«Nurly jerge» - 1 jyl: Jańa baǵdarlama halyqqa ne berdi
Turǵyn úı qurylys jınaq banki xalyqtyń senimin aqtap otyr ma?
Sóz joq, búginde xalyqtyń basym bóligi turǵyn úı jınaq júıesin tańdaıdy. Ony salymshylar jınaǵan aqshadan anyq baıqaýǵa bolady. Bıyl Turǵyn úı qurylys jınaq bankinde salymdardyń jalpy kólemi jarty trıllıonǵa, naqty aıtsaq, 489 mlrd teńgege jetti. Al kelisimderdiń sany 1 mln. 83 danany qurap otyr. Árıne, bir adamnyń birneshe esepshotty asha alatynyn eskersek, salymshylardyń sany mıllıonǵa áli jete qoıǵan joq. Degenmen, «Nurly jerdiń» dál osy baǵyty xalyq arasynda joǵary suranysqa ıe. Sebebi aqshany ýaqytynda salyp otyrsa, úsh jyldan keıin arzan baǵaǵa páter alýǵa múmkindik bar. Nesıeniń paıyzdyq mólsherlemesi de tómen. Alaıda salymshylar kóp bolǵan saıyn báseke de qyza túsedi. Máselen, páter baǵasynyń 30 paıyzyn jınap, konkýrsqa qatyssań da, 50 paıyz jınaǵandar ótip ketedi. Sol sııaqty úıdiń jartysyn tóleýge daıyn turatyndardyń aldyn tolyq somasy bar adamdar orap ketedi. Oǵan qosa, osy sanattaǵy páterlerdiń sany shekteýli.
Jergilikti bılik jyl saıyn respýblıka boıynsha 15 myń páterdi salyp otyrýǵa ýáde berip otyr. Degenmen, ákimdikter de, Turǵyn úı jınaq banki de atalǵan mejege jete almaı keledi. «Aǵymdaǵy jylda biz 145 úıdi qabyldadyq. 145 úı ol - 8 672 páter. Osy ýaqytqa deıin 4 000 páterdiń bári salymshylarǵa taratyldy. Jyldyń aıaǵyna deıin respýblıka boıynsha taǵy 52 úı paıdalanýǵa beriledi degen jospar bar. Ol taǵy 4 879 páter. Ókinishke qaraı, biz sonyń barlyǵyn jyldyń aıaǵyna deıin taratyp úlgermeımiz. Sebebi páterlerdiń qujattaryn ázirlep, kelisimderdi rásimdeý kerek. Salymshylar árbir páterdi qabyldaýy tıis. Oǵan biraz ýaqyt ketedi», - deıdi «Qazaqstannyń Turǵyn úı qurylys jınaq banki» AQ basqarma tóraıymy Lázzat Ibragımova.
Jınaq júıesiniń bir kemshin tusy bar
Búginde turǵyn-úı jınaq júıesi arqyly salynatyn keıbir nysandar kesh tapsyrylady. Sonyń saldarynan konkýrstan ótken salymshylar páter jaldap, shyǵyn shyǵarýǵa májbúr. Máselen, Astanadaǵy «Jaǵalaý» turǵyn úı keshenin paıdalanýǵa berý merzimi bir jylǵa sozyldy. Buǵan deıin Saýran, 20 mekenjaıy boıynsha ornalasqan kóppáterli turǵyn úıdiń salymshylary da biraz áýrege tústi. Olar konkýrstan ótse de, óz páterlerin taǵy eki jyl kútti. Páter jaldap, shyǵyn shyǵardy. Turǵyn úı qurylys jınaq banki eshteńe isteı almady. Sebebi ákimdikke qysym jasaý tetigi joq. Ol tetiktiń bolmaǵany da tıimdi sııaqty. Óıtkeni bank eki jyl boıy salymshylardyń aqshasyn aınaldyrdy. Al ákimdik bolsa, qurylys kompanııasyna aıyppuldy salýmen ǵana shekteldi.
