Nursultan Nazarbaev: Ata-babalarymyzdyń ǵasyrlar boıǵy armanyn oryndadyq
Bile bilgenge Astananyń 12 jyldyǵy - el ómirindegi asa iri tarıhı oqıǵa, Qazaqstan halqynyń aıtýly merekesi.
Bir qaraǵanda, buǵan munshalyqty mán berýdiń qansha qajettiligi bar degen saýaldyń aldyńnan kóldeneńdep shyǵýy da múmkin. Al, shyntýaıtyna kelgende Memleket uǵymynyń ózi eń aldymen astanamen astasyp jatady. Qaı eldi atasańyz da á degennen sanańyzǵa ol eldiń astanasynyń aty túsetini sondyqtan. Bizdiń qazaqtyń arǵy-bergi tarıhynda Ordabalyq, Sýıab, Taraz, Balasaǵun, Syǵanaq, Jent, Saraıshyq, Túrkistan sııaqty qalalarda ordaly jurttyń týy tigilgen. Astananyń dál irgesinen tabylǵan Bozoq qalasy da úlken ortalyqtyń biri bolǵanyn ǵalymdar dáleldedi de. Ertedegi er babamyz Edigeden bastap, aıbyndy Abylaıǵa deıingi handarymyzdyń bári osy Esil boıynda orda tikkenderi tipti de tegin bolmasa kerek.
Búgingi jaǵdaıda kelsek, biz elimizdiń astanasyn Almatydan Aqmolaǵa aýystyrdyq, elordany Alataý baýyrynan Arqa tósine kóshirdik dep aıta salý azdyq etedi. Bul biz úshin óte der kezinde, óz taǵdyrymyzdy belgileıtin syn saǵatta istelgen sátti qadam boldy. Shyn máninde, biz elimizdiń jańa astanasyn salýǵa kiristik. Sol arqyly is júzinde jańa memleket qurýǵa kiristik. Halqymyz jańa da jas memleketiniń astanasyn óziniń qalaǵan jerine, óziniń qalaýy boıynsha ornatty. Eń bastysy - óziniń kindik qalasynyń qurylysyna bilek sybanyp, bar kúsh-qaıratyn, ynta-jigerin saldy. Ár kóshege, ár úıge júrek meıirin, perzenttik súıispenshiligin, jan jylýyn jumsady. Astana osylaısha halqymyzdyń aıaly alaqany, ystyq meıirimimen turǵyzyldy. Sondyqtan da bul qala bárimizge erekshe qymbat, aıryqsha aıaýly.
Elbasy N.Á. Nazarbaevtyń Astananyń tarıhy bizdiń Táýelsizdigimizdiń tarıhynan ajyraǵysyz ekindigin turaqty túrde tilge tıek etetini beker emes. Rasyn aıtqanda, jańa elordaǵa ıe bolý biz úshin aqıqat ashar sátke, jahandyq tarıhtyń tolqynynda qazaqstandyq joldyń bastalǵanyn baıqatyp turatyn mańyzdy márege aınaldy. Árbir memlekettiń óziniń rámizderi bar, olardy aıtqan kezde azamattardyń júregi bulqyna soǵa bastaıdy, al janyn órlik pen maqtanysh kerneıdi. Biz úshin osyndaı rámiz - Astana.
Iá, astana tańdaýdy qaı kezde bolmasyn memlekettiń asqaq múddeleri aıqyndaǵan. Bizde de astanany kóshirý ulttyń strategııalyq múddelerinen týyndady, onda geosaıası da, áleýmettik-ekonomıkalyq ta, rýhanı-tarıhı astarlar boldy. Alaıda kóshirýdiń merzimi men jaǵdaıyn esepteı kelgende Astana fenomeni búgingi álemde ózine uqsas belgi tabý qıynǵa túsetin biregeı tarıhı oqıǵa bolyp tabylady. Eldegi ekonomıkalyq ahýal edáýir kúrdeli bolyp turǵan 90-shy jyldardyń basynda bizge bárinen buryn ózimizdiń kúshimizge senimdi ornyqtyrý qajet edi. Qazaqstandy qýatty da órkendegen memleketke aınaldyra alamyz degen senim kerek edi.
Bul ıdeıany júzege asyrý úshin aýqymdy jumys atqarýǵa týra keldi. Eldiń bas qalasy 32 ólshem boıynsha tańdaldy. Atap aıtqanda, áleýmettik-ekonomıkalyq kórsetkishter, aýa raıy, jer bederi, qorshaǵan orta, ınjenerlik jáne kólik ınfraqurylymynyń, kommýnıkatsııanyń barlyǵy men bolashaǵy, qurylys kesheni, eńbek resýrstary jáne taǵy basqa jaılar eske alyndy.
