Nurlybek Rysqalıev: Beıindi mamannyń qabyldaýyn jáne dıagnostıkany kútý 10 kúnnen aspaýy kerek
- Nurlybek Rysqalıuly, ótken jyly elimizdiń densaýlyq saqtaý salasyna engizilgen medıtsınalyq saqtandyrý júıesi álemdegi pandemııa áserinen be, syrt kózge áli jolǵa túse qoımaǵan sekildi. Qor jumysy qalaı júrýde?
- Jalpy, medıtsınalyq saqtandyrý júıesi – halyqqa sapaly medıtsınalyq qyzmettiń qoljetimdi bolýyn qamtamasyz etýge baǵyttalǵan.
MÁMS júıesi engizilgeli beri, pandemııa jaǵdaıyndaǵy kedergilerge qaramastan, kóp jumys atqarylýda, medıtsınalyq qyzmet alǵa jyljýda.
MÁMS júıesine múmkindigine qaraı tólem jasaǵan ár azamat MÁMS boıynsha kómek alý úshin júgingen kezde qajetine qaraı em alady, tipti qajet bolǵan jaǵdaıda quny qymbat joǵary tehnologııalyq medıtsınalyq qyzmetter de MÁMS júıesinde tegin jasalady.
Áleýmettik medıtsınalyq saqtandyrý qory qarjy operatory rólin atqarady. Qor osymen tórtinshi jyl qatarynan kepildendirilgen tegin medıtsınalyq kómek jáne medıtsınalyq saqtandyrý paketi sheńberinde kórsetilgen qyzmetterge aqy tólep keledi.
Nur-Sultan qalasy boıynsha aıtatyn bolsaq, 2021 jylǵa arnalǵan satyp alý josparyna sáıkes halyqqa medıtsınalyq kómek kórsetý úshin 17,2 mlrd teńge, onyń ishinde tegin kepildendirilgen medıtsınalyq kómek kólemi (TMKKK) aıasynda – 9,2 mlrd teńge, al medıtsınalyq saqtandyrý (MÁMS) paketindegi medıtsınalyq qyzmetterge – 8 mlrd teńge qarastyrylǵan.
Qazirgi ýaqytta qor elordadaǵy 108 medıtsınalyq qyzmet jetkizýshimen shart jasalǵan, onyń 71-i – jekemenshik klınıka. Jyl ótken saıyn turǵyndarǵa medıtsınalyq qyzmet kórsetetin jekemenshik qyzmet jetkizýshiler úlesi artyp keledi. Bul patsıenttiń úzdik klınıkany tańdaýyna múmkindik beredi. Medıtsınalyq qyzmet jetkizýshiler tizimin qordyń saıtynan qaraýǵa bolady
- Saqtandyrý qory arqyly adamdarǵa naqty qandaı kómekter kórsetilip jatyr?
- Mindetti áleýmettik medıtsınalyq saqtandyrý júıesi engizilgeli beri suranysqa ıe KT, MRT, joǵary tehnologııalyq medıtsına qyzmetteri, konsýltatsııa-dıagnostıka qyzmetteri, gormon, vıtamın kórsetkishterin anyqtaıtyn zerthanalyq tekserý, ońaltý qyzmeti, buryn varıkoz aýrýynda aqyly túrde ǵana jasalatyn ýltradybys ablatsııa, ınektsııa skleroterapııasy, júrek qan tamyry aýrýyn anyqtaıtyn koronaragrafııa zertteýi, t.b. sekildi medıtsınalyq kómekterdi qazirgi ýaqytta MÁMS júıesi engizilgeli barlyq azamattar tegin jasata alady. Medıtsınalyq saqtandyrý aıasynda kórsetiletin quny qymbat medıtsınalyq qyzmetter: angıohırýrgııa, oftalmologııa, kardıohırýrgııa, neırohırýrgııa, travmatologııa-ortopedııa baǵytynda patsıentterge jasalyp jatqan otalar sany, sondaı-aq EKO protsedýralary artty.
