«Nurly Jol» - qulpyna kilti tabylǵan baǵdarlama

ASTANA. QazAqparat - Bıyl Batys Qazaqstan oblysyna jumys saparymen barǵan kezin­de Elbasy Nursultan Nazarbaev «Bolashaq-T» JShS turǵyn úı qury­­­lysy kombınatymen, olardyń ju­mys­kerlerimen tanysyp, mekemeniń óńirdegi úı turǵyzý máselesindegi eleýli ornyn atap ótken edi. Sonda «Aldymen baspanaly bolý kerek, sodan keıin otbasyn qurý kerek. Eger óz úıiń bolmasa otbasyn qaı jerge qurasyń?!

Bizde durys iste­meıdi. Aldymen baspana máselesin sheship alý kerek, sosyn úılený kerek», - degen aǵalyq aqylyn da aıtqan bolatyn, dep jvazady Ulttyq ınjenerlik akademııasynyń akademıgi, Memlekettik syılyqtyń laýreaty Ábdisaǵıt Tátiǵulov «Egemen Qazaqstan» gazetiniń búgingi sanynda jarııalanǵan maqalsynda.

Otbasyn quryp, otaý kóterý úrdisin qazaqtar úılený deıdi, ıaǵnı úıli bolý degen maǵynada. «Úıiń jaman bolsa, kúıiń jaman» dep túsinetin qazaq otbasy bolýdyń alǵysharty retinde úıli bolýdy birinshi kezekke qoıǵan. Sol sebepti de, úılengen balasy­na otaý úı tigip beretin. Múmkin, ol burynǵy kez, kıiz úı búgingi turaq­ty baspanaǵa qaraǵanda áldeqaıda ar­zan dep ýáj aıtatyndar tabylatyn shyǵar. Biraq biz sol zamanda qalyp qoıǵan joqpyz ǵoı - ósip-órkendep, jańa tehnologııalar men jetik tehnıkalardy meńgerip jatyrmyz, endeshe, nege úı máselesinde keri ketýimiz kerek?!

«Men elý jyldan asa qurylys, onyń ishinde úı salý máselesine kóp aralasqan qazaq mamandarynyń birimin. Úı qurylysy isin zert­tep-zerdelep, talaı jylǵy jumys barysynda onyń anyq-qanyǵyna jetkendeımin. Sol sebepti, osy máse­lege qatysty ózimniń azamattyq kóz­qarasymdy kásibı maman retinde bildirgim keledi», - dep jazady ǵalym.

Eldi aýmaqtyq-keńistikte damy­týdyń 2020 jylǵa deıingi boljamdy shemasynda keltirilgen derekter­ge súıensek, BUU-nyń áleýmettik stan­dart­taryna sáıkes bir turǵyn basyna shaq­qanda keminde 30 sharshy metr tur­ǵyn úıden kelýi tıis. Al bizdiń elimizde bul kórsetkish sońǵy jyldary 16,7 sharshy metrden 21,1 sharshy metrge deıin ósken degen málimet­ter kezdesedi. Bul damyǵan eldermen salys­­tyr­ǵanda 2-3 ese tómen. AQSh-ta bul kór­­setkish adam basyna shaqqanda 75 sharshy metrge jýyq, Ulybrıtanııa­da 62 sharshy metr, Germanııada 45 sharshy metr shamasyn kórsetedi. Bizge osyn­daı kórsetkishterge jetý úshin áli biraz jyl kerek nemese naqty sheshimder qabyldap, bul merzimdi qysqartý kerek.

