Nursultan Nazarbaevtyń tarıhı feno­meni búkil qoǵamdy jumyldyra alýymen erekshelenedi - Mahmut Qasymbekov

Foto: None
NUR-SULTAN. QazAqparat - Elbasynyń kontseptýaldy modeliniń «alty altyn erejesi» aıasynda onyń búkil mańyzdy jetistikteri, asa aýqym­dy jumys­tary jáne jańa jahandyq álem­degi qýatty ári básekege qabiletti Qazaq­stan­dy qurý jónin­degi zor kúsh-jigeri aıqyn kórinedi. Bul týraly «Egemen Qazaqstan» gazetinde jarııalanǵan Qazaqstan Respýblıkasynyń Tuńǵysh Prezıdenti - Elbasy Keńsesiniń Basshysy Mahmut Qasymbekovtiń «Jasampazdyq dáýiri» atty maqalasynda jazylǵan.

Maqala avtorynyń pikirinshe, ulttyń shynaıy ulylyǵy árdaıym táýel­siz ári qýatty memleket qurý úderisinde kó­rinis taýyp keldi. Tarıhı qaýip-qaterlerge toly qıly kezeńderde jetistikke jetý baqyty jer betindegi myńdaǵan etnostardyń azdaǵan bóligine ǵana buıyrdy. Búginde álem boıynsha eki júzdeı egemendi el bar. So­lardyń ishinde ondaǵan memleket qana geo­saıası kúshke ıe bolyp, ekonomıkasyn órkendete aldy.

«Qıyn-qystaý kezeńnen ótken bul tań­daý­ly halyqtar ózderiniń bolattaı berik bolmysyn qalyptastyryp, kúsh-qýatyna degen nyq senimge ıe boldy. Al árbir azamattyń tarıhı mańyzy zor memleket qurý isine atsalysýy olardyń boıynda ulttyq maqtanysh sezimin uıalatyp, bereke men birlikke bastady.

Sonymen qatar álem tarıhy kez kel­gen eldiń qarqyndy ári tabysty damýy ult kósemderiniń óz dáýirindegi joǵary stra­tegııalyq mindetterge jáne múmkindikter men qaýip-qaterlerdiń aýqymdy deńgeıine barabar eren eńbeginsiz eshqashan júzege aspaıtynyn naqty dáleldep berdi. Tipti olar árdaıym jahandyq damý kóshbasshylary bolyp sanalatyn halyqtardyń barlyq ma­ńyzdy jetistikteri men jeńisterindegi sheshýshi faktorlardyń biri retinde tanyldy. Sondyqtan tarıhtyń betburys sát­terinde bıik belesterdi baǵyndyrý úshin halqyn rýhtandyryp, bolashaqqa jol kór­sete alatyn ult kemeńgerin dúnıege ákelgen elder ǵana baqytty ómir keshedi», - delingen maqalada.

M.Qasymbekov «Ulttyq rýhty oıatyp, memlekettiligimizdi jańǵyrtý mıssııasy qazirgi jahandyq saıasat sardarlarynyń biri - Nursultan Nazarbaevtyń enshisine tıdi» dep atap ótti. Onyń tuǵyrly tulǵasy ǵasyrlar boıy baqytty urpaǵymyz úshin temirqazyqtaı jol siltep turady.

«Táýelsizdik tańy atqan kezde halqymyz jańa Qazaqstannyń negizin qalap, qalyp­tas­tyrýdy dál osy azamatqa senip tapsyrdy. Ýaqyt osynaý mańyzdy tańdaýdyń durys­tyǵyn dáleldedi.

Onyń shynaıy egemendiktiń negi­zin qalaýǵa, tıimdi ekonomıkany qalyptas­tyrýǵa, úılesimdi qoǵam qurýǵa jáne ult tarıhy­nyń jańa kezeńindegi el damýynyń ba­sym­dyqtaryn anyqtaýǵa baǵyttalǵan kópqyrly qyzmetiniń mazmuny men máni Qa­zaq­stannyń Tuńǵysh Prezıdentin qazirgi mem­lekettigimizdiń negizin qalaýshy ári ulttyń naǵyz kóshbasshysy retinde moıyndaý úshin salmaqty dálel bolady», delingen maqalada.