Júrek qaǵysynyń buzylýy kezinde endovaskýlıarlyq ota jasaý sekildi - joǵary tehnologııalyq medıtsınalyq qyzmetterdi qoldaný kórsetkishi artqany baıqalady. Mysaly, avtomatty kardıoverter/defıbrıllıator ımplantatsııasy 1,5 esege artty. Mundaı otalardyń ortasha quny 6 mln teńgeden asady.
Shala týǵan balalardaǵy retınopatııany emdeý otalary 1,5 esege, elektromagnıtti estý apparatyn ımplantatsııalaý 1,3 esege óskeni baıqalady. Otalardyń ortasha quny 5,5 mln teńgeniú Mundaı otalar balalar múgedektiginiń aldyn alady.
MÁMS júıesin engizgeli beri ambýlatorııa deńgeıinde dári-dármekpen qamtamasyz etý qoljetimdiligi de artty. Eger buryn patsıentterge 45 syrqat boıynsha dárilik preparattar qoljetimdi bolsa, qazir 138 syrqat túrleri boıynsha dárilik preparatty tegin alýǵa bolady.
Sondaı-aq, MÁMS júıesin engizgeli beri medıtsınalyq ońaltý sharalaryn qarjylandyrý artqanyn da aıta ketý kerek. 2021 jyly medıtsınalyq ońaltý sharalaryn qarjylandyrý 2019 jylmen salystyrǵanda 7,5 mlrd teńgege deıin ósti.
Bul osy baǵyttaǵy jumystardy yntalandyryp, jańa ońaltý ortalyqtary, medıtsına uıymdarynda ońaltý kabınetteri men bólimsheleri ashyla bastady.
Áleýmettik medıtsınalyq saqtandyrý qorynyń elorda fılıaly 2021 jyly ońaltý qyzmetin kórsetetin 45 medıtsına uıymymen kelisimshart jasady. Olardyń ishinde: jekemenshik – 20, memlekettik – 22, respýblıkalyq – 3 medıtsına uıymy bar.
Jyl basynan beri elordada 3,23 mlrd teńgeden asa somaǵa (onyń ishinde kúndizgi statsıonarlarda – 35 584, táýliktik statsıonarlarda – 131 924) ońaltý qyzmetteri kórsetildi. Ambýlatorııa-emhana deńgeıinde 204 mln teńge somasyna 252 001 qyzmet kórsetildi.
Koronavırýs pandemııasy ońaltýdyń qanshalyqty mańyzdy ekendigin jáne bul bastama qanshalyqty ýaqytyly júzege asyrylǵanyn kórsetti. Áleýmettik medıtsınalyq saqtandyrý qory halyq úshin ońaltýdyń qoljetimdiligin arttyrý boıynsha belsendi jumys jalǵasty.
Atap óteıik, jyl ótken saıyn turǵyn halyqqa medıtsınalyq qyzmet kórsetetin jekemenshik qyzmet jetkizýshiler úlesi artýda (dıagnostıkalyq-zertteý, ońaltý, stomatologııalyq qyzmetterdi jekemenshik klınıkalarda da alýǵa bolady). Bul patsıenttiń ozyq klınıkany tańdaýyna múmkindik beredi.
- Mysaly, jeke klınıkada tekserýden ótkim keledi, biraq meniń emhanam ol jerge joldama berýden bas tartty. Ne isteýim kerek?
- Mundaı jaǵdaı bolmaýy kerek. Ýchaskelik dáriger sizdi óz tańdaýyńyz boıynsha qormen kelisimshart jasaǵan kez kelgen medıtsınalyq uıymǵa jiberýi tıis. Jetkizýshilerdiń tizimin qordyń saıtynan tabýǵa bolady. Tek eskeretin jaıt, joldama medıtsınalyq kórsetkish bolǵan jaǵdaıda ǵana beriledi.
- Kóbine MÁMS boıynsha tegin qyzmet alý úshin tirkeýge turyp, birneshe mamannyń qabyldaýynda bolý shart. Oǵan ýaqyty men densaýlyq jaǵdaıy jete bermeıtin naýqastar jeke emhanalarǵa barýǵa májbúr. Osy tusta tegin medıtsınalyq qyzmetterdi qysqa merzimde alý máselesi qalaı sheshilýde?