Tańdaýdy qazirgi Astanaǵa túsiretindeı túıindi dálelder kóp bolyp shyqty. Astanany aýystyrý Qazaqstannyń geosaıası aıqyndamasyn kúsheıte túsýge tıis edi. Astana el ortasynda ornalasqandyqtan jaqyn mańaıǵa da, álemniń ár qıyryna da birdeı ashyq, sonysy arqyly bizdiń syrtqy saıasatymyzdyń beıbitsúıgishtik sıpatyn tanytyp turady. Astanany toǵyz joldyń torabynda turǵan qalaǵa aýystyrý Qazaqstan ekonomıkasyn saýyqtyrý qajettiginen, búkil ekonomıkanyń ósýi úshin kerekti mýltıplıkatıvti tıimdilikti qamtamasyz etýge umtylýdan da týyndaǵan edi. Elordany quramy jaǵynan kópultty óńirge kóshire otyryp, biz turaqty polıetnostyq memleket qurýǵa jáne ultaralyq kelisimge basymdyq berýge baǵyt ustaǵanymyzdy tanyttyq. Saıyp kelgende, jańa astana kóshpeli ordadan búgingi zamanǵy respýblıkaǵa deıingi damýdyń kóp ǵasyrlyq jolyn júrip ótken qazaq ultyn ózin-ózi tanyp-bilýdiń asa mańyzdy belesine shyǵardy. Qazaq etnosy qalyptasqan Deshti Qypshaqtyń ejelgi jeriniń qaq júreginde ornalasqan el astanasy búginde nomadtardyń sanǵasyrlyq tarıhı kóshiniń dittegen jerine kelip toqtaýy, ulttyń keńistik-tarıhı uıytqysynyń ornyqty ólshemderin anyqtaý syndy áser etedi. Astana bizdiń ulttyq sanamyzdy naǵyz egemendik deńgeıine jetkizip, qazaq etnosyn uıystyrǵan ıdeıalyq sımvolǵa aınaldy.
Árıne, tarıh úshin on eki jyl degenińiz ýaqyttyń qysqa ǵana kezeńi. Deı turǵanmen, Astanada bul kezeń búkil Qazaqstannyń jáne onyń kópultty halqynyń ómirin túbegeıli ózgeriske túsirgen tereń úderisterge toly boldy. Búginde álemdik qaýymdastyq úshin Qazaqstan men Astana ataýlary egiz uǵymǵa aınalyp ketti. Bul uǵym qaryshtap damý men óristi órkendeýdiń ónegeli úlgisi retinde ornyqty. Bizder, qazaqstandyqtar, Astanany asqaqtatý arqyly dúnıe júzine ózimizdi keleshegi kemel, áleýeti qýatty memleket ekenimizdi tanyttyq. Osy jyldar ishinde Astana álemdegi eń jas ta tanymal astanalardyń biri retinde naqty elordalyq aýqymǵa ıe bolyp qana qoımaı, búgingi kúni meılinshe úzdik damyp kele jatqan álemdegi 30 memleketter astanalarynyń ortasynan oıyp turyp oryn alyp otyrǵan astananyń birine aınaldy. Al, 1999 jyly ıÝNESKO Astanany «Beıbitshilik qalasy» dep jarııalady. 2008 jyldyń sáýirinde Máskeýde ótken «TMD-nyń tańdaýly qalasy» atty baıqaý-konkýrsta Astana 16 júldeniń 9-yn aldy! Sóıtip, elordamyzdyń aty halyqaralyq sózdik qoryna tez-aq endi, álem kartasynda ózine-ózi senimdi memleket paıda bolǵanyn ańǵartatyn mańyzdy maǵynany ala keldi. Sondaı-aq, bizdiń elorda óńirlik jáne jahandyq qaýipsizdikti nyǵaıtýǵa úles qosýy tıis kóptegen forýmdardy ótkizýdiń ornyna aınaldy. Astana qazirdiń ózinde jaı ǵana elorda emes, ol endi eýrazııalyq ıntegratsııanyń elordasy retinde kórinip otyr. Naq osy Astana óńirlik damý boıynsha jańa ıdeıalardyń, kózqarastardyń, naqty baǵdarlamalardyń generatory bolýda. Bul qala jalpyálemdik konfessııaaralyq únqatysýdyń astanasyna aınaldy. 2003, 2006 jáne 2009 jyldary munda Álemdik jáne dástúrli dinder lıderleriniń úsh sezi ótti. Biz álemge dinder arasyndaǵy únqatysý múmkin ekendigin kórsettik, óıtkeni, olardyń bári jasampazdyq pen adamzattyń ıgiligi ıdeıasyna negizdeledi. 2010 jyly Astanada sońǵy on jyl boıy ótkizilmeı kelgen Eýropa qaýipsizdik jáne yntymaqtastyq uıymynyń Sammıtin ótkizý kózdelse, 2011 jyly Astana VІІ qysqy Azııa oıyndaryn jáne Islam Konferentsııasy Uıymyna qatysýshylardy qabyldaıdy. Túptep kelgende, osynyń barlyǵy orasan zor senimniń, damýdyń «qazaqstandyq jolynyń» tıimdiligin jáne qazaqstandyqtar toleranttylyǵynyń joǵary deńgeıin tanýdyń belgisi.
