ózbekter arasynda básekelestik joǵary ekendigi belgili. Olardyń ereksheligi qandaı?
— Iá, ózbek boksshylarymen sharshy alańda qolǵap túıistirip júrmin. Olardyń eńbekqorlyǵyn erekshe atap aıtar edim. Kóp nárse úzbeı jattyǵýǵa, osy úrdistiń durys jolǵa qoıylýyna baılanysty ǵoı.
— Bapkeriń Berik Jarylqasyn bir sózinde qytaılyq sportshylardyń tórt jasynan bastap aınalysatynyn, olardyń eńbekqorlyǵyn aıtyp, uıqy rejımine kóńil bólý, telefonǵa táýeldi bolmaý kerektigine basa mán bergen eken. Buǵan baılanysty ne qosar ediń?
— Óte durys aıtady. Mezgilinde uıyqtap, aǵzańdy demaltý asa mańyzdy. Rejımdi qatań saqtaý kerek, áıtpese kózdegen maqsatyńa jete almaısyń. Osy oraıda bapkerimizdiń sózin qalt etpeı oryndaımyz. Ol kisiniń aıtqany zań.
— Batyr babamyz Baýyrjan Momyshuly aıtqanyndaı, «Tártipke baǵynǵan qul bolmaıdy» deısiń ǵoı?
— Sóz joq. Tártip bolmasa, kez kelgen salada tabysqa jetý qıyn.
— Óner, 69 keli qazaqtyń salmaǵy bolyp atalyp ketkeni málim. Tarqatyp aıtsaq, 2004 jyly Afıny Olımpıadasynda dál osy salmaqta Baqtııar Artaev top jaryp, Vel Barker kýbogynyń ıegeri atandy. Tórt jyldan keıin Baqyt Sársekbaev Beıjińde úzdik shyqty. 2012 jyly Londonda jeńis tuǵyryna kóterilgen Serik Sápıev Vel Barker kýbogyna qol jetkizdi. 2016 jyly Rıo Olımpıadasynda Batys Qazaqstan oblysynan túlep ushqan Danııar Eleýsinov el úmitin aqtady. Alaıda sodan keıin qazaq boksshylarynyń baǵy jana qoıǵan joq. Qazir 69 keli joq, onyń ornyna 71 kg bar. Demek, osy salmaqta aǵalaryńnyń dańqty jolyn jalǵastyra alasyń ba?
— Jeltoqsan aıynda 18 jasqa tolǵaly otyrmyn. ıAǵnı jańa jyldan bastap eresekter arasyna ótemin. Bapkerim 75 kelige aýysasyń dedi. Qazaqstanda bul salmaq dárejesinde de básekelestik óte joǵary. Eresekter arasynda ózińdi dáleldeýdiń asa qıyn ekendigin túsinemin. Batys Qazaqstan oblysynan Qazaqstan quramasy sapynda Danııal Sábıt, Sabyrjan Aqqalyqov sııaqty aǵalarymnyń el namysyn qorǵap júrgeni belgili. Endi solardyń qataryna qosylsam deımin.
— Sońǵy saýal, aldaǵy arman-maqsattaryń jóninde aıta ketseń?
— Arman bireý — eresekter arasynda álem chempıonatynda, sodan keıin Olımpıadada top jaryp, qazaqtyń kók týyn bıikte jelbiretsem deımin. Eń bastysy, aq júrip, adal eńbek etip, el namysyn abyroımen qorǵaǵanǵa ne jetsin!
— Áńgimeńe rahmet. Aldaǵy armanyńa jetýińe tilektespin.
Eske sala keteıik, budan buryn Abzal Ájiǵalıevtiń ózine muz jáne jyldamdyq óte unaıtyny jóninde aıtqanyn jazǵan bolatynbyz.