Nurlybek Nálibaev: Jańaqorǵan baqsha-kókónis ónimderimen qamtamasyz etetin tirek aýdan bolýy kerek
Jıynǵa oblystyq, aýdandyq máslıhat depýtattary, ardagerler men qoǵamdyq keńes tóraǵalary, salalyq basqarma basshylary qatysty.
Aldymen Murat Jolkeldiuly aýdannyń negizgi damý kórsetkishterin tizbektedi. Aımaq basshysy aýdannyń tynysyn 4 negizgi baǵyt boıynsha saralady. Makroekonomıkalyq kórsetkishterdiń qorytyndysyna sáıkes, Jańaqorǵan aýdany І orynǵa shyǵyp, joǵary damý dınamıkasyn kórsetti. Degenmen, ónerkásip óndirisi men óńdeýshi ónerkásipte ósim bolǵanymen, keıbir óndiris túrlerinde qalys qalý derekteri bar.
Jıynda óńir basshysy Jańaqorǵanda jańa óndiristik jobalardyń tym az ekenin aıtyp, synǵa aldy. Jumysty shapshań ári tıimdi etýdiń jolyn qarastyrý aýdan ákiminiń tikeleı mindeti ekenin taǵy bir eske saldy.
- Búgingi tańda aýdanda 66 óndiristik tseh jumys jasaıdy eken. Áleýeti joǵary aýdanǵa bul óte az. Sebebi, halyq sany 1,5 ese tómen Qarmaqshy aýdanynda 126 tseh bar. Al, halyq sany shamalas Qazaly jáne Shıeli aýdandarynda 286 jáne 336 óndiristik tseh jumys jasaýda.
Óńdeý ónerkásibindegi úlesi oblystyń 34%-yn quraıdy. Bul kórsetkish ýran salasyndaǵy 2 kásiporyn esebinen quralady. Óńdeý salasynda shaǵyn kásiporyndar múldem joq desek bolady,-dedi N.Nálibaev.
Arnaıy keńeste oblys ákimi aýdanda sońǵy kezderi jumysy toqtap qalǵan kásipkerlik nysandardyń kóbeıgenin aıtyp, bul baǵytta jumysty kúsheıtýdi tapsyrdy. Máselen, Jańaqorǵan aýdany boıynsha sońǵy 3 jylda tirkelgen kásipkerlik sýbektileriniń sany nebári 365 birlikke ósken.
- Aýdanda 87 myńǵa jýyq halyq bolsa, onyń kásipkerlikke tek 7% tirkelgen. Al, kórshiles jatqan Túrkistan oblysynyń 80 myń halqy bar Shardara aýdanynda kásipkerlerdiń úlesi 11%.
Shardara oblys ortalyǵynan shalǵaı ornalasqan aýdan bola tura, kásipkerlik áleýeti joǵary Jańaqorǵan aýdanynan artyq damyǵan,-dedi Nurlybek Nálibaev.
Munan bólek, oblys ákimi tomat pastasyn shyǵarý jobasy 5 jyldan beri iske aspaı, sozbalańǵa salynǵanyn, zaýyt qurylysy ár túrli sebeptermen bastalmaǵanyn qatań eskertti. Bul rette aýdan ákimi ınvestorlarmen jumysty kúsheıtýi qajet.
Aýdanda ınvestıtsııa qarqyny tym tómen. Bıyl josparlanǵan 48 mlrd.teńge ınvestıtsııanyń tek 11,3 mlrd.teńgesi oryndalǵan. Óńir basshysy Jańaqorǵan tabıǵı resýrstarǵa baı aýdan bola tura ónimdilik baǵytynda izdenis joq ekenin qatań eskertti.
- Qarataý bókterinde myrysh pen qorǵasyndy aıtpaǵanda altyn, mys, magnıı, áktas, keramzıt jáne taǵy basqa mıneraldyq resýrstary bar. Biraq tolyǵymen zerttelmegen.
Áktas aıasynda bir ǵana mysal keltireıin. Qazir bilesizder, qaǵaz tapshylyǵy baıqalýda. Birqatar iri kásiporyndar sapasy tómen óńdelgen qaǵazdy paıdalanýǵa kóshýde. Kórshiles Ózbekstan 2019 jyldan bastap áktastan keńse qaǵazyn shyǵarýdy qolǵa alsa, qazirgi tańda Reseı osy baǵytta jumystar júrgizýde. Elimizge jylyna 51 myń tonna keńse qaǵazy ımporttalady. Nelikten kórshi Ózbekstanǵa baryp, tájirıbesin zerttemeısizder. Qajet bolsa, tájirıbeni engizeıik. Murat Jolkeldiuly, jańa ınvestorlardy tartý kerek. Osyǵan baılanysty sizden naqty usynystar men nátıje kútemin,-dedi N.Nálibaev.
Halyqty jumyspen qamtý baǵyty da taldandy. Aýdanda josparlanǵan 3 118 jańa jumys orynnyń bar bolǵany 1013-i ashylǵan. Sonymen qatar, Ulttyq joba sheńberinde josparlanǵan 16 joba boıynsha qurylýy tıis 168 jumys orynnyń búgingi kúnge tek 14-i ashylǵan.
Jıynda azyq-túlik qoryn kóbeıtý, baqsha daqyldaryn egý jumystarynyń nátıjesi taldandy. Oblys ákimi Jańaqorǵan aýdany tabıǵı ornalasý ereksheligine baılanysty aımaqtaǵy baqsha-kókónis ónimderimen qamtamasyz etýshi negizgi aýdan bolýy tıis ekenin ashyp aıtty.
Aýdanda negizgi daqyl kúrish kólemi berilgen tapsyrmaǵa sáıkes 6600 gektarǵa kúrish daqyly egilýi tıis bolsa, tapsyrmadan 416 gektarǵa kem egilgen. Kúrishten basqa dándik daqyldar 81 gektarǵa, kókónis 104 gektarǵa jospardan kem egilgen. Bul rette aımaq basshysy kókónis, baqsha daqyldary kólemin arttyryp, eksporttaý múmkindigin qarap, qajet bolsa osy baǵyttardy damytý úshin arnaıy joba daıyndaý qajet ekenin tilge tıek etti.
Arnaıy keńeste aýdannyń kadrlyq áleýeti men qoǵamdyq-saıası ahýaly qaraldy. Aýdandaǵy basshylyq quramnyń qyzmet ótiline taldaý júrgizildi. Nátıjesinde, úsh aýyldyq okrýg ákimi 6-11 jyl arasynda, bir bólim basshysy 7 jyl, 12 mektep dırektory 10-20 jyl aralyǵynda uzaq merzim bir laýazymdy qyzmette kelgendigi anyqtaldy.
Oblys ákimi zańdylyqqa sáıkes rotatsııa tártibin qoldanýdy usyndy. Sondaı-aq, aýdandaǵy qoǵamdyq-saıası ahýaldy baqylaýǵa alyp, turǵyndardyń máselesine atústi qaramaı, syndarly dıalog ornatýǵa shaqyrdy.
Jıyn sońynda oblys ákimi 9 aıdyń qorytyndysymen bul kórsetkishter qaıta qaralyp, jaýapty mamandardyń jumysy sarapqa salynatynyn eske saldy.