«Qazaqstan Turǵyn úı qurylys jınaq banki» AQ basqarma tóraıymy Lázzat Ibragımovanyń ózi ondaıda eshteńe isteı almaıtynyn moıyndap otyr. «Men bul máseleni jaqsy túsinemin. Adamdar konkýrstan ótkennen keıin páter kiltin taǵy kútedi. Sebebi úıdi tapsyrý merzimi shegeriledi. Biraq bul jerde tapsyrys berýshi biz emespiz. Qurylysqa ákimdik tapsyrys beredi. Ákimdik qurylysty keshiktiretin kompanııalarǵa aıyppul salýy tıis», - dedi L.Ibragımova QazAqparat tilshisine bergen suxbatynda.
Degenmen, ondaıda salymshylardyń quqyqtaryn qorǵaý máselesine basa nazar aýdarǵan jón. Máselen, ákimdik úıdiń qurylysyn keshiktirgeni úshin merdigerden óndirip alǵan aıyppulyn salymshylarǵa aýdaryp berse de bolady. Eń bastysy, úıdi ýaqytynda tapsyrmaýyna baılanysty xalyqtyń barlyq shyǵyndary ótelýi shart. Áıtpese, jınaq júıesi arqyly kelgen úıdiń baǵasy naryqpen birdeı bolyp ketýi bek múmkin.
Áskerılerge arzan ıpoteka berile me
Bıyl turǵyn-úı jınaq júıesine qatysty taǵy bir tyń bastama iske asty. Kelesi jyldan bastap áskerı qyzmette júrgen azamattar kez kelgen bankten esepshot ashýy tıis. Páter jaldaýǵa bólinetin ótemaqynyń bir bóligi sol shotqa aýdarylady. Álbette, áskerılerdiń basym bóligi Turǵyn úı qurylys jınaq bankine aǵylady. Sebebi atalǵan banktiń sharttary da, paıyzdyq mólsherlemesi de tıimdi bolyp tur.
Qazirgi kezde turǵyn úı jınaq júıesi boıynsha aqshany, kem degende, úsh jyl jınaý kerek. Alaıda ıpoteka, ıaǵnı aqshanyń 50 paıyzyn quıyp, aldyn ala zaım da alýǵa bolady. Turǵyn úı qurylys jınaq banki atalǵan ıpotekany áskerılerge 5 paıyzben berýdi josparlap otyr.
«Qazaqstannyń Turǵyn úı qurylys jınaq banki» AQ basqarma tóraıymy Lázzat Ibragımovanyń aıtýynsha, kelesi jyldan bastap shamamen 67 myń áskerı otbasy jınaq júıesine qatysatyn bolady. Olardyń ishinde qorǵanys mınıstrligi, ulttyq qaýipsizdik qyzmeti, shekara qyzmeti, ulttyq ulan men memlekettik kúzet qyzmetiniń áskerıleri bar. «Ázirshe, áskerıler úshin aldyn ala zaımdy 5 paıyzdyq mólsherlemeni belgilep otyrmyz. Kelesi jylda bizde 120 mlrd teńgedeı bıýdjetimiz bolady. Bul degenimiz, shamamen 8 myń áskerı otbasy 2018-2019 jyldary ishinde aldyn ala zaımǵa tapsyrys bere alady. Qalǵandary aqshany jınaı beredi. Árıne, zań boıynsha áskerı azamat kez kelgen bankten ıpoteka ala alady. Alaıda biz memlekettik bank, áleýmettik bank retinde áskerı azamattarǵa tıimdi sharttardy usynýymyz qajet», - deıdi L.Ibragımova.
Bank basshysynyń sózine qaraǵanda, qazirgi kezde áskerı azamattarǵa arnalǵan sharttar daıarlanyp jatyr. Jaqyn arada Turǵyn úı qurylys jınaq banki ony keńinen tanystyratyn bolady.
Ipoteka bastapqy jarnasyz berile bastady
«Nurly jer» baǵdarlamasynyń taǵy bir baǵyty - ıpotekalyq nesıelerdi sýbsıdııalaý. Onymen Qazaqstannyń ıpotekalyq kompanııasy aınalysady. Atalǵan júıege sáıkes, bıýdjet aqshasy esebinen bankten alynǵan ıpotekanyń 6 paıyzy óteledi, qalǵanyn nesıe alǵan adamnyń ózi tóleıdi. Máselen, banktiń ıpotekasy 16-17 paıyz bolsa, sonyń 6 paıyzy Qazaqstannyń ıpotekalyq kompanııasy arqyly óteledi. Atalǵan qyzmettiń turǵyn úı jınaq júıesinen basty aıyrmashylyǵy, adam ákimdik, ıa bolmasa, belgili bir kompanııa salyp jatqan úıdi kútpeıdi, naryqtyq baǵamen kez kelgen páterdi ala alady. Árıne, paıyzdyq mólsherleme de, bir sharshy metrdiń baǵasy eki esedeı artyq bolady. Degenmen, sapaly páterdi tańdap alýǵa múmkindik bar.
