Oqýlyqtyń elektrondy nusqasy balalardy aýyr sómkeden qashan qutqarady
Eldos Nurlanovtyń aıtýynsha, oqýlyqtardyń elektrondy nusqasy qoldanysqa enýi úshin ony ornalastyratyn platformalaraǵa aqyly jazylý máselesi sheshimin tabýy kerek. Ázirshe «Jazylý shyǵyny ata-analardyń qaltasynan alyna ma, álde jergilikti bıýdjetten alyna ma» degen suraqtyń basy ashyq.
«Búgingi tańda mektep oqýlyqtarynyń elektrondy nusqasyn oqytý protsesine belsendi paıdalaný máselesi arakidik talqylanyp júr. Qaǵaz oqýlyqtarmen qatar elektrondy oqýlyqtarǵa jazylýdyń reglamenti paıda bolýy kerek. Sonda qaǵaz oqýlyqpen qatar elektrondy oqýlyqtardy jazylý arqyly paıdalaný múmkindigi týyndaıdy. Ázirge ol reglament bekitilgen joq. Biraq meniń oıymsha, onyń da tetikteri ábden oılastyrylyp, tıisti normatıvtik-quqyqtyq aktileri bekitilýi kerek», - dedi ortalyq dırektory.
Eldos Nurlanov elektrondy nusqany kitap ornyna paıdalaný tájirıbesin engizý úshin áýeli saıası sheshim qabyldanýy kerektigin aıtty.
«Árıne, balasy arqalap júrgen sómkeniń aýyrlyǵyn aıtyp, alańdaıtyn ata-analardyń bar eken ras. Bul másele áli talqylaný ústinde. Ol úshin elektrondy nusqany qaǵaz oqýlyqtarmen qatar qoldaný nemese kitapty aýystyrý týraly saıası sheshim qabyldanýy kerek. Osyndaı sheshim qabyldanatyn bolsa, jergilikti atqarýshy organdar qazirgideı qaǵaz oqýlyqtardy satyp alatyny sııaqty elektrondy oqýlyqtarǵa jazylý qunyn tólep, bilim berý platformalary arqyly paıdalanýǵa bolady. Biraq bul áli jumys barysyndaǵy másele. Naqty sheshim shyqqan joq», - dedi Respýblıkalyq ǵylymı-praktıkalyq bilim mazmunyn saraptaý ortalyǵynyń dırektory.