Nurtóre Júsip Elbasydan suqbat alǵan kezin eske aldy
* * *
1999 jyly bir top bas redaktor – Muqtar Maǵaýın, Erjuman Smaıyl, Júsipbek Qorǵasbek jáne men Nursultan Nazarbaevtan suqbat aldyq.
Kezdesý Almatydaǵy rezıdentsııada ótti. Túrkistan qalasynyń 1500 jyldyǵyn atap ótý týraly suraq qoıdym.
-Qurmetti Nursultan Ábishuly! Túrkistan tarıhy tereńde jatyr. Arheologtar qalanyń mańynan tapqan jádigerler ýaqytyn 2000 jyl dep dáleldep otyr. Kórshiles Qyrǵyz eli Oshtyń 2000 jyldyǵyn atap jatqanda, bizdiń Túrkistandy 1500 jyl deýimiz qalaı bolady? – degen suraq qoıdym.
Elbasy «Bul endi ıÝNESKO sheshimine enip ketti. Áýeli osy datany toılap alaıyq. Sáti kelgende qaıta qaraýǵa bolady ǵoı» dep jaýap bergen bolatyn.
2018 jylǵy 19 maýsymda Nursultan Nazarbaev Túrkistan oblysyn qurý týraly jarlyqqa jarııa túrde qol qoıdy. Bul qalyń qazaq eliniń kókiregine qýanysh uıalatqan asa mańyzdy tarıhı sheshim boldy.
– «Qazaqstan Respýblıkasynyń ákimshilik-aýmaqtyq qurylysy týraly» zańnyń 3-babynyń 1-tarmaǵyna sáıkes búgin men qol qoıatyn jarlyq Shymkentke respýblıkalyq mańyzy bar qala mártebesin beredi. Bul ákimshilik birlik elimizdegi on jetinshi aımaq bolady. Oblys ortalyǵy ǵasyrlar boıy Qazaq handyǵynyń jáne búkil túrki áleminiń saıası ári rýhanı ortalyǵy bolǵan Túrkistan qalasyna kóshiriledi, – dedi Nursultan Ábishuly.
2018 jylǵy Túrkistan oblysyna jasaǵan sapary barysynda «Halqymyz úshin tarıhy baı, taǵylymy tereń Túrkistannyń orny elimiz úshin úlken mańyzǵa ıe. Ol Ortalyq Azııadaǵy eń kóne de qasıetti qalalardyń biregeıi. 2000 jyly biz Túrkistannyń 1500 jyldyq mereıtoıyn ıÝNESKO deńgeıinde atap ótip, ony bir kóterdik. Sońǵy tarıhı derekterde Kúltóbeden tabylǵan jádigerler onyń keminde 2000 jyldyq tarıhy bar ekenin kórsetip otyr. Túrkistan - qazaq eliniń rýhanı júregi. Ǵasyrlar boıy elimizdegi eń aıtýly oqıǵalardyń bel ortasynda bolǵan tarlan tarıhtyń kónekóz kýágeri. Ol Uly Jibek jolynyń boıyndaǵy eń iri qalalardyń biri retinde tanymal boldy. Sonaý HІІ ǵasyrdan bastap álem nazaryn ózine aýdardy. Shyǵystyń Arıstoteli atanǵan uly ǵalym Ábý Nasyr ál-Farabı Túrkistannyń irgesindegi Otyrarda ómir súrgen. Kóshpeli jurttyń musylmandanýyna, halqymyzdyń Islam dinin qabyldaýyna Túrkistannyń erekshe yqpaly tıdi. Ortalyq Azııa men Deshti qypshaqqa Islam álemin taratqan kóptegen áıgili ǵulamalar osy jerden shyqty. Qala eki ǵasyr boıy qazaq handyǵynyń bas ordasy boldy. Kóptegen mańyzdy sheshimder dál osynda qabyldanyp otyrdy. Túrkistan mańyndaǵy qasıetti tóbelerde qazaqtyń taǵdyry sheshilgen áıgili jıyndardyń ótkendigi tarıhtan barlyǵymyzǵa belgili. Mártóbede jyl saıyn qazaqtyń búkil ıgi jaqsylary jınalyp, máslıhat quryp, eldiń máselelerin talqylap, sheship otyrdy. Kúltóbede áz-Táýke qazaqtyń barsha aýzy dýaly bılerin jınap, «Jeti jarǵy» zańyn qabyldady. «Aqtaban shubyryndy, alqakól sulamadaǵy» náýbetten keıin qazaqtyń bas kóterer azamattary túgel Ordabasyǵa jınalyp, sol jerde qurylǵan áskermenen Jońǵar shapqynshylyǵyna toıtarys bergenin bilemiz. Sonymen birge Túrkistan qazaqtyń kóptegen aıaýly perzentteri máńgi jaı tapqan qasıetti qala. Osynda jerlengen 164 áıgili tulǵanyń 21-i el basqarǵan qyrandar, 30-dan astamy qol bastaǵan batyrlar, sóz bastaǵan bıler. Olardyń arasynda eńsegeı boıly Esimhan, Haqnazar