Olıgarhııaǵa táýelsiz júıe qurý: Qazaqstannyń jańa ekonomıkalyq saıasaty bekitildi

ASTANA. QazAqparat – Premer-Mınıstr Álıhan Smaıylov «Orta merzimdi kezeńge arnalǵan ekonomıkalyq saıasatty bekitý týraly» Úkimet qaýlysyna qol qoıdy, dep habarlaıdy QazAqparat tilshisi.

«Álemdegi geosaıası jaǵdaıdyń nasharlaýy, saıası jáne áskerı shıelenister, sanktsııalyq qaqtyǵystar, pandemııanyń saldary álemniń jańa saıası jáne ekonomıkalyq geografııasyn qalyptastyrý protsesine túrtki boldy. Osynyń aıasynda halyqaralyq ınstıtýttar álemdik ekonomıka baıaýlaıdy jáne jahandyq retsessııa táýekelderi týyndaıdy dep boljap otyr. Bul rette Qazaqstan ekonomıkasynda onyń damýyn tejep, áleýmettik shıelenistiń ósýine ákelýge qabiletti júıeli problemalar saqtalyp otyr. Damýǵa jańa serpin berý úshin ekonomıkalyq saıasattyń qaǵıdattary men tetikterin qaıtadan oı súzgisinen ótkizý, onyń boljamdylyǵyn qamtamasyz etý, kásipkerlik qyzmetti yntalandyrý maqsatynda memlekettiń rólin aıqyndaý jáne «oıyn qaǵıdalaryn» qaıta retteý talap etiledi», - delingen qujatta.

Jańa ekonomıkalyq saıasat kiristerdi ádil bóle otyryp, sol arqyly azamattardyń ómir súrý deńgeıin kóterip, ınklıýzıvti ekonomıka qurýǵa baǵyttalǵan.

«Ekonomıkalyq saıasattyń maqsaty – ulttyq tabys deńgeıiniń naqty ulǵaıýyn qamtamasyz etýge qabiletti ornyqty, sapaly jáne ınklıýzıvti ekonomıkalyq ósý. Ekonomıkalyq saıasatty iske asyrýdyń irgeli sharty zań ústemdigine jan-jaqty kepildik berý bolady. Ekonomıkalyq saıasat barlyq ekonomıkalyq agentter men azamattardyń áleýetin barynsha ashý úshin ádildik pen múmkindikter teńdigin qamtamasyz etýge baǵyttalady», - dep jazylǵan orta merzimdi ekonomıkalyq damý josparynda.

Jańa ekonomıkalyq saıasattyń basym baǵyttary:

- jekemenshikke qol suǵýǵa jol bermeý;

- qabyldanatyn sheshimderdiń ashyqtyǵy;

- adal básekelestik;

- memlekettik saıasattyń boljamdylyǵy;

- bıznestiń salyqtyq adaldyǵy;

- kásipkerlerdiń áleýmettik jaýapkershiligi bolady.

Qujatta jazylǵandaı, qolǵa alynatyn jobalar aıasynda memlekettiń ekonomıkaǵa qatysý úlesi josparly túrde qysqarady jáne qolaıly kásipkerlik orta qurýǵa basa nazar aýdarylady.

«Jańa ekonomıkalyq saıasat monopolııaǵa qarsy zańnama erejeleriniń is júzinde tolyq saqtalýyn qamtamasyz etedi. Ekonomıkalyq yntalandyrýlardyń burmalanýyna jáne naryqtyq jaǵdaılardyń deformatsııalanýyna ákeletin praktıkalar joıylady. Bul eń aldymen, jetekshi róldi jeke sektor atqaratyn jappaı kásipkerlikke negizdelgen, olıgopolııalar men olıgarhııaǵa táýeldi emes ekonomıkalyq júıe qurýǵa múmkindik beredi», - dep kórsetilgen qujatta.

Bekitilgen jańa ekonomıkalyq saıasatty iske asyrý sheńberinde ósim jalpy ishki ónimmen ǵana emes, sonymen birge sapaly jumys oryndaryn qurý jáne azamattardyń naqty kiristerin ulǵaıtý boıynsha baǵalanady.