Obektilerdegi ónerkásiptik qaýipsizdik deńgeıin aıqyndaý tártibi ózgermek
Kópshilik talqylaýǵa shyqqan qujat «ball» jáne «derekterdi qalypqa keltirý» termınderimen tolyqqan. Ball - táýekeldi esepteýdiń sandyq ólshemi bolsa, derekterdi qalypqa keltirý - ártúrli shkalalarda ólshengen mánderdi shartty túrde jalpy shkalaǵa keltirýdi kózdeıtin statıstıkalyq rásim.
«Ónerkásiptik qaýipsizdik salasyndaǵy baqylaý jáne qadaǵalaý obektisine barý arqyly profılaktıkalyq baqylaýdy nemese berilgen ruqsattardyń talapqa sáıkestigin tekserý birneshe kezeńmen júzege asyrylatyn obektıvti jáne sýbektıvti ólshemsharttar arqyly qalyptastyrylady», - dep kórsetilgen birlesken buıryqta.
Qujatta kórsetilgendeı, obektilerlegi ónerkásiptik qaýipsizdik obektıvti ólshemshart negizinde mynadaı táýekel dárejelerine bólinedi:
- joǵary táýekel;
- ortasha táýekel;
- tómen táýekel.
«Obektıvti ólshemsharttar boıynsha joǵary, ortasha jáne tómen táýekel dárejesine jatqyzylǵan baqylaý jáne qadaǵalaý obektilerine profılaktıkalyq baqylaý jáne jospardan tys tekserýler júrgiziledi», - dep kórsetilgen qujatta.
Sonymen qosa, obektilerge qadaǵalaý sýbektıvti ólshemshart boıynsha júrigziledi. Bul tekserýler negizinde de táýekeldiń úsh deńgeıi anyqtalady.
«Sýbektıvti ólshemsharttar boıynsha táýekel dárejesiniń kórsetkishteri boıynsha baqylaý jáne qadaǵalaý obektisi:
- táýekel dárejesiniń kórsetkishi 71-100 ball aralyǵynda bolǵan kezde obekti táýekeldiń joǵary dárejesine enedi;
- táýekel dárejesiniń kórsetkishi 31-70 ball apralyǵynda bolǵan kezde oekti táýekeldiń ortasha dárejesine enedi;
- táýekel dárejesiniń kórsetkishi 0-30 ball aralyǵynda bolǵan kezde obekti táýekeldiń tómen dárejesine jatqyzylady», - dep jazylǵan buıryqtyń túsindirmesinde.
Keıin obektıvti jáne sýbektıvti ólshemshart nátıjesinde alynǵan derekter toptastyrylyp, obektidegi ónerkásiptik qaýipsizdik dárejesi aıqyndalady.
Aıta keteıik, qoldanystaǵy zańnamada mundaı normalar joq.
Birlesken buıryqty talqylaý 31 qańtarǵa deıin jalǵasady.