«Nurly Jol»: Júıeli reforma jańartqan kommýnaldyq keshen

ASTANA. QazAqparat - Elbasy N.Á.Nazarbaevtyń tapsyrmasymen qabyldanyp, búginde qarqyndy júzege asyrylyp jatqan «Nurly Jol» ınfraqurylymdy damytý memlekettik baǵdarlamasy aıasyndaǵy turǵyn úı-kommýnaldyq sharýashylyq salasyn jańartýdyń birinshi kezeńi aıaqtalyp keledi. Aıta ketý kerek, baǵdarlama maq­sattarynyń biri - turǵyn úı-kom­mýnal­dyq sharýashylyǵynyń ınfra­qurylymy men jylýmen, sýmen jab­dyqtaý jáne sý burý jelilerin jańǵyrtý bolatyn. 2015-2016 jyldar aralyǵynda atalǵan baǵdarlama aıasynda elimiz boıynsha 92 joba iske asyrylýǵa tıis. Qazir­gi tańda tabıǵı monopolııalar sýbek­tileri 47,9 mlrd. teńgeni, ıaǵnı jos­par­lanǵan qarjynyń 80 paıyzyn ıgerdi. Bul týraly «Egemen Qazaqstan» gazetinde «Júıeli reforma jańartqan kommýnaldyq keshen» atty maqalada tolyǵyraq jazylǵan.

- Búginde memleket turǵyn úı-kommýnal­dyq sharýashylyq salasyna erekshe kóńil bólip otyr. Túrli reformalar júrgizilip, kom­mýna­l­dyq nysandar jańarýda. Álbette, ol úıler­diń ıeleriniń de qalaýy sol, - dep atap ótti bizge bergen suh­batynda «TKSh qazaq­stan­dyq or­ta­lyǵy» AQ basqarmasynyń tóraǵasy Sergeı Shaıjúnisov. - Taıaý ýaqytta osy qaıta jań­ǵyr­tý­­dyń arqasynda kommýnaldyq sala baryn­sha or­nyqty ári ınvestıtsııa tartý­ǵa laıyqty sala­ǵa aınalatynyna tolyq senimdimin.

Eske sala ketsek, 2015 jyldyń 6 sáýirinde Elbasy Nursultan Nazarbaev ınfraqury­lym­dy damytýdyń «Nurly Jol» atty mem­le­kettik baǵdarlamasyn bekitken bolatyn. Búginde baǵdarlama aıasynda elimizdegi jylý, aýyz sýmen qamtý jáne sý tartý júıe­lerin jańartý jumystary qarqyndy júze­ge asyrylýda. Quny 60 mlrd. teńge bolatyn 92 joba iriktelip alynyp, jumysty atqarý úshin ob­lys­tyq jáne qalalyq basqarý organ­dary­nyń qaramaǵyna berildi. Bul jumys­tardyń sapaly ári merzimdi oryndalýyn «TKSh qazaq­stan­dyq ortalyǵy» AQ jiti baqy­lap otyr. Bári de josparlanǵandaı jú­zege asyrylý­da. Endi tabıǵı monopolııa sýbek­­tileri qarjy­nyń qalǵan 20 paıyzyn ıgerýi tıis.

Sonymen qatar, aǵymdaǵy jyly atalǵan jumystarmen birge ınjenerlik jelilerdi jańartý naýqanynyń kelesi satysy bastaldy. Onyń ishine jalpy quny 90 mlrd. teńge bolatyn 99 joba engizilgen. Bul joba eki jyl ishinde júzege asyrylýǵa tıis.

«Nurly Jol» baǵdarlamasyna sáıkes, jyl saıyn TKSh salasyna 100 mlrd. teńgeden kem emes somada qar­jy bólinip otyrady. «TKSh qazaqstandyq ortalyǵy» AQ basshysy S.Shaıjúnisovtiń aıtýynsha, «Nurly Jol» baǵdarlamasy aıasyndaǵy jobalar jylý, aýyz sýmen qamtý jáne sý tartý júıelerin jańartý jumystary júıelerdiń tozýyn 67%-dan 53%-ǵa deıin tómendetýge, 40 shaqyrym jylý jelisin jańadan júrgizip, taǵy 145 shaqyrym jelini jańǵyrtýǵa múmkindik beredi.