Jalpy alǵanda, búginde Astana ómir súrip, jumys isteýge barǵan saıyn qolaıly, yńǵaıly bolyp bara jatqan megapolıske aınaldy. Osy jyldar ishinde densaýlyq saqtaýǵa bólingen qarjy - 32 eseden astam, bilimge bólingen qarjy - 22 ese, áleýmettik qamsyzdandyrý múddesine bólingen qarjy alty ese artty. Astanada uly ǵalym jáne eýrazııashyl azamat Lev Gýmılev atyndaǵy jańa Eýrazııa ýnıversıteti ashylyp ol óńirdegi kúshti oqý oryndarynyń qataryna qosyldy. Taıaýda ǵana ulttyq bilim berý júıesiniń barlyq artyqshylyqtary men úzdik álemdik bilim berý tájirıbesin úılesimdi qamtıtyn, Qazaqstannyń ulttyq brendine aınalatyn erekshe úlgidegi oqý ordasy - Nazarbaev ýnıversıtetiniń ashylý rásimi ótti. Aǵymdaǵy jyly Memleket basshysynyń sheshimimen ýnıversıtet talapkerleri úshin bólingen 500 oqý granty stýdenttiń tamaǵy men turǵyn jaıyna jumsalatyn barlyq shyǵyndardy óteıtin bolady. Qazir Foundation baǵdarlamasy boıynsha stýdentterdi oqýǵa qabyldaý jumystary júrgizilip jatyr.
Astanalyq medıtsınalyq klaster jaıy da kóńil tolarlyqtaı. Ol eń osy zamanǵy alty medıtsına ınstıtýttarynan quralǵan. Qazir munda Ana men bala ortalyǵy, Balalardyń saýyqtyrý ortalyǵy jumys isteıdi. Sonymen qatar, búginde Dıagnostıkalyq ortalyq, Neırohırýrgııa ortalyǵy, Jedel medıtsınalyq járdemniń ǵylymı-zertteý ınstıtýty iske qosyldy. Osy ortalyqtardyń negizinde birtutas holdıng retinde basqarylatyn biregeı «Densaýlyq qalashyǵy» quryldy. Eń osy zamanǵy ozyq medıtsınalyq qural-jabdyqpen qamtamasyz etilgen mundaı keshen kóptegen Eýropa elderinde de joq. Qazirdiń ózinde munda aýyr naýqastardy emdeýge, buryn tek shetelde ǵana jasalatyn asa kúrdeli operatsııalardy atqarýǵa bolady. Barynsha sapaly em alý úshin búkil Qazaqstannan jáne kórshiles elderden adamdar Astanaǵa kelýde.
Astana ekologııalyq máselelerdi sheshýde osy zamanǵy kózqarastyń úlgisine aınalýda. Elbasynyń tikeleı ózi bastamashy bolǵan Astananyń aınalasynan «jasyl beldeý» jasaý jobasy qarqyndy júzege asyrylýda. Osy jyldar ishinde Astananyń mańaıynda 71 myń gektar jerge orman otyrǵyzyldy, ol orman qala klımatyn edáýir ózgertip, dalanyń jelinen qorǵap tur. Elbasynyń málimdeýinshe, endigi maqsat - Astanadan Býrabaıǵa deıingi aýmaqty jasandy ormanmen tutastyrý.
Eń bastysy, Astana ulttyq tabystyń jarqyn ónegesine aınaldy, ol qazaqstandyqtarǵa qanat bitirip, bizge kúrdeli ótpeli kezeń arqyly júrip ótýge kómektesti. Astana bizdiń kez kelgen mindetti is júzinde sheshe alatynymyzdy, tipti bola qoımas deıtin maqsattarǵa qol jetkizetinimizdi kórsetip berdi. Sonaý 90-shy jyldardyń ortasynda tyń dalanyń tósinde kók tiregen úıler boı kóterip, osy zamanǵy qala salynatynyna senbegen de shyǵarmyz. Alaıda, buǵan bizdiń «shamamyz» jetti. Búgingi Astana - qazaqstandyq ulttyq rýhtyń materıaldandyrylǵan jobasy. Biz sátsizdikterge jaltaqtaýdy, ózimizdi áli de qanshama qıyndyqtardy eńserýge týra keledi deıtin oımen mazalaýdy qoıdyq. Astana tabys úshin bizge maqsatty aıqyn kórý ǵana jáne oǵan qol jetkizý úshin kún saıyn jumys isteý kerek ekenin kórsetti. Óıtkeni, Elbasymyzdyń úmiti, asqaq armanynyń qalasy bolyp tabylatyn Astananyń gúldenýi - ol Qazaqstannyń gúldenýi. Jáne bul Astananyń arqasynda biz myqtap turyp túsingen, bálkim, eń mańyzdy taǵylym bolar.
«Bireýge qarap pikir et, bireýge qarap shúkir et», - deıdi halqymyz. Pikir etsek te, shúkir etsek te oryndy. Іrili-usaqty kemshilikterden biz de qur alaqan emespiz. Biraq, búkil dúnıe oısyrap jatqan tusta, bizde bári de qudaıǵa shúkir. Elbasynyń sózimen aıtsaq, «Ata-babalarymyzdyń ǵasyrlar boıǵy armanyn oryndadyq. Sol úshin biz zor baqyttymyz».