- Beıindi mamandardyń qabyldaýy jáne dıagnostıkalyq qyzmetterdi alý merzimi 10 kúnnen aspaýy kerek. Eger sol sátte patsıent jaǵdaıy shuǵyl kómekti qajet etse, birden beıindi mamandarǵa, tekserýge jiberiledi.
Eger qajetti medıtsınalyq qyzmetti kóp kútetin bolǵan jaǵdaıda, patsıentke MÁMS boıynsha basqa medıtsınalyq uıymǵa joldama berý kerek.
- Qazir endokrındik aýrýlar jıi kezdesedi. MÁMS arqyly qandaı gormondarǵa tegin tekserilýge bolady?
- Azamattar endokrındik aýrýlarda taǵaıyndalatyn barlyq gormondardy MÁMS sheńberinde tegin tapsyra alady. Odan bólek, buǵan deıin aqyly túrde tapsyryp júrgen D vıtamıni kórsetkishin anyqtaý osy MÁMS paketine kiredi.
- Elimizde onkologııalyq aýrýlardyń aldyn alý úshin, olardy erte anyqtaý úshin skrınıng tekserý josparly túrde júrgiziledi. Qanshalyqty nátıjeli, elorda turǵyndarynyń belsendiligi qandaı?
- Onkologııa aýrýlary boıynsha TMKKK ıasynda medıtsınalyq qyzmet kórsetiledi. Statıstıkaǵa sáıkes, erte kezeńde anyqtalǵan qaterli isik aýrýy kóp jaǵdaıda emdelýi nemese toqtaýy múmkin. Bul patologııalardyń osy tobynan bolatyn ólim-jitimdi edáýir azaıtýǵa, sondaı-aq patsıentterdiń joǵary ómir súrý sapasyn saqtaýǵa múmkindik beredi. Sondyqtan, ár azamat tirkelgen jeri boıynsha emhanadan skrıng ótip turǵany durys.
Ókinishke qaraı, skrınıng tekserýden ótýde elimiz azamattarynyń belsendiligi joǵary dep aıta almaımyz.
Obyrdyń erte dıagnostıkasy aýrýdy birinshi satyda anyqtaýǵa jáne tıimdi emdeýdi tańdaýǵa múmkindik beredi. Bul maqsatta profılaktıkalyq skanerden bastap, naqty onkomarkerlerge taldaý jasaý arqyly túrli zertteý túrleri kómektesedi.
Profılaktıkalyq tekserýlerden ótý ásirese qaýip tobyndaǵy patsıentter úshin, mysaly:
• Zııandy óndiriste jumys isteıtinder
• Temeki shegýdi, alkogoldi jáne ózge de ýly zattardy teris paıdalanatyndar
• Tuqym qýalaıtyn beıimdiligi bar adamdar
• Ekologııalyq qolaısyz aýmaqtarda turatyndar úshin óte mańyzdy.
Eger obyr (rak) aýrýynyń damý qaýpi nemese oǵan kúdik bolsa, keshendi tekserýden ótý qajet. Elimizde oǵan jaǵdaı jasalǵan. Sońǵy jyldary Nur-Sultan qalasynda ulttyq ǵylymı onkologııa ortalyǵy iske qosylyp, qazirgi zamanǵy jabdyǵy bar konsýltatsııalyq dıagnostıka bólimsheleri, túrli beıindi mamandar sany artty.
Taǵy bir naqtylaı keteıik, onkodıspanserde esepte turǵan patsıentterdi dınamıkalyq baqylaý TMKKK aıasynda júrgiziledi. ıAǵnı, onkologııalyq syrqattar boıynsha josparly tekserýden ótý úshin MÁMS júıesinde saqtandyrý mártebesi talap etilmeıdi.
-MÁMS boıynsha tegin qyzmet túrleriniń tizimin qaıdan alýǵa bolady?
