Nurıslam Quspanǵalı: Kóz kórgen Qytaı...

ASTANA. QazAqparat - «Bir beldeý, bir jol» bastamasy jáne «Nurly jol» baǵdarlamasy. Ózaratıimdi ósim men órkendeý traektorııasy» taqyrybynda «QazAqparat» halyqaralyq aqparat agenttigi men Qytaı Halyq Respýblıkasynyń Elshiligi jarııalaǵan baıqaý aıasynda qatysýshylardan kelip túsken maqalalar oqyrman nazaryna usynylady. Búgin Nurıslam Quspanǵalıdiń «Kóz kórgen Qytaı» atty materıaly jarııalanady (avtordyń orfografııasy men pýnktýatsııasy saqtalǵan).

***

Bir beldeý, bir jol - biregeı joba

2012 jyldyń qyrkúıek aıynda Asta­naǵa resmı saparmen kelgen Qytaı Tór­aǵasy Sı Tszınpın Nazarbaev Ýnıversı­tetinde dáris oqyp, «Bir beldeý, bir jol» jobasyn qurý ıdeıasyn usynǵan edi. Ol jobany saıasat, saýda, kólik, qarjy jáne adam ólshemderi negizinde damytýdy qolǵa alý kerektigin aıtty. Qazaqstan Prezıdenti Nursultan Nazarbaev ta bul ıdeıaǵa birden qoldaý kórsetip, joba aıasynda elimiz álem­niń barlyq elimen ekonomıkalyq qarym-qatynasty odan ári damytyp, adamzat órkenıetiniń jedel túrde keńı túsetinin bildirdi.

Keıin QHR Tóraǵasy Ońtústik-Shyǵys Azııa memleketterine de jasaǵan issaparynda ózara birigip, Jibek jolynyń ekonomıkalyq beldeýi men Jibek jolynyń HHІ ǵasyrdaǵy teńiz jolyn jasaý jónin­degi naqty usynysyn jarııalady. Sodan beri «Bir beldeý, bir jol» ıdeıasy keń etek alyp, ony júzden asa el qýattap, onyń jartysy Qytaımen yntymaqtastyqqa qol qoıyp úlgerdi.

Qazirgi ýaqytta «Bir beldeý, bir jol» XXІ ǵasyrdaǵy eń iri jobalardyń birine aınalǵan. Joba álem halqynyń jartysy­nan kóbin ózara baılanystyryp, ár túrli sala boıynsha biriktirip otyr.

Ótken jyly Beıjiń qalasynda ótken «Bir beldeý, bir jol» atty halyqaralyq yntymaqtastyq forýmyna qatysqan Nursultan Nazarbaev:

- Paternalızm men saıası astary bar sanktsııalardy qoldaný sharalary mıl­lıon­daǵan adamdardyń ekonomıkalyq belsendiligin tómendetip,  ómir súrý deń­geıine áser etti. Sonyń nátıjesinde sońǵy jyldary álemdik ekonomıka men saýdada bosańdyq pen quldyraý baıqala bastady. Osyndaı jaǵdaıda halyqaralyq koopera­tsııany yntalandyrý úshin álem jańa jetekshi kúshtiń qajettiligin ótkir seziný­de... «Birlese damý arqyly turaqtylyqqa qol jetkizý» ustanymy búginde ondaǵan eldiń ekonomıkalyq múddesine saı keletin halyqaralyq yntymaqtastyqtyń tartym­dy formasy bolyp sanalady. Osyǵan oraı, Jibek jolynyń naqty sulbasy kórine bastaǵan qazirgi kezde bul makroóńirlik kooperatsııanyń birlesken strategııalyq úılesimi qajet. Sondaı-aq, Jibek joly bastamasyn iske asyrý tutas bir óńirlerdi, sonyń ishinde Ortalyq Azııany jahandyq kontekste jańa turpatta tanytýǵa múmkindik beredi, - dedi.

Sonymen qatar, Nursultan Nazarbaev Jibek joly ekonomıkalyq beldeýiniń tranzıttik áleýetin tıimdi ıgerý úshin qyz­met kórsetý deńgeıin jaqsartyp, ákimshilik kedergilerdi joıý arqyly taýar aǵynyn ótkizýdi birte-birte jeńildetý qajettigin aıtqan edi. Qazirgi tańda Qazaqstan osy másele boıynsha naqty sharalar qabyl­daýda. Al ol óz kezeginde saraptama men qarjylandyrýdy talap etetini anyq. Elbasynyń pikirinshe, Azııa ınfraqu­ry­lymdyq ınvestıtsııalar banki osyndaı baǵdarlamalardy belsendi túrde qarjy­landyryp otyrý qajet.

