«Nurly jer» aıasynda áleýmettik baspanaǵa muqtaj azamattarǵa basymdyq beriledi
Mınıstrler kabınetiniń búgingi otyrysynda Qazaqstandaǵy baspana qurylysyndaǵy túıtkildi máseleler keńinen talqylanyp, jol berilgen kemshilikterdi joıýǵa qatysty tapsyrmalar júkteldi. Osy oraıda jyldyń sońyna deıin turǵyn úı jáne áleýmettik nysandar qurylysynda bıylǵy jospar tıisti deńgeıde oryndalýyna nazar aýdaryldy. Atap aıtqanda, elimizde 25 jyldyń ishinde bir mıllıonǵa jýyq otbasy baspanaly bolǵan kórinedi. Sonymen qatar 1,4 myń mektep iske qosyldy, 1,3 myń densaýlyq saqtaý nysandary paıdalanýǵa berildi.
«Táýelsizdigimizdiń 25 jyldyǵyna deıin qalǵan az ýaqyttyń ishinde jospardaǵy nysandardyń barlyǵyn belgilengen merzimde tapsyryp, turǵyndarǵa jumystardyń aıaqtalǵandyǵy týraly esebimizdi berýimiz qajet. Osy rette josparly jumystardy sońyna deıin jetkizýge bizde múmkindikter jetkilikti», - dedi Premer-Mınıstr Baqytjan Saǵyntaev Úkimet múshelerine qaratyp aıtqan sózinde.
Bul turǵyda, Úkimet basshysy elimiz aýmaǵyndaǵy qurylys jumystary barysynda qazaqstandyq materıaldarǵa basymdyq berý kerektigin qadap aıtty. Óıtkeni, búginde tek 58 paıyz deńgeıinde otandyq qurylys materıaldary paıdalanylyp keledi eken. Endi jaýapty mekemelerdiń aldynda bul kórsetkishti 80 paıyzǵa deıin jetkizý maqsaty tur. Bul óz kezeginde elimizdegi qurylys materıaldaryn shyǵaratyn kompanııalarǵa eleýli qoldaý bolmaq.
QR Ulttyq ekonomıka mınıstrligi keltirgen málimetterge qaraǵanda, ústimizdegi jyly qarjylandyrýdyń barlyq kózderi esebinen 830 mlrd. teńge somaǵa shamamen 9 mln. sharshy metr turǵyn úıdi iske qosý josparlanyp otyr. Atap aıtqanda, osynyń bári, eń aldymen «Nurly jol» baǵdarlamasynyń jáne Úkimet pen Ulttyq banktiń daǵdarysqa qarsy sharalarynyń aıasynda qabyldanyp jatqan oń áserge baılanysty bolyp otyr. «Nurly jol» memlekettik baǵdarlamasynda 2020 jylǵa qaraı 4,5 mln. sharshy metr turǵyn úıdi iske qosý kózdelgen.
Atalǵan mınıstrliktiń basshysy Qýandyq Bıshimbaevtyń aıtýynsha, bıyl turǵyn úı qurylysy men ınfraqurylymdy damytýǵa 442,5 mlrd. teńge bólingen. Onyń ishinde Ulttyq qordan 423,9 mlrd jáne respýblıkalyq bıýdjetten 18,6 mlrd. teńge qarastyrylyp otyr. Bul qarajattyń ishinde jalǵa beriletin turǵyn úı qurylysyna 82,8 mlrd. teńge jumsalady. Oǵan 2016 jyly 554,8 myń sharshy metr (9 010 páter), 2017 jyly 587 myń sharshy metr (9 923 páter) paıdalanýǵa beriledi. Nesıelik jalǵa beriletin turǵyn úı qurylysyna 129,8 mlrd. teńge qarastyrylǵan. Atalǵan qarjyǵa 2016 jyly 223,4 myń sharshy metr (3 111 páter), 2017 jyly 798,3 myń sharshy metr (12904 páter) iske qosylmaq. Al kommertsııalyq jalǵa beriletin turǵyn úı qurylysyna 97 mlrd. teńge kózdelgen. Bul qarjyǵa 2017 jyly 498,2 myń sharshy metr (10 600 páter) salynady. Bunan bólek, ınjenerlik-kommýnıkatsııa ınfraqurylymyn tartýǵa 110,9 mlrd. teńge, Qazaqstannyń Turǵyn-úı qurylys jınaq bankiniń salymshylaryna nesıe berýge 22 mlrd teńge bólinedi.
«Nátıjesinde, memleket qarajaty esebinen 2015 jyly jáne 2016 jyldyń ótken kezeńi ishinde 22,6 myń otbasy jáne jyldyń sońyna deıin qosymsha 6,8 myń otbasy baspanamen qamtamasyz etiledi. 2017 jyly 33 myń páter salynatyn bolady», - dep naqtylady Q.Bıshimbaev.