Densaýlyq saqtaý mınıstrliginiń № 170 buıryǵymen bekitilgen medıtsınalyq qyzmet túrleriniń tizimi bar. Ony Densaýlyq saqtaý mınıstrligi men qordyń saıtynan qaraýǵa bolady.
- Saqtandyrý arqyly memlekettik bolsyn, jekemenshik bolsyn, barlyq emhanalar men aýrýhanalarǵa baryp em alýǵa bola ma?
Azamattar TMKKK aıasyndaǵy jáne MÁMS júıesindegi barlyq medıtsınalyq qyzmetterdi memlekettik jáne jeke klınıkalarda da tegin alady. Beıindi mamandardyń qabyldaýy jáne dıagnostıkalyq qyzmetterdi kútý merzimi 10 kúnnen aspaýy kerek. Eger sol sátte patsıent jaǵdaıy shuǵyl kómekti qajet etse, birden beıindi mamandarǵa, tekserýlerge jiberiledi.
Eger qajetti medıtsınalyq qyzmetti kóp kútetin jaǵdaı oryn alsa, patsıentke MÁMS boıynsha basqa medıtsınalyq uıymǵa joldama berý kerek. ıAǵnı, ýchaskelik dáriger sizdi óz tańdaýyńyz boıynsha qormen kelisimshart jasaǵan kez kelgen medıtsınalyq uıymǵa jibere alady. Basty shart – medıtsınalyq uıym ÁMSQ derekter bazasynda bolýy jáne áleýmettik medıtsınalyq saqtandyrý boıynsha qyzmetter kórsetýi tıis.Tek eskeretin jaıt, joldama medıtsınalyq kórsetkish bolǵan jaǵdaıda ǵana beriledi.
- Elordada MÁMS júıesinde mártebesi áli de saqtandyrylmaǵandar bar ma?
- Qazirgi ýaqytta, 1 shildedegi jaǵdaı boıynsha Nur-Sultan qalasy turǵyndarynyń 82,5% - 991 653 elordalyq saqtandyrylǵan, al 17,5%-y – 211 myńnan asa qala turǵyny saqtandyrylmaı, MÁMS júıesinen tys qalyp otyr.
Osy jerde aıta ketý kerek, saqtandyrylmaǵan azamattar arasynda QR Úkimetiniń qaýlysyna sáıkes saqtandyrý tólemderinen bosatylǵan shaǵyn jáne orta bıznes qyzmetkerleri de bolýy múmkin.
Elordada barlyǵy 33 585 ShOB sýbektisi bar. 2021 jyldyń 1 shildesindegi jaǵdaı boıynsha, olardyń ishinde 2 853-i - aqparattyq júıede jumyskerler tizimin áli jańartpaǵan. Osylaısha mundaı kásiporyn jumyskerleri MÁMS júıesinen tys qalýy múmkin. Sondyqtan shaǵyn jáne orta bıznes ókilderi azamattardyń jeńildikke ıe sanatyna jatatyn óz jumyskerleri týraly derekti (JSN) msb.fms.kz saıtyna engizý qajet. ShOB jumyskerleri qaryz bolyp, artynsha ony joıý qajettigi týyndamas úshin, olar týraly derekti Saqtandyry aqparattyq júıesine engizý merzimi 2021 jyldyń 1 qazanyna deıin uzartyldy.
- Demek, medıtsınalyq saqtandyrý qoryna aqsha aýdarmaǵan adamdar aramyzda áli bar. Al eshqandaı sanatqa jatpaıtyn, áleýmettik toptarǵa kirmeıtin mundaı adamdar qaıda baryp emdeledi?
- Buǵan deıin aıtyp ótkendeı, MÁMS júıesine múmkindigine qaraı tólem jasaǵan ár azamat MÁMS boıynsha kómek alý úshin júgingen kezde qajetine qaraı em alady, tipti qajet bolǵan jaǵdaıda quny qymbat joǵary tehnologııalyq medıtsınalyq qyzmetter de MÁMS júıesinde tegin jasalady.