Qazirgi tańda kommýnaldyq je­li­lerdiń tozýy 67%-dan 63%-ǵa deıin kemidi. Bul elimiz boıynsha aıtarlyqtaı úlken nátıje. Barlyǵy 211,5 shaqyrym ınjenerlik jeliler júrgizilip, qaıta jańartyldy, onyń ishinde tórt qazandyq pen eki sorǵy stansasy bar. Sondaı-aq, bir jyldan da az ýaqytta 3 020 jumys orny ashyldy.

Osy jyldan bastap TKSh-ny memlekettik qoldaýdyń jańa tetigi engiziledi. Bul da atalmysh baǵdarlama aıasynda qolǵa alynyp otyrǵan bastamalardyń biri. Ol - jylý, aýyz sýmen qamtý jáne sý tartý júıelerin  júrgizýge jáne jańartýǵa sýbsıdııa­lar berý boıynsha. Onyń negizgi maqsaty - memlekettik emes, sondaı-aq halyqaralyq qarjy ınstıtýttarymen birlese otyryp, qarjylandyrylyp jatqan tıimdi ınvestıtsııalyq jobalar boıynsha shyǵyndardy ishinara tóleý. Sýbsıdııa salynǵan ınvestıtsııa­nyń ózin ózi óteýine yqpal etip, ketken ysyraptardyń kommýnaldyq qyzmetter tarıfine yqpalyn azaıtýy tıis. Oǵan bólingen qarjynyń kólemi 14,5 mlrd. teńgeni quraıdy.

Bularmen qosa, turǵyn úı-kommýnaldyq salaǵa jalpy úılik esepteý quraldaryn ornatý sııaqty taǵy bir mańyzdy sharany júrgizýde. Bul mindetti Memleket basshysynyń ózi qatań tapsyrǵanyn eske salamyz. Atalǵan maqsatqa bıýdjetten 6 mlrd. teńge bólingen. Jańadan engize bastaǵan sátten, ıaǵnı 2015 jyldyń qyrkúıeginen beri quny 1,9 mlrd. teńge bolatyn 3186 jylý-esepteý quraly ornatylǵan. Aǵymdaǵy jyldyń sońyna deıin taǵy  5 064 aspapty ornatý kózdelip otyr.

Odan bólek, «TKSh damytý qory» AQ pen Eýropa Qaıta qurý jáne damý banki arasynda 12,2 mlrd. teńgeni nesıege berý jóninde mandat­ty hatqa qol qoıyldy. Onyń ishinde 10,2 mlrd. teńge - jalpy úılik jylý eseptegishterdiń jumy­syna baǵyttalsa, qalǵan eki mıllıardy - avto­­mattandyrylǵan jylý tirekterin orna­typ, jylý men sýdy kommertsııalyq esepteý­diń av­to­mattandyrylǵan júıesin engizýge jumsalady.

- Tutynýshy osy jylý esepteý quralynyń arqasynda norma boıynsha emes, tek ózi tutynǵan energııanyń ǵana aqysyn tóleıtinin aıtqym keledi. Esepteý aspaby jylýdyń saralanǵan tarıfi engizilgen aımaqtardaǵy jylý energııasyna ketetin shyǵyndardy azaıtyp, jylýmen qamtamasyz etý júıesiniń sapasyn arttyrady, - deıdi Sergeı Shaıjúnisov.

Aıta ketý kerek, «Tabıǵı monopolııalar jáne rettelýshi naryqtar týraly» Zańǵa sáıkes, úıine esepteý quralyn ornatý - ár qazaqstandyqtyń mindeti.