Sýbýrbanızatsııa jáne turǵyn úı salý izdenisteri

Sýbýrbanızatsııa - (latyn tilinen aýdarǵanda suburbs - qala mańy) qala mańynda qonystaný túri, ol álemniń birqatar elderinde negizgi baǵyttardyń biri bolyp qalyptasty jáne salystyrmaly túrde áleýmettik jaǵynan az qamtylǵan turǵyndar qol jetkize alatyndaı deńgeıdi qamtamasyz etti. Ol jóninde Ekinshi dúnıejúzilik soǵystan sharshap shyq­qan Amerıkanyń, Batys Eýropa elderiniń úı máselesin sheshý tájirıbesi úlgi bolarlyq. Ol elder, ásirese, Amerıka, qala mańynan jáne basqa aımaqtardan bir otbasylyq úı salýǵa toqtaýsyz jer bólip, ár túrli qurylys materıaldaryn qoldanýǵa keńinen ruqsat berdi. Sonyń arqasyn­da olar baspanaly bolýda birden alǵa shyqty. Kóptegen Batys Eýropa elderiniń jaǵdaılary da osyndaı. Mysaly, Ulybrıtanııa astanasynyń qala syrtyndaǵy jalǵasy - Úlken Londonnyń bútindeı bir qabatty úıleriniń turǵyndary óz azamattary, ıaǵnı aǵylshyndar.

AQSh pen Ulybrıtanııa adamdar­dyń jekemenshik úılerde turý umty­lysyna qatty kóńil bóledi. AQSh-tyń qalalyq turǵyn úı qoryndaǵy bir otbasyly úılerdiń úlesi úshten ekini quraıdy, bul kórsetkish ortalyq qalalarda ekiden bir, al qala mańynda tórtten úsh shamasynda. Bir otbasylyq úıler sany únemi ósip otyrady.

Elimizde sońǵy ýaqytta birneshe oblys ortalyqtarynda iri paneldi shyǵara alatyn úı qurylysy kombı­nattary men zaýyttary salyndy jáne salynýda. Osy baǵytymyz durys pa, burys pa - osyǵan bir taldaý jasap kóreıikshi. Bul jerde sóz úı qurylysynyń osy túri týraly mamandardyń pikirleri men alys jáne jaqyn shetelderdegi tájirıbeler jóninde bolmaq.

Kórshimiz Reseıde turǵyn úı qury­lysynyń keleshegi jóninde, erterekte salynyp qalǵan iri paneldi zaýyttardy ne isteý kerek, bolashaqta osyndaı zaýyttar salý kerek pe, kerek emes pe degen izdenister men suraq­tar boıynsha ǵylymı pikirtalastar, konferentsııalar ótip turady, tipti, bul másele ǵylymı-zertteý jumystary men dıssertatsııalardyń taqyryp­tary retinde de qarastyrylyp júr. Bir aıta ketetin jaǵdaı, burynǵy zaýyt­­tardy jańǵyrtý talpynysy bol­ǵany­­men, Reseı HHІ ǵasyrda jańa iri paneldi zaýyttar salýǵa baǵdar­lama qabyldady degendi estigen emespin.

Osyǵan oraı, reseılik Alekseı Şýkınniń 2007 jyly jarııalanǵan («Ekspert» jýrnaly, №46/2007, Máskeý) «Azart vmesto stroıtelnogo býma» degen maqalasynda Gollandııanyń belgili sáýletshisi Bart Goldhornnyń pikirin keltiripti: «...vozvrata k krýpnopanelnomý jılıý byt ne doljno. Eto ýstarev­shaıa tehnologııa - v Evrope ot nee otka­zalıs eşe v semıdesıatye gody... Imenno v semıdesıatye v evropeıskom domostroenıı proızoshla smena teh­nologıcheskogo ýklada: ot krýpno­panel­nogo k melkosbornomý... Grýbo govorıa, krýpnopanelnyı dom so­bıralsıa ız dvadtsatı detaleı, a melko­sbornyı - ız sta. Bolshoe chıslo proızvo­dıteleı stalo delat otdel­nye detalı doma». Osy júz nemese odan asatyn qurylys materıaldary men bólshekteri adamnyń ózi kúrdeli tehnıkasyz kóterip ári montajdaı alatyndaı bolýy kerek.