Qazirgi ýaqytta medıtsınalyq qyzmet eki paket boıynsha kórsetiledi: tegin medıtsınalyq kómektiń kepildendirilgen kólemi (TMKKK) aıasynda jáne mindetti áleýmettik medıtsınalyq saqtandyrý (MÁMS) júıesinde.
Azamattar saqtandyrylǵan-saqtandyrylmaǵanyna qaramastan, TMKKK aıasyndaǵy medıtsınalyq qyzmetterdi tegin alady. Odan ári basqa da keńester, dıagnostıka tekseri, joǵary tehnologııalyq medıtsınalyq qyzmetter, t.b. qajet bolǵanda ǵana MÁMS júıesinde saqtandyrý mártebesi suralady.
Medıtsınalyq saqtandyrý júıesinde joq patsıentter quny qymbat turatyn KT, MRT, ÝDZ sekildi zertteýler nemese kúrdeli ota jasaý, t.b. qajet bolǵan jaǵdaıda qomaqty qarajat tóleýine týra keledi. Sondyqtan, múmkindigine qaraı aı saıyn jarna tólep otyrǵan tıimdi. Mysaly, derbes tóleýshi retinde nemese biryńǵaı jıyntyq tólem arqyly turaqty túrde jarna aýdaryp otyrsa, MÁMS júıesindegi medıtsınalyq qyzmettiń bári qoljetimdi bolady. Tipti jumyssyz qalsa, resmı organdarǵa tirkelgeni jón, búl kezde 15 sanat tobyna kiredi.
Qysqasha túsindire ketsek:
Jumys isteıtin azamattarǵa Jumys berýshi eńbekaqy tóleý qorynan qyzmetker tabysynyń 2% kóleminde aýdarady. Sonymen qatar, jumys berýshi aýdarymyna qosa, jaldamaly jumyskerlerdiń jalaqysynan 2% mólsherinde jarna ustap qorǵa aýdarady. Biraq aı saıyn jarna ustalatyn tabys kólemi 10 eń tómengi jalaqydan (nemese 425 myń teńgeden) aspaýy tıis. ıAǵnı, aı saıynǵy jarna mólsheri 8 500 teńgeden joǵary bolmaýy kerek.
Jeke kásipkerler burynǵysha 1,4 eń tómengi jalaqynyń 5%, ıaǵnı 2 975 teńge tóleıdi.
Sonymen qatar, bizde ózin-ózi jumyspen qamtyǵandar degen sanat bar. Olar burynǵysha 1 eń tómengi jalaqynyń 5 paıyzyn, ıaǵnı 2 125 teńge tóleıdi. Sebebi, bıyl eń tómengi jalaqy mólsheri ózgergen joq.
Biryńǵaı jıyntyq tólem tóleýshi 1 aılyq eseptik kórsetkish kóleminde jarna aýdarady. Bıyl AEK mólsheri ózgerdi. Sondyqtan bul sanat iri qalalarda 2 917 teńge tóleıdi, aýyldyq jerlerde 0,5 aılyq eseptik kórsetkish kóleminde - 1 458 teńge tóleıdi. Qarjynyń 40% - Medıtsınalyq saqtandyrý qoryna, 30% – Biryńǵaı jınaqtaýshy zeınetaqy qoryna, 20% – Áleýmettik saqtandyrý qoryna aýdarylady, 10% – tabys salyǵy retinde ustalady.
Eger azamattardyń mártebesi 2021 jyly «saqtandyrylmaǵan» bop shyqsa, aldyńǵy 12 aıdyń tólemderin tekserýi qajet.
- Qazirgi ýaqytta MÁMS-ke jarna aýdarý qarqyny qalaı? Jınalǵan jarna qaıda saqtalyp, qaıda jumsalady?
- Elordalyqtar 2021 jyl bastalǵaly beri, ıaǵnı qańtar-maýsym aılarynda medıtsınalyq saqtandyrý úshin 19,7 mlrd teńge jarna aýdarǵan, al maýsym aıynda MÁMS úshin 3,5 mlrd teńgeden asa jarna tústi.