Talqylaýlar barysynda QR Premer-Mınıstri Baqytjan Saǵyntaev baspanaǵa kezekte turǵandar leginiń sońǵy 3 jylda 2,5 ese artýy alańdaıtyn jaıt ekenin ańǵartty.
«Qýandyq Ýálıhanuly, mende bir saýal bar. Statıstıkaǵa qarasaq, sońǵy 2-3 jylda kezekke turýshylardyń sany kúrt ósip ketipti. Máselen, 2013 jyldan bastap alsaq, 3 jyldyń ishinde bizdegi ósim 2,5 ese bolyp otyr. Bul máselede qandaı da bir túgendeý júrgizile me, álde bárin tirkeı beremiz be? Bir adam birneshe qalada kezekte turýy múmkin ǵoı», - dep surady Úkimet basshysy QR Ulttyq ekonomıka mınıstrine qaratyp aıtqan sózinde.
Óz kezeginde mınıstr elimizde kezekke qoıý tetikteri «Turǵyn úı qatynastary týraly» zańda qarastyrylǵanyn aıta kele, shynymen de kezekke tura alatyn azamattar sanaty bizde óte kóp ekenin jetkizdi.
«Azamattardyń alatyn tabystarynyń deńgeıine qaraı bólý joq. Zańǵa belgili bir jańǵyrtý júrgizý talap etiledi. Buǵan qosa, ósimniń artýyna sońǵy ýaqytta memlekettiń turǵyn úı qurylysyna basa nazar aýdarýy da túrtki bolyp otyr», - dedi ol.
Jalpy alǵanda, bundaı úrdistiń baıqalýyna búginde elimizde jalǵa beriletin jáne satylatyn úılerdiń kóptep salynyp jatqandyǵy sebep bolyp otyrǵan kórinedi. Soǵan sáıkes, Turǵynúıqurylysjınaqbanki salymshylarynyń statıstıkasynan baıqaǵanymyzdaı, 2 jylda 34 paıyzǵa ósim bar. Dál osyndaı jaıt kezekke de baılanysty týyndaýda.
Aıtpaqshy, endi «Nurly jer» baǵdarlamasy aıasynda bul máselelerdiń barlyǵyna tıisti sheshim jasalmaq. Buǵan qosa, shyn máninde áleýmettik baspanaǵa muqtaj azamattar oǵan úmitker bola alatyndaı zańnamaǵa bastamalar engiziledi. Búginde Memleket basshysynyń tapsyrmasyn iske asyrý úshin Ulttyq ekonomıka mınıstrligi «Nurly jer» turǵyn úı qurylysy baǵdarlamasyn ázirleý jumystaryn júrgizip jatyr. Baǵdarlamanyń tujyrymdamasynda turǵyn úı qurylysyn tikeleı qarjylandyrýdyń ornyna ıpotekalyq nesıe berýdi damytýǵa kóshý jáne jeke qurylys salýshylardy yntalandyrýǵa ekpin qoıylady.
Bul rette mınıstr jasalyp jatqan jańa baǵdarlamalardyń negizgi mindetterin atady. ıAǵnı, baǵdarlamada paıyzdyq mólsherlemelerdi sýbsıdııalaý jolymen ekinshi deńgeıdegi bankterdiń qoljetimdi ıpotekalyq qaryzdar berýi arqyly suranysty yntalandyrý, turǵyn úı salý úshin qurylys salýshylarǵa qoljetimdi qaryzdar berý arqyly usynysty yntalandyrý eskerilgen. Sonymen qatar onda Turǵyn úı jınaq bankiniń salymshylary úshin «jańǵyrtpaly» qaǵıdat boıynsha nesıelik turǵyn úı salý jáne jalǵa beriletin turǵyn úıdiń óńirlik qoryn qurý, memlekettiń ınjenerlik kommýnıkatsııa ınfraqurylymyn júrgizýi jáne jer ýchaskelerin berýi, ınjenerlik ınfraqurylymǵa jumsalǵan shyǵyndardy óteýi arqyly jeke turǵyn úı qurylysyn damytý kózdeledi.
Qazirgi kezde mınıstrlik atalǵan baǵdarlama jobasyn múddeli memlekettik organdarmen, Ulttyq kásipkerlik palatasymen, qarjy ınstıtýttarymen jáne ákimdiktermen qyzý talqylaý ústinde. Sonymen qatar, ony jurtshylyqpen keńinen talqylaý da josparlanyp otyr. Olardyń pikirlerin eskere otyryp, baǵdarlamanyń jobasy Úkimettiń qaraýyna engiziledi.