Sońǵy jyldary gazetter jarysa jazyp jatqan keıbir urandy maqa­lalarda kombınattarda, zaýytta jasal­ǵan iri panel materıaldardyń qunyn turǵyn úıdiń sońǵy baǵasy dep shatystyrdy. Mundaı ónimder­diń birneshe baǵasy bolady: birinshi­si - zaýytta daıyndalǵan ónimniń ózin­­dik baǵasy, ekinshisi - qurylys alańyna jetkizý jáne sonda úıip jınaý baǵasy, úshinshisi - montajdaý, tórtinshisi - qurylys jabdyqtary men ishki ınjenerlik jelilerdi júrgizý, besinshisi - árleý, altynshysy - alań ishindegi júıeler men kommýnı­katsııalar, joldar, ótkelder, jetinshisi - abattandyrý jáne qoldanysqa engizý baǵalary. Al keıbir buqaralyq aqparat quraldarynda tek bastapqy baǵasy ǵana kórsetilip, iri paneldi úı qurylysy kombınattary ónimderiniń arzandyǵy «tańdaı qaqtyrdy» jáne bul tek úıdiń qorshaý konstrýktsııalary ǵana ekenin de jetkize aıtpaıtyn edi.

Burynǵy tıptik jobalardy baspa betterinde mamandar, qurylysshylar, jobalaýshylar, sol joba boıynsha salynatyn ǵımaratty tutynýshy­lar - bári talqyǵa salatyn, al qazir ol jobalardy mamandardyń ózderi durystap qaraýǵa úlgermeı jata­dy. Bul durys emes. Ǵımarattyń kele­shektegi moraldyq jáne fızıkalyq tozýy degen bar. Bizdegi ǵımarattardyń kópshiligi keminde - 50, tipti 100 jylǵa deıin jaramdy bolady dep esep­tele­di, biraq moraldyq tozý erte­rek bo­latynyn bilgen durys. Keıbir joba­lardyń moraldyq tozýy 10-15 jylda-aq bastalyp ketedi.

1990 jyldardyń basynda el birik­kennen keıin nemis mamandary búkil iri paneldi turǵyn úı qoryn buzyp, eýropalyq standarttarǵa saı jańa turǵyn úıler salýǵa peıildi boldy. Alaıda, mundaı jobanyń jalpy quny 500 mlrd nemis markasyna (shamamen 300 mlrd AQSh dollary) jeteǵabyl, tipti, odan da asyp ketetin boldy. Bul eldiń bıýdjetine úlken salmaq salatyn edi. Sol kezde turǵyn úı qoryn qaıta qurý jáne jańartý týraly sheshim qabyldandy. Odan keıingi on jyl ishinde bul baǵdarlama nemis halqyna bitken muqııattylyqpen oryndaldy.

Bizdiń jaǵdaıymyzda 1960 jyl­dar­dan bastap salynǵan barlyq iri paneldi úılerdi osyndaı deńgeıde jańartýǵa shamamyz jete me? Osy jyldyń mamyr aıyndaǵy kórsetkishke sáıkes, paıdalanýǵa berilgen turǵyn úılerdiń jalpy aýdany statıstıka agenttiginiń derekteri boıynsha 817 000 sharshy metr, biraq onyń barlyǵyn halyq alyp jatyr dep aıta almaısyń. Іstiń adamdary 2-3 páterden alyp qoıyp, keıinnen tıimdi satý úshin úı baǵasynyń qymbattaǵanyn kútip otyrady. Bizderde ótken ǵasyrdyń 1970-1980 jyldary buzylǵan jáne apatty jaǵdaıdaǵy úılerdi alyp tastaǵanda jylyna shamamen 0,6 sharshy metr qosylyp otyratyn. Bul kórsetkish Eýropada osy jaǵynan óte jetilgen, ol qazirdiń ózinde jyl saıyn 1 sharshy metrden kem emes. Al biz bul kórsetkish boıynsha jyl saıyn 0,6 sharshy metr men 1 sharshy metrdiń aralyǵynan asa almaı kele jatyrmyz.   