QHR Tóraǵasy Sı Tszınpınniń Eýra­zııada ejelgi Jibek jolyn jańa formatta qaıta jańǵyrtý ıdeıasy álemde beleń alyp kele jatqan saıası, ekonomıkalyq jáne gýmanıtarlyq daǵdarystarǵa der kezinde berilgen jaýap ekenin jetkizgen Qazaqstan Prezıdenti «Bir beldeý, bir jol» ıdeıasyn oıdaǵydaı júzege asyrý úshin múddeli memleketter arasynda ózara senim ornap, olardyń teń quqyqty jáne kez-kelgen yntymaqtastyqqa daıyn bolýy mańyzdy ekenin de aıtyp keledi.

Qazaq-qytaı qatynasy

Qytaıda «Eki el qatynasy - halyq dostyǵyna, al halyq dostyǵy - júrek jaqyndyǵyna» degen sóz bar ekenin bildik. Al qazaq ulty qadym zamannan kórshimen de, qońsymen de emen-jarqyn aralasyp, arada arba da, dorba da júrgizgenin tamyrly tarıhtan bilemiz. Qazirgi ýaqytta qos el ózara saıası, ekonomıkalyq, áleý­mettik, qaýipsizdik jáne rýhanı baılanys ornatyp, ekijaqty yntymaqtastyqta ómir keshýde.

Búginge deıin QHR Tóraǵasy Sı Tszın­pın Elbasy Nursultan Nazarbaevpen 15 ret kezdesip, eki el arasyndaǵy alys-beristi talqylaǵan eken. Al Qazaqstan Prezıdenti kúnshyǵystaǵy kórshimizge issaparmen 24 márte barypty. El táýelsizdigin alyp, alǵashqy dıplomatııalyq qarym-qatynas ornaǵan kezeńmen salystyrǵanda qazirgi ýaqytta qazaq-qytaı arasyndaǵy saýda kólemi 40 esege artqanyn sarapshylar aıtyp júr.

2010 jyly Qytaı eli 41 EKSPO kórmesin ótkizip, oǵan tuńǵysh ret qatys­qan Qazaqstan jeke pavılonyn saldy. Al byltyr Astanada ótken EKSPO kórme­sinde Qytaı pavılonynyń jalpy kólemi 1000 sharshy metrdi qurap, kórme alańyn­daǵy eń úlken aýmaqqa ıe boldy.

Sondaı-aq, 2017 jyl Qytaıdyń Qazaq­standaǵy týrızm jyly atanyp, elimizge 1 mıl­lıonnan astam qytaılyq týrıst saıahattap kelgen. Bul eki eldiń mádenı, ekonomıkalyq qatynasyn odan ári tereńdete túsýge sep boldy.

2008 jyly Beıjińde ótken olımpıada oıyndarynyń alaýyn alǵash bolyp Almaty qalasy qabyldaǵanyn bireý bilse, bireý bilmes. Bul Qytaı eliniń kórshi elge degen senimi men dostyq yqylasynan týǵan qadam edi. Budan bólek, jarty álemniń tańdaıyn qaqtyrǵan ánshimiz Dımash Qudaıbergen Qytaıda uıymdastyrylǵan «І am singer» baıqaýyna qatysyp, qazaqtyń da kómeıine bulbul uıalaıtynyn dáleldep berdi.

Qazaqstan men Qytaı arasyndaǵy dos­tyq baılanystan týǵan osyndaı shara­lardy tize bersek, bir emes, birneshe kitap jazýǵa bolady. Osynyń barlyǵy eki eldiń ejelden kele jatqan tarıhı sabaqtas­tyǵynyń arqasynda ornaǵan áleýmettik, ekonomıkalyq jáne mádenı baılanysy­nyń búgingi tańda birneshe esege artqanyna aıǵaq bola alady. 

Jibek joly: keshe-búgin

2014 jyldyń 22 maýsymynda ıÝNES­KO-nyń kezekti 38 sessııasynda álemdik muralar keńesiniń tóraǵasy  Qazaqstan, Qytaı jáne Qyrǵyzstannyń «Jibek joly: Chanan - Tıan-Shan dálizi jol jelisi» búkilálemdik muralar tizimine kirgenin jarııalady. Onyń ishinde úsh eldiń 33 jádigeri, ıaǵnı 25 arheolo­gııalyq murasy, 3 kóne tarıhı qurylys nysa­ny, 1 kóne mola jáne 4 hram eskert­kishi bar.