Qazaqstannyń ıpotekalyq kompanııasy taratqan málimetke sáıkes, jyl basynan beri ıpotekalyq qaryzdardy sýbsıdııalaýǵa 12,3 mlrd teńgege 1 209 ótinim kelip túsken. Sonyń barlyǵy derlik (1180 ótinim) maquldandy. Degenmen, kelesi jyly kompanııany odan da kóp jumys kútip tur. Sebebi 2018 jylda 7 myń adamnyń ıpotekasyna jeńildik berý kózdelip otyr. Oǵan 105 mlrd teńge qarastyrylǵan.
«Qazaqstan ıpotekalyq kompanııasy» AQ basqarma tóraǵasy Ádil Muhamedjanovtyń aıtýynsha, bıyl «Nurly jer» baǵdarlamasynyń ıpotekalyq júıesine birqatar túzetýler engizildi. «Soǵan sáıkes, baspana qunynyń 30 paıyzyn quraıtyn bastapqy jarnaǵa balama paıda boldy. Bul degenimiz, alǵashqy jarnany tóleı almaıtyn azamattar ózine nemese úshinshi tulǵaǵa tıesili jyljymaıtyn múlikti kepil retinde usyna alady. Sondaı-aq, qurylys kompanııalaryna aldyn ala tólegen tólemi de esepke alynady. Ol da bastapqy jarna retinde eskeriledi»,- dedi Muhamedjanov Astanada ótken baspasóz máslıhatynda. Budan bólek, bankterdiń qaryzdy sýbsıdııalaý týraly ótinishti qarastyrý merzimi burynǵy alty kúnnen úsh kúnge deıin qysqartyldy.
Búginde atalǵan baǵdarlama boıynsha «Bank TsentrKredıt» AQ, «Sberbank» AQ EB, «Bank VTB» AQ, «ATF Bank» AQ, «Nurbank» AQ jáne «Turǵyn úı qurylys jınaq banki» AQ qatysyp keledi. Al kelesi jyly «Tsesna Bank» AQ, «Qazaqstan Halyq Banki» AQ, «Forte Bank» AQ, «Bank Kassa Nova» AQ , «Tengri Bank» AQ, «AsiaCredit Bank (AzııaKredıt Bank)» AQ jáne «Qazaq Banki» AQ qosylýǵa nıet bildirip otyr.
«Qazaqstannyń ıpotekalyq kompanııasy» AQ tóraǵasy Ádil Muxamedjanovtyń oıynsha, aldaǵy ýaqytta ıpotekalyq nesıelerdiń mólsherlemesi tómendeýi ábden múmkin. «Endi, ıpotekalyq naryqta qandaı ózgeristerdiń bolatynyn dóp basyp, aıtý qıyn. Ony siz de, biz de aıta almaımyz. Degenmen, qazirgi ıpotekanyń stavkalary túsýi kerek dep oılaımyz. Sebebi ondaı mólsherlememen ekonomıkaǵa úlken salmaq túsedi. Ony bárimiz jaqsy túsinemiz», - dedi Á.Muxamedjanov QazAqparat tilshisine bergen suxbatynda.
Kezekte turǵandar arendalyq baspana kútip júr
«Nurly jer» baǵdarlamasynyń kelýimen turǵyn-úı salasyndaǵy memlekettik saıasattyń tolyǵymen naryq erejelerine kóshkenin erekshe atap ótken jón. Bul degenimiz, burynǵydaı ókimetten tegin páter berý degen joq. Al baspanadan úmitti azamattar jas otbasy, memlekettik qyzmetshi bolyp bólinbeıdi, eshqandaı jeńildik berilmeıdi. Budan bylaı naqty eki kategorııa bolady. Ol - tólem qabilettigi bar jáne tólem qabilettiligi joq azamattar. Birinshi kategorııaǵa kiretinder joǵaryda atalǵan turǵyn úı jınaq júıesine, ıa bolmasa, ıpoteka baǵdarlamasyna qatysa alady. Al tólem qabilettigi joqtar ákimdik kezeginde tirkelip, arendalyq úıge kire alady.