Úı salý mejeleriniń tıimdi baǵyttary

Úısiz júrgen jastarymyzdyń kópshiliginde qarjy joq, tipti, kredıt alý múmkindikteri de shekteýli. Turǵyn úı-qurylys jınaq bankiniń jeńildikpen beriletin kredıtteriniń ózine de kez kelgenniń qoly jete ber­meıdi, óıtkeni, úısiz adamnyń jaqsy jumysqa turý múmkindigi de joq. «Qyz almaǵan jigittiń qyryq qyzda dámesi bar» demekshi, qolynda jumysy, basynda úıi joq jastardy ár nársege eliktirý qıyn emes. Qazirgi kúni radıkaldy dinı aǵym jolyna túsip ketken jastarymyz kóbeıe túsýde, solardy toqtatýdyń bir joly baspanamen qamtý, ózderiniń qalaýymen úı salý múmkindigin qarastyrý. Adamnyń aldynda bolashaǵyna degen bir senim paıda bolsa, ol soǵan jetý jolynda taý qoparady! Jeri bolsa, tepse temir úzetin 25-30-ǵa kelgen jigitter kóp jaǵdaıda úıdi bir maýsymda-aq salyp bitiredi, ol qıyn emes.

Qazir elimizdiń televızııalyq nary­ǵy qarqyndy damyp, ol áli de halyq­tyń kóp tutynatyn quraly bolyp keledi. Qanshama telearnalar bar, solardyń ishinen bireýi jeke úı salý­ǵa arnalǵan jetisine bir saǵattyq habar ashýy kerek. Onda az qabatty úılerge arnalǵan ınnovatsııalyq materıaldarmen jáne qurylys teh­no­logııalarymen tanystyryp, kir­pish pen aǵashtan jasalatyn mate­rıal­dardyń túr-túrlerinen basqa da arbolıt/penobeton/gazbeton sııaqty jeńil bloktar men jeńildetilgen ajyratylatyn jáne ajyratylmaıtyn qalyptar jóninde, fındik jáne shvedtik tehnologııalardyń mánisi týraly málimetter berip otyrsa, kópshiliktiń aqparattyq suranysyn qanaǵattandyrar edi.

Qazirgi ýaqytta iri qabyrǵalyq materıal­dardy jasaý úshin mıllıard­tap aqsha shyǵyndap, kóptegen úlken úı qurylysy kombınattaryn, zaýyt­taryn salýdyń qajeti bar ma? Ondaı materıaldardan salǵan úıler­diń baǵasy qymbat ári olardyń tur­mysqa qolaısyzdyǵy kópten belgili. Onyń ústine iri paneldi úı­ler­diń egiz qozydaı birinen-biri aıny­maı­tyny qala­lardyń sáýlettik suryq­syz­dy­ǵyna ákeletinine eshkimniń talasy joq shyǵar.

Jaqynda Ulttyq ekonomıka mı­nıstri Qýandyq Bıshimbaev halyqpen eseptik kezdesýi kezinde «Nurly Jol» memlekettik baǵdarlamasynyń sheńberinde 2016-2017 jyldarǵa bólingen qosymsha qarajattar týraly, jalǵa beriletin turǵyn úılerdiń, kredıttik úıler men kommertsııalyq úılerdiń qanshasy salynatyny týraly baıandady. Sonymen qatar, ol Elbasynyń Úkimetke 2016 jyldyń ekinshi jartysynda ekonomıkalyq damýdy yntalandyrý maqsatynda jeke turǵyn úı qurylysyna qosymsha qarajat bólýdi tapsyrǵanyn atap ótti. «Bul maqsatqa 23,9 mlrd teńge shamasynda aqsha bóliný josparlanyp otyr. Nátıjesinde 1 myń km.-ge jýyq ınjenerlik jeliler salynatyn bolady», dedi óz sózinde mınıstr.