Muralar tiziminde qazaq jerinen (VІІІ-XІV ǵ.) ǵasyrlarda salynǵan Aqyrtas kesheni, Órnek (VІІІ-XІІ ǵ.), Qaramergen (ІX- XІІ ǵ.), Qulan (VІ-XІІІ ǵ.), Qostóbe (VІ -XІІ ǵ.), Talǵar (VІІІ-XІІІ ǵ.), Aqtóbe (VІІ-XІІІ ǵ.) jáne Qoılyq (VІІІ-XІІІ ǵ.) sekildi kóne qalalar bar. Olardyń bári óz dáýirinde Jibek joly boıyndaǵy iri saýda oryndary bolyp, Shyǵys pen Batystyń arasyn baılanystyryp otyrǵan.

2016 jyly Nursultan Nazarbaev pen Sı Tszınpın «Nurly Jol» Jańa ekono­mıkalyq saıasaty men «Jibek joly ekono­mıkalyq beldeýi» baǵdarlamasyn úılestirý týraly úkimetaralyq kelisimge qol qoıdy. Jibek joly boıynda ornalasqan elderdiń ekonomıka, júk tasymaly, ónerkásip, energetıka jáne baılanys salasyndaǵy yntymaqtastyǵyn arttyrýdy kózdeıtin qytaılyq bastama men «Nurly Jol» Jańa ekonomıkalyq saıasatynyń ushtasýy qos memleket arasyndaǵy kópsalaly ekonomı­ka­nyń ilgerileýine ákeledi.

Qazirgi ýaqytta Qytaı men Qazaq­stannyń óndiris salasyndaǵy yntymaqtas­tyǵy joǵary deńgeıge jetip, quny 26,8 mlrd. dollar bolatyn 51 jobaǵa qol qoıyl­ǵan. Sondaı-aq, elimiz arqyly Qy­taıdyń 13 qalasynan Eýropa baǵytyna kóptegen júk poıyzdary ótedi. Budan bólek, Qazaqstanda 5 Konfýtsıı ınstı­týty ashylsa, kórshi elde 3 Qazaqstan ortalyǵy jumys isteıdi.

Jibek joly energetıkasynda da birneshe joba júzege asyp jatyr. 2006 jyldyń 25 mamyr kúni tuńǵysh ret shet el­den Qytaıǵa qurlyq arqyly keletin munaı qubyry iske qosyldy. Al bul - Qazaq­stannyń úshinshi el shekarasy arqyly eksporttalmaıtyn alǵashqy munaı quby­ry. Jalpy, uzyndyǵy 2800 shaqyrym­dy quraıtyn jeli Atyraý-Keńqııaq-Kóm­ker-Atasý joly arqyly Alashankoý beke­tinen ótip, Qytaıdaǵy sońǵy beket - Dýshantszyǵa (Maıtaý) jetedi.

Sonymen qatar, 2014 jyly Qytaıdyń usaq turmystyq buıymdar shyǵaratyn kóptegen óndiris oshaqtary shoǵyrlanǵan Iý qalasynan Eýropaǵa deıin temirjol arqyly júk tasymaldaý jelisi iske qosyldy. Taýar arnaıy júk poıyzyna tıelip, Shyńjańdaǵy Alashankoý shekara ótkelinen Almatyǵa, odan ári Qyrǵyzstan, Túrkimenstan, Tájikstan sııaqty elderge jetedi.

Qytaılyq ónimniń qazirgi baǵyty ejelgi Jibek jolynyń kóshirmesi ispetti. Tek sol dáýirdegi túıe kerýenderin ǵasyrlardan keıin tas, temir, áýe joldary almastyra bildi. Bul olar úshin teńiz joly arqyly tasymaldaýdan áldeqaıda tıimdi bolyp otyr. ıAǵnı ýaqyt pen qarjylyq shyǵyndy birneshe ese únemdeýge jol ashylǵan.

Qytaımen temirjol baılanysy Qazaq­stan úshin de yńǵaıly bolmaq. Byltyr 720 tonna bıdaı tıegen júk poıyzy shyǵys­taǵy shekaradan ótip, Lıanıýngan porty arqyly Vetnamǵa jóneltildi. Bul - qazaqstandyq astyqtyń Ońtústik-Shyǵys Azııa elderine tuńǵysh eksporttalýy. Eki eldiń strategııalyq qarym-qatynasynyń kún sanap artýyna baılanysty Qazaq­stannyń Ońtústik Koreıa, Japonııa jáne taǵy da basqa Ońtústik-Shyǵys Azııa memle­ketterine eksporttaǵan taýar kólemi 4,5 mln. tonnaǵa jetip, ımport kólemi 2 mln. tonna bolǵan. Osynyń bárin eki el arasyndaǵy dostyq qatynastyń shynaıy belgisi dep bilýimiz kerek.