Mindetti áleýmettik medıtsınalyq saqtandyrý úshin túsken barlyq jarna aýdarymdary, ıaǵnı jınaqtalǵan qarjy, senimgerlik basqarý týraly jasalǵan kelisimshartqa sáıkes, Ulttyq bankte saqtalady da, kórsetilgen medıtsınalyq qyzmetter aqysyn tóleýge jumsalady.
- Medıtsına uıymdarynyń qyzmetine monıtorıng, baqylaý júrgizile me? Mysaly, emdelýshiniń quqyǵyn buzsa olarǵa qandaı da bir shara qoldanylady ma?
- Qor strategııalyq turǵyda medıtsınalyq qyzmetterdi satyp alýshy bolǵandyqtan, medıtsına uıymdarynyń kelisimsharttaǵy mindettemelerin oryndaýyn jáne sapaly qyzmet kórsetýin qamtamasyz etý úshin monıtorıng júrgizip otyrady.
2021 jyldan bastap qor monıtorıng júrgizý sharalaryna mańyzdy jańalyq engizýde – medıtsınalyq qyzmet kórsetý tártibiniń buzylý jaǵdaılary men sebepterin anyqtaýǵa jáne eskertýge baǵyttalǵan proaktıvti monıtorıng engizilýde.
Mundaı monıtorınginiń ereksheligi - burmalaýshylyq anyqtalǵan sátte aıyppul sharalarynyń bolmaýynda. Medıtsınalyq qyzmet jetkizýshi kelisimsharttaǵy mindettemelerin oryndamaǵan kezde jasalǵan qorytyndyǵa qol qoıylǵannan kúnnen bastap 45 kúntizbelik kún ishinde jáne anyqtalǵan kemshilikterdi túzetýi tıis. Tek kemshilikter kórsetilgen merzimde túzetilmegen jaǵdaıda ǵana medıtsına uıymyna aıyppul salynady.
Medıtsına uıymdarynyń basshylary kemshilikterdi túzetýge berilgen múmkindikti paıdalanyp, patsıentterdi qoldaý qyzmetiniń jumysy men sapany ishki saraptaý sharalaryn kúsheıtýi kerek. Sondaı-aq, orta medıtsına qyzmetkerleriniń qujattardy toltyrý, dárigerdiń taǵaıyndaýlarynyń durys, sapaly oryndaýyn qadaǵalap, júıeli túrde saraptama júrgizip otyrý qajet. Sonda ǵana turǵyndarǵa kórsetilgen qyzmetterdiń sapasy men qoljetimdiligin arttyrýǵa múmkindik bolady.
- Nurlybek Rysqalıuly, osy aıtqan patsıentterdi qoldaý qyzmeti týraly túsindire ketseńiz...
- Iá, bul azamattardyń nazaryn aýdaryp, eskere júretin jaıt. Qaladaǵy kez kelgen medıtsına uıymdarynda, emhanalarda arnaıy Patsıentterdi qoldaý qyzmeti jumys isteıdi. Medıtsınalyq qyzmetter boıynsha suraqtar, máseleler týyndaǵan jaǵdaıda, aldymen azamattar ózi tirkelgen emhanadaǵy Patsıentterdi qoldaý qyzmetiniń jetekshisine jolyqsa, máseleni ýaqyt sozbaı, sol jerde sheshýge bolady. Nemese patsıentter quqyǵyn qorǵaıtyn Medıtsınalyq saqtandyrý qoryna habarlasýǵa bolady. Qandaı da bir suraqtar týyndaǵan jaǵdaıda, medıtsınalyq qyzmet sapaly kórsetilmegen jaǵdaıda, nemese medıtsınalyq uıym qyzmet kórsetýden negizsiz bas tartqan jaǵdaıda: Qoldau 24/7 mobıldi qosymshasy, @saqtandyrybot Telegram boty, 1406 baı̆lanys ortalyǵy, q ordyń saı̆ty arqyly habarlasýǵa bolady. Áleýmettik medıtsınalyq saqtandyrý qory ótinishińizdi qarap, tıisti shara qabyldaıdy.
- Suhbattasyp, saýaldarymyzǵa jaýap bergenińizge rahmet!