«Nurly jol» - sapaly ınfraqurylym kepili

Foto: None
ASTANA. QazAqparat - Turǵyn úı-kommýnaldyq sharýashylyǵyn jańǵyrtý - «Nurly jol» ınfraqurylymdy damytý baǵdarlamasynyń negizgi baǵyttarynyń biri. Qazirde Úkimet osy saladaǵy jobalardy halyqaralyq qarjy ınstıtýttarymen birlesip iske asyrýǵa basym den qoıyp otyr. Óıtkeni, bul bıýdjetten tys ınvestıtsııalardy tartýdy jáne ekonomıkanyń tıisti salalarynda qajetti qurylymdyq reformalardy júrgizýdi qamtamasyz etedi.

QR Úkimeti men Eýropalyq qaıta qurý jáne damý bankiniń yntymaqtastyǵy 2014 jyly áriptestik týraly negizdemelik kelisimge qol qoıylǵan kezden bastap óziniń belsendi kezeńine qol jetkizdi. Osyǵan baılanysty Ulttyq ekonomıka mınıstrligi jáne EQQDB ShOB-ty qoldaý jáne TKSh-ny jańǵyrtý sııaqty eki baǵyt boıynsha ózar is-qımyldy júzege asyrady.

2015-2017 jyldary Úkimet EQQDB birlesip jylýmen, sýmen jabdyqtaý jáne sý burý júıesindegi 16 jobany iske asyrýdy josparlap otyr. Onyń ishinde Shymkent, Qyzylorda jáne Aqtóbe qalalaryndaǵy kommýnaldyq ınfraqurylymdy qaıta jetildirý de bar. Atap aıtqanda, osy qalalarda kommýnaldyq ınfraqurylymdardy jańǵyrtýǵa Eýropalyq qaıta qurý jáne damý bankinen jalpy somasy 95,4 mln. AQSh dollaryna kelisimderge qol qoıylǵan. Sol sııaqty osy jyly Petropavl, Qostanaı, Semeı jáne Taraz qalalary boıynsha 131 mln. AQSh dollarynyń jobalary iske asyrylyp, kelisimderge qol qoıylady. Sóıtip, tutastaı alǵanda, «Nurly Jol» baǵdarlamasy aıasynda 2015-2017 jyldary jylýmen, sýmen jabdyqtaý jáne sý burý salasynda halyqaralyq qarjy uıymdarymen birge iske asyrylatyn 10 jobanyń quny 464 mln. AQSh dollaryn qurap otyr. Eýropalyq qaıta qurý jáne damý banki Qyzylorda oblysynyń ınfraqurylymdyq jobalaryna qoldaý kórsete otyryp, byltyr tıisti kelisimge qol qoıyldy. Nátıjesinde oblysqa 54 mln. AQSh dollary kóleminde qarjy baǵyttalatyn boldy. Bul qarajatqa 120 jańa zamanaýı avtobýs satyp alý jáne qatty turmystyq qaldyqtardy kádege jaratý úshin arnaıy zaýyt salý kózdelgen.

Jalpy, Eýropalyq qaıta qurý jáne damý banki elimizde birqatar jobalardyń iske asýyna muryndyq boldy. Tek «jasyl ekonomıkany» damytýǵa qarjylyq uıym tarapynan byltyr jarty mıllıard AQSh dollary bólindi.

Osylaısha, Memleket basshysynyń halyqaralyq qarjy uıymdarymen tikeleı jumys istep, ınfraqurylymdyq jobalarǵa ınvestıtsııa tartý jónindegi tapsyrmasy nátıjeli oryndalyp jatqany - zor qýanysh. Sáıkesinshe, halyqaralyq qarjy uıymdarynyń qaryz qarajatyn aýqymdy tartýdy kózdep otyrǵan elimiz, bul salada tartymdy jaǵdaılar jasaýǵa nıetti. Máselen, 2015 jylǵy 15 maýsymda sýmen jabdyqtaý jáne sý burý, turǵyn úı-kommýnaldyq sharýashylyqty kredıtteý jáne sýbsıdııalaý máseleleri boıynsha HQU-men ózara árekettesetin kommýnaldyq kásiporyndarǵa sýbsıdııalar (ınfraqurylymdyq granttar), jeńildik sharttarymen taǵaıyndalatyn bıýdjettik kredıtter berýge múmkindik beretin zańǵa Memleket basshysy qol qoıdy. Investorlar úshin jáne halyq ósýiniń boljamdy oryndylyǵyn eskere otyryp, uzaq merzimdi ınvestıtsııalyq tarıfter kózdelgen. Bul rette shekti tarıfke ótý keste boıynsha júzege asyrylatyn bolady. HQU-nyń qyzmeti úshin halyqaralyq normalarǵa negizdelgen arnaıy normatıvtik baza quryldy.

Jalpy alǵanda, turǵyn úı-kommýnaldyq sharýashylyqty jańǵyrtý salasy boıynsha Ulttyq qordan jylýmen, sýmen jabdyqtaý jáne sý burý jelileriniń tozýyn túbegeıli tómendetý maqsatynda 2015 jyly - 60 mlrd., 2016 jyly - 90 mlrd. teńge qarastyrylǵan. Qazirdiń ózinde óńirler úshin áleýmettik mańyzy bar 96 joba iske asyrylyp jatyr. Osynyń nátıjesinde tek bıylǵy jyldyń ózinde 266 shaqyrymdyq jylý jáne sýmen qamtý jelileri, 14 qazandyq jańǵyrtylmaq jáne qaıtadan salynbaq. Bul jelilerdiń tozýyn tómendetýge múmkindik berip, 2,5 myńnan asa turǵyn úılerde turatyn turǵyndar úshin usynylatyn qyzmettiń sapasy men senimdiligin aıtarlyqtaı arttyrady.

Seıchas chıtaıýt