Baspana máselesin tezdetip sheshý úshin, Elbasynyń joǵaryda aıtyl­ǵan jeke úı qurylysyna qosymsha qarajat bólý týraly tapsyrmasy negizinde keleshekte az qabatty turǵyn úılerdi kóptep salý jumystary mı­nıstr­likter men ákimderdiń qol­daýyn qajet etedi.

Keleshekte biz kóp qabatty úı qurylysyna qaraǵanda az qabatty úıler salý qarqynyn keńinen damytýdy kózdeýimiz kerek. Monolıtti nemese monolıtsiz kóp qabatty iri paneldi zaýyttar salýdy jáne iri paneldi qań­qaly úı turǵyzýdy tolyǵymen bız­nes­mender óz qarajattarymen, óz múm­kindikterimen sheshýi kerek. Jer, ınjenerlik jeliler jáne basqa mem­leket atynan beriletin kómekter, negizi­nen, jeke úı men az qabatty tur­ǵyn úılerge basymyraq bólinýi kerek.

Qazaqstannyń turǵyn úı qury­lysyna aqsha jınaqtaý júıesi­ne 10 jyl tolýyna arnalyp, 2013 jyly Astanada ótken halyqaralyq kon­ferentsııada halqymyzdyń qandaı úıge muqtaj ekenine kóńil bólinipti. Jalǵa beriletin úıler, ýaqytsha baspanalar máselelerin qarastyra kelip, Ulttyq banktiń qazirgi tóraǵasy Danııar Aqyshev «baspana ınstınkti» degen uǵymǵa toqtalyp ótipti. Sonda 2005 jyldan beri júrgizilip kele jatqan zertteýler qorytyndysyn zerdelep, halqymyzdyń turǵyn úıdi jalǵa alyp nemese ýaqytsha turýǵa emes, óz shańyraǵynyń, óz menshigindegi úıi bolýyn qalaıtynyn atap ótti. Bizdiń bankırlerimizdiń baspana máse­lesindegi ulttyq erekshelikterge nazar aýdaryp júrgeni kóńil qýantady. Bul bizdiń baǵzy zamannan kele jatqan ádetimizge sáıkes.

Halyqtyń turmysynyń jaqsy­lyǵy - basynda jeke úıiniń bolýy. Bul - ejelden kele jatqan dástúrimiz, turmysty saılap alyp, otbasyn qurý ydys-aıaqtyń syldyryn azaıtyp, berekeli ómir súrýdiń alǵysharty bolyp tabylatynyn ata-babalarymyz baıaǵyda-aq túsingen.

Bizdiń basty baılyǵymyz - óske­leń urpaq, deni saý, oıy túzý jas­tar. Jerimizdiń qasıetin jastarǵa sińirý kerek deımiz, olar ózderiniń jerge ıeligin sezine almasa, ony qadirlemeısiń dep qalaı kinálaımyz?! Bul máseleni sheshpeı, qaı turǵydan bolsyn alǵa jyljı almaımyz.

Sheshim kilti - «Nurly Jolda»

Bul oraıda «Nurly Jol» baǵ­darlamasy túısikpen tanylǵan sátti joba ekenin atap ótken jón. Bul - barlyq ıgi isterdiń basy. Dúnıe júzinde kóptegen qalalar men eldi mekender sýly ózender men teńizder­diń jaǵalaýyna salynady. Qalaýy kelip tursa, muhıttyń jaǵasyna da jaıǵastyrylady, óıtkeni, keme joldary qarym-qatynas jáne tasymal joly retinde úlken mánge ıe.