han, áz-Táýke, Abylaı han, Qaz daýysty Qazybek bı, Qanjyǵaly Bógenbaı batyr, Jánibek batyr jáne basqa da kóptegen jaqsylar men jaısańdar bar. Qarap tursańyz shyn máninde Túrkistan tarıhy – kúlli qazaqtyń tarıhy. Sondyqtan qasıetti Túrkistanǵa degen maqtanysh sezimi ár qazaqtyń júreginde uıalaǵan. Túrkistan tek bizge ǵana emes, kúlli túrik jurtshylyǵyna qadirli ári qasıetti meken. Biz táýelsizdikti jarııalaǵannan bastap Túrik memleketi birinshi bolyp qoldap, Túrik Prezıdentteriniń barlyǵy osynda kelip, táý etip, olarmen birlesip qazaq-túrik ýnıversıtetin qurdyq. Meshit saldyrdyq, keseneni jóndedik. Islamda erekshe orny bar, sopylyq ilimniń negizin qalaýshy ǵulama Qoja Ahmet ıAsaýı Túrkistanda jatyr. Islam qaǵıdalaryn túrik áleminiń rýhanı dástúrlerimen ushtastyrǵan Áziret Sultan qazaqtyń ǵana emes, búkil túrki jurtynyń rýhanııatynda erekshe orny bar tulǵa. Onyń basyna turǵyzylǵan alyp kesene búginde Qazaqstandaǵy eń basty tarıhı eskertkishterdiń biri. Túrkistan talaı ǵasyrdan beri Qap taýynan Qashǵarǵa deıingi aralyqta meken etken tutas túrki halyqtarynyń zııarat etip keletin qasıetti orny. Túrik basshylarynyń sammıtinde Túrki áleminiń kıeli jerleri jobasyn qolǵa alýdy usyndyq. Sonyń ishindegi negizgi jerlerdiń biri — dál osy Túrkistan, - dedi.
Rasynda ejelden halqymyz Túrkistandy qasıetti meken sanaıdy. Ataqty Maǵjan aqynnyń «Túrkistan – eki dúnıe esigi ǵoı, Túrkistan – er túriktiń besigi ǵoı» degen ǵajaıyp óleńi til ushyna úıirilmeıtin qazaq joq. Túrkistan dese búkil túrki jurty tik turady. Túrkistan dese keýdesine maqtanysh sezimi kernemeıtin qazaq joq. Túrkistan – Qazaq handyǵynyń astanasy bolǵan, tarıhy tereńde jatqan shahar. Bul qalada ultymyzdyń taǵdyryna qatysty talaı másele talqylanyp, túrli sheshim qabyldanǵan. «Kúltóbeniń basynda kúnde keńes» degen sóz sodan qalǵan. Qazaqtyń nebir jaqsy-jaısańdary máńgilik meken tapqan qasıetti oryn.
Halqymyzda «Mádınada – Muhammed, Túrkistanda - Qoja Ahmet» degen sóz bar. Kıeli shaharǵa kúlli musylman balasy kelýge yntyq. Elbasy Túrkistandy túletýge aıryqsha kóńil bólip keledi. Tikeleı Nazarbaevtyń yqpal etýimen túrki memleketteri Túrkistan qalasyn «Túrik áleminiń mádenı astanasy» dep jarııalady. Osyǵan oraı TÚRKSOI-dyń bastamashylyǵymen 40-tan astam is-shara ótkizildi. Túrki áleminiń mádenı ortalyǵy dep tanyldy.
Osyndaı jaǵdaıattar negizinde Qazaqstannyń tuńǵysh Prezıdenti – Elbasy Túrkistandy oblys ortalyǵy dep jarııalady. Erekshe serpin beretin damý josparyn belgilep berdi. Bul rette qalanyń ádemi bolýy tek ásem ǵımarattarymen ǵana emes, munda turǵan halyqtyń mádenıetimen, parasatymen baılanysty ekenin atap kórsetti. Túrkistandy damytýdyń bas josparynyń tujyrymdamasyn bekitip, TURKISTAN arnaıy ekonomıkalyq aımaǵyn qurý týraly jarlyqqa qol qoıdy.
Elbasy Nursultan Nazarbaev Túrkistanǵa jasaǵan bir saparynda turǵyndarmen kezdesip: «Táýelsizdik alǵannan soń Túrkistandy astana retinde qarastyrdym. Biraq ózderińiz biletindeı, jaǵdaı buǵan jol bermedi. Búgin bul qala oblys ortalyǵyna aınaldy, shahardy jandandyrý jumystary júrgizilýde», - degen edi.
Jýrnalıstik jolda Qazaqstannyń Tuńǵysh Prezıdenti – Elbasymen talaı ret suqbattastym.
Alaıda, Nursultan Ábishulynyń qasıetti Túrkistan shahary týraly tolǵamdy oı-pikiri osylaısha esimde saqtalyp qaldy.