QR Investıtsııalar jáne damý mınıstri Jeńis Qasymbektiń sózine qaraǵanda, osy sanattaǵy turǵyn úılerdiń qurylysyna jyl saıyn 25 mlrd teńge bólinip otyrady. Bıyl 6 myńǵa jýyq páterdiń qurylysy bastalyp ketken kórinedi. Sonyń 2 687-si aǵymdaǵy jylda tapsyrylady degen jospar bolǵan. Alaıda jyldyń qorytyndysy boıynsha osy máselege qatysty eshbir málimettiń berilmegenine qaraǵanda, jergilikti bılik ol jospardy oryndaı almaǵan syńaıly.
Jalpy, 15 jylda 40 myń arendalyq baspanany paıdalanýǵa berý josparlanǵan. Ol úılerdiń ortasha aýdany 50-60 sharshy metr bolady. Atalǵan baspana aldymen múgedekter men jetimder arasynda taratylady. Páterdi jalǵa alý quny da qymbat emes. Bir sharshy metri úshin aıyna 100 teńgeden shyǵady. Sonda bir páterdiń aýdany 50 sharshy metr bolsa, aılyq jalǵa alý quny 5 000 teńge shamasynda bolady. Degenmen, ol aqsha tek páterdi jalǵa alý aqysy ǵana ekenin umytpaý qajet. Onyń syrtynda kommýnaldyq tólemder taǵy bar.
Jer ýchaskelerin taratý jumysy baıaý júrgizilýde
Árıne, «Nurly jer» aıasynda jer ýchaskelerin taratý sharalary da qarastyrylǵan. Resmı málimetke sáıkes, aldaǵy 15 jyldyń ishinde baǵdarlama aıasynda kezekte turǵan azamattarǵa 630 myń jer ýchaskesin berý josparlanyp otyr. Biraq ol ýchaskelerge aldymen ınjenerlik jeliler tartylýy qajet. Prezıdenttiń tapsyrmasy boıynsha ınfraqurylymdy tartý sharalaryna jyl saıyn 80 mlrd. teńge bólinip jatyr. Bıyl ol qarajattyń kólemi 86 mlrd-qa deıin jetti.
Qurylys jáne turǵyn-úı sharýashylyq isteri komıtetiniń tóraǵasy Marhabat Jaıymbetovtiń aıtýynsha, ótken jyly 100 mlrd.-tan astam qarjy bólingen. Osy aqshaǵa 110 myń jer ýchaskesine ınfraqurylym tartylýy qajet. «Endi, sol 110 myń ýchaskeniń shamamen 53 myńy - buryn berilgen jerler (ol jerler ınjenerlik jelilersiz berildi - avt.). Al 47 myń jer ýchaskesi jańadan jasaqtalýy shart. Bıylǵy 86 mlrd teńgeni taǵy qosyńyz, sóıtip aǵymdaǵy jyly ol jumys (jańa ýchaskelerdi jasaqtaýdy - avt.) aıaqtalýy shart. Osylaısha, bizdiń josparymyzǵa sáıkes, respýblıka boıynsha jyl saıyn 42 myń jer ýchaskesi taratylady», - deıdi M.Jaıymbetov. Alaıda ákimdikterdiń únsiz otyrǵanyna qaraǵanda, jer ýchaskelerine sý, jaryq jáne taǵy basqa ınjenerlik jelilerdi tartý jumysy baıaý atqarylyp keledi.
Sóz sońynda «Nurly jer» baǵdarlamasynyń taǵy bir jańalyǵyna toqtalǵan jón. Bıyldan bastap baǵdarlama aıasynda kottedj qalashyqtary salyna bastady. «Ol jaǵynan Qostanaı oblysy jaqsy jetistikterge jetti. Qazir Zarechnyı kentinde kottedjderdi taratyp jatyrmyz. Bir sharshy metrdiń baǵasy - 120 myń teńge. Kelesi jyly Aqtóbe men Soltústik Qazaqstan oblystarynda týra sondaı úıler salynady», - deıdi «Qazaqstannyń Turǵyn úı qurylys jınaq banki» AQ basqarma tóraıymy Lázzat Ibragımova.