Osyǵan oraı 2016-2020 jyldary avtomobıl joldary úshin jańa «Nurly jol - Batys», «Nurly jol - Shyǵys», «Nurly jol - Ońtústik» baǵdarlamalaryn ázirlep, ınfra­qurylymdyq damý joldaryna sáıkes jeke avtojol jobalaryn júzege asyrsa, Batys Eýropa - Qytaı, Astana - Almaty, Astana - Óskemen, Atyraý - Astrahan, Qyzylorda - Jezqazǵan - Qaraǵandy kúre joldary elimizdiń keleshek múmkinshilikterin jaqsarta túseri sózsiz. Sebebi, bul baǵdarlama - soltústik pen ońtústikti, shyǵys pen batysty jalǵap jatqan kúre joldardyń boıyna qazirgi ýaqytqa saı eldi mekender salýǵa tolyq múm­kindik beretin kilti tabylǵan sheshim. Biraz jyldan beri baıqap kele jat­qanymyzdaı, temirjoldyń boıyn­daǵy halyqtyń turmys-tirshiligi joldan jyraq elden góri anaǵurlym órkenıetti, anaǵurlym jaqsy. Son­dyqtan, endigi múmkindikterdi sol jol boıynan izdeý kerek.

Bir qýantarlyq jaıt, úı másele­lerin sheshý qozǵalysy elimizde bas­talyp ta ketti. Qyzylorda, Soltústik Qazaq­stan oblystarynda alǵashqy qadamdar jasalyp jatyr. Sonyń ishinde jol boıyn jeke úı salý maqsatynda paıdalanýdyń jaqsy úrdisi Qyzylorda qalasynda boı kótergeni qýanyshqa bóleıdi.

Nursultan Ábishuly qala úlkeı­geniniń zııan emestigi, óıtkeni, qalanyń ósýimen órkenıetimizdiń de damýy alǵa basatynyn aıta otyryp, «Álemde ǵylym da, tehnologııa da osyndaı iri qalalarda damıdy. Bizdiń jerimiz baıtaq. Halyq Qazaqstannyń aýyldyq jerlerinde ornalasqan. Biz barlyq jerde birdeı muny damyta almaımyz, sondyqtan iri aglomeratsııany qurý jáne jasaý - bul bizdiń eldiń mańyzdy mindeti», dep atap ótti. Qazirgi kezde ýaqyt aǵymyna saı jaqsy damyǵan elderdiń biri - Ońtústik Koreıa. Onyń astanasy Seýlde jalpy halyqtyń úshten biri turady. Qalalarymyzdy az qabatty úılermen keńeıtýdi saýat­ty oryndaı alsaq, joldy, ınfra­qury­lymdy durys jolǵa qoısaq, kúrmeýli kóp máseleniń basy ashylar edi.

Syrǵyp aqqan ýaqytty naqty istermen ıgerip, halqymyzdyń ári ketkende 10-15 jylda saıly tur­mystary, jaıly úıleri bolatynyna senimi bolatyn jaǵyn qarastyrý kerek. Ol úshin Elbasymyzdyń sóziniń shyndyǵyn kórsete bilýimiz kerek. Qazaq týǵannan keıin shańyraqsyz qalmaǵan. Jańa turmys jańa aq otaý úıden bastalatyn edi ǵoı. Qazirgi úı qıyndyqtary halqymyzdy sol qasıetinen aıyrdy, keıbir azamattar, ásirese, jastarymyz abdyrap qaldy.

Keleshekte damýymyzdyń basty baǵyttarynyń biri jol ekenin Elbasy­myz óziniń «Nurly Jol» baǵdar­lamasynda aıqyndap berdi. Nurly jol tirshiliktiń kózi ǵana emes, eldi mekenderdi bir-birimen jalǵastyrady, saýda-sattyq, qarym-qatynas quraly. Ol - úı salý máselesin ekpindete jetildiretin baǵdarlama. Onyń ekpini shaǵyn jáne orta bıznesti damytýǵa kúshti serpin beredi.

Adamnyń «óz úıi, óleń tósegi», jaılylyq, qaýipsizdik, rahat sezimin syılaıtyn az qabatty, saıaly baqty úıi bolýy kerek, buǵan «Nurly Jol» baǵdarlamasy keńinen jol ashyp otyr. Sol sebepti, «Nurly Jol» - qulpyna kilti tabylǵan baǵdarlama dep aıtar edim.