Mahmut Qasymbekovtiń pikirinshe, Nursultan Nazarbaevtyń tarıhı feno­meni ulttyń jasampaz áleýetin úılestirip, álemde «Qazaqstan barysynyń sekirisi» degen ataýǵa ıe bolǵan jarqyn bolashaqqa umtylý úshin búkil qoǵamdy jumyldyra alýymen erekshelenedi.

«Naqty isterdi atqarýdy, barlyq júıede ornyqtylyqty saqtaýdy, strategııalyq jos­parlaý men kezeń-kezeńmen damýdy kózdegen Elbasynyń mundaı pragmatıkalyq ustanymy otyz jylǵa jýyq ýaqyt ishinde eli­mizdiń memleket quryp, tańǵalarlyq ná­tıjege qol jetkizýine múmkindik berdi. Qoǵam­nyń barlyq salasyndaǵy úzdiksiz transformatsııa úderisi men mańyzdy ári júıeli reformalardyń arqasynda dúnıe júzi «Qazaqstannyń keremeti» jóninde aıta bastady. Árıne muny jasaǵan da, avtory da - Nursultan Nazarbaev.

Búginde memlekettik basqarý men kósh­bas­shylyqtyń halyqaralyq teorııasynda ult­tyq jańǵyrý men evolıýtsııalyq ózge­ris­ter­diń jańa ári tabysty úlgisi jasaldy dep nyq senimmen aıta alamyz. Bular­dy aýqymdylyǵy jaǵynan Japonııada Meı­dzı­diń, Túrkııada Atatúriktiń, AQSh-ta Franklın Rýzvelttiń, Germanııada Lıýdvıg Erhard­tyń, Sıngapýrda Lı Kýan ıÝdiń, Qytaıda Den Sıaopınniń reformalarymen salystyrýǵa bolady», - deıdi ol.

Kóptegen bedeldi sarapshylardyń pikiri boıynsha Qazaqstannyń Tuńǵysh Prezıdenti óz halqynyń ósip-órkendeýi jáne ıgiligi úshin qaltqysyz qyzmetimen, saıası kóregendigimen jáne biregeı strategııalyq oılaý júıesindegi aıqyn talantymen erekshelengen álemniń asa kórnekti memleket qaıratkerleriniń qataryna kiredi.

«Uly dala san ǵasyrlyq uıqydan oıanyp, qaıtadan júzdegen jyl burynǵydaı álemdik damýdyń aldyńǵy sapyna shyǵýǵa umtylǵan kezde saıası kóshbasshylyqtyń osyndaı sapasy men tıimdi stıli ǵasyrlar toǵysynda asa qajet edi.

Shynaıy kóshbasshylar búgingi kúnmen ómir súrmeıdi jáne konıýnktýralyq kategorııalar turǵysynan oılamaıdy. Ýınston Cherchılldiń saıasatkerler kelesi saılaý týraly, al memleket qaıratkerleri keleshek urpaq jóninde tolǵanady degen ulaǵatty sózi bar. Nursultan Nazarbaev kúrdeli de qıyn jaǵdaılarda únemi batyl qımyldap, naqty sheshim qabyldady. Jaýapkershilikti ózine alyp, ulttyq strategııalyq josparlaý isiniń kókjıegin úzdiksiz keńeıtti», - dep atap ótedi maqala avtory.

Onyń aıtýynsha, osy jyldary Elbasy memleket qurylysynyń kúrdeli mindetterin sheshýdiń ońtaıly joldaryn tabý úshin qarqyndy ári zııatkerlik turǵydan úzdiksiz izdeniste boldy. Sonyń nátıjesinde ózekti oılar men mazmundy mátinder, perspektıvti jobalar men ıdeıalar, ómirge qajetti bastamalar men baǵdarlamalar dúnıege keldi. Olar táýelsiz Qazaqstannyń dáıekti damýy jáne ornyqty ilgerileýi úshin senimdi negiz qalady.

«N.Nazarbaevtyń ınnovatsııalyq for­mýlalary men biregeı jańǵyrý logıkasy­nyń doktrınasy alty negizgi baǵytpen - onyń saıasatynyń júıe quraýshy dińgekterimen sáıkes keledi. Bular egemendi memlekettiń jáne ulttyń jyldam qalyptasý úderisinde ishki tepe-teńdik pen belgili bir qarqyndy qam­tamasyz etedi», delingen maqalada.

Seıchas chıtaıýt