Nurtóre Júsip eldegi jaǵdaı týraly: qazir Qazaqstannyń ár azamaty úshin syn saǵaty

NUR-SULTAN. QazAqparat – QR Parlamenti Senatynyń depýtaty Nurtóre Júsip eldegi qazirgi jaǵdaıǵa qatysty pikir bildirdi, dep habarlaıdy QazAqparat tilshisi.

«Eldegi jaǵdaıdy Memleket basshysy tolyq baqylaýyna aldy. Osy oraıda Aqordada shuǵyl jıyn ótip, Prezıdent Úkimettiń otstavkasyn qabyl aldy. Jańa Úkimet quramy jasaqtalǵansha Premer-Mınıstr mindetin atqarý ýaqytsha Álıhan Smaılovqa júkteldi. Sondaı-aq, elimizdiń 2 óńirinde Almaty qalasy jáne Mańǵystaý oblysynda ýaqytsha tótenshe jaǵdaı engizildi. Qazir eldegi jaǵdaıdy Qazaqstannyń ár azamaty úshin syn saǵaty dep aıtýǵa bolady. Óıtkeni, Táýelsizdik pen halyqtyń taǵdyry tarazy basynda tur. Eldiń synalar shaǵy, sondyqtan el basyna kún týǵan sátte aqyl men parasattylyqqa júgingen jón. Halyq talap etti, bılik onyń únin estip, 2 óńirde gazdyń baǵasyn 50 teńgege deıin arzandatý týraly sheshim qabyldandy», - dedi Nurtóre Júsip.

Halyq qalaýlysynyń málimdeýinshe, talap pen usynysynyń sheshimi syndarly dıalog arqyly tabýy tıis.

«El sabyrǵa boı aldyryp, máseleniń zań aıasynda sheshilgeni abzal. Halyqtyń tolqýy ınflıatsııanyń órshýimen baılanysty. Jáne buǵan Úkimettiń kinási bar ekendigin Prezıdent ashyp aıtty. Oǵan eldegi baǵa turaqsyzdyǵyn qosyńyz. Halyq tarapynan áleýmettik-ekonomıkalyq talaptardyń qoıylýy máseleniń shıelenisip ketkendigin kórsetedi. Sondyqtan endi jasaqtalatyn Úkimettiń aldynda eldiń áleýmettik jaǵdaıyn retteý mindeti tur. Odan bólek, gaz, benzın, dızel baǵasynyń qymbattaýy boldy. Osy oraıda elimizdiń munaı-gaz saıasatyn qaıta qarap, shuǵyl retteý kerek dep oılaımyn», - deıdi ol.

Sondaı-aq, Senat depýtaty halyqty sabyrly bolýǵa shaqyrdy.

«Halyq zańǵa sáıkes beıbit sherý ótkizýdiń erejesin saqtasa. Sosyn jastarymyzdy qyzýqandylyqqa boı aldyrmaýǵa shaqyramyn. Sebebi, arandatýshylyq pen tóbeles máseleni sheshpeıdi, kerisinshe tyǵyryqqa tireıdi. Sondyqtan artyq emotsııadan abaı bolǵan jón. Bastysy Táýelsizdiktiń tutastyǵy men halyqtyń amandyǵy», - dedi N. Júsip.

Aıta ketsek, búgin Memleket basshysy elimizdegi áleýmettik-ekonomıkalyq jaǵdaıǵa qatysty keńes ótkizip, qazirgi jaǵdaıdy turaqtandyrýǵa baǵyttalǵan eń aldymen atqarylatyn sharalar týraly baıandady.