Biz biletin Beıjiń

Biz býynyp-túıinip ushaqqa otyrǵanda, múlde beımálim álemge enetinimizdi bilgen joqpyz. Almatydan jer baýyrlaı kóteril­gen aıyrplan qarańǵy túndi qaq jaryp, Qytaıdyń Shyńjań Uıǵyr avtonomııalyq ólkesiniń ortalyǵy Úrimji qalasyna jete bergende, bárimiz japa-tarmaǵaı syrtqa úńildik. Jaryǵy taýsylmaıtyn úlken shahardyń ústin boılaı ótip, aılaqqa jetkenshe terezeden kózimizdi almadyq...

Aeroport ishine kirip, Qytaı eliniń astanasy - Beıjiń qalasyna aparatyn reısti biraz kútýge týra keldi. Sharsha­ǵandar sómkesin jastanyp, oryndyqtarǵa jata ketti de, beıtanys jurtpen tanys­qysy kelgen joldastarym ár dúńgirshekke kezek-kezek bas suǵyp, bilgen aǵyl­shynshasyn sapyryp júr. Biraq qytaı tilinen basqany bilmeıtin jergilikti qyzdar betimizge kúle qaraǵannan basqa eshteńe aıtpaıdy. Ári-beriden soń qarnymyz ashyp, qarsy bette turǵan meıramhanaǵa engenimizde qarakóleńke bólmede tátti uıqyda jatqan daıashy men aspaz lezde jınaqtalyp, bizdi daıyn ústelge otyrǵyzdy. Qandaı tamaq ishkimiz kelgenin janymyzdaǵy Vıoletta arqyly jetkizdik. Vıoletta - Almatydaǵy Qytaı elshiliginiń ókili. Osydan keıin bir apta boıy ózimizge qajetti nárseni suraý sol qyz arqyly órbip otyrdy.

Al Úrimji meıramhanasyndaǵy tamaq­tyń aşylyǵyn aıtyp jetkizý qıynnyń qıyny edi...

Tań áletinde taǵy jolǵa shyqtyq. Baǵytymyz - Beıjiń. Dittegen jerimizge túske taıaý jettik te, asyǵys tamaqtanyp, Gýgýn ( qazaqsha maǵynasy - «Tyıym salynǵan qala») keshenine jol tarttyq. Avtobýstyń ishinde Tań Lına esimdi ekskýrsshy bizdi Beıjiń jáne jalpy Qytaı týraly biraz málimetke qanyqtyryp otyrdy.

Kórshi eldiń arǵy-bergi tarıhymen tanysa otyryp, «Tyıym salynǵan qalaǵa» da jettik. Álemdegi eń úlken saraı kesheniniń jalpy kólemi 720 myń sharshy metr bolsa, ondaǵy ǵımarattyń sany 980, bólmeniń sany 9999 eken.

1420-1912 jyldar aralyǵynda Mın dınastııasy men Tsın dınastııasyna deıingi 24 patshalyq ómir súrgen saraı 1987 jyly ıÝNESKO-nyń búkilálemdik muralar tizimine Qytaıdan alǵash bolyp engen.

Óziniń ataýy aıtyp turǵandaı, Gýgýn saraıyna ımperatordyń buıryǵynsyz eshkim kirip-shyǵa almaıtyn bolǵan. Tipti, HІH ǵasyrdyń sońyna deıin eshqandaı sheteldik bas suǵyp kórmepti.

Keshke deıin Beıjiń tsırkindegi akro­battardyń ónerin tamashalap, Qytaıdaǵy alǵashqy kúnimizdi de támamdadyq.

«Bir tóbe» kólikter

Ekinshi kúni jospar boıynsha Beıjiń­nen shetkeri jatqan Qytaı qorǵanyna attandyq. Tań Lınanyń tańdaıynan Qytaı astanasy týraly aqparat ádettegideı tolas­syz tógilip jatty. Solardyń arasynan qyzyqty bir málimet estip qaldym...

Beıjińdegi avtokólikterdiń basqa qaladaǵy mashınalarǵa qaraǵanda, baǵy bar ekenin bildik. Óıtkeni, arnaıy ruqsaty bolmasa, «qonaq» kólikter astanaǵa emin-erkin kire almaıtyn kórinedi. Kerisinshe, astanalyq mashınalar Qytaıdaǵy kez-kelgen shahardy armansyz sharlaı alatyn múmkindikke ıe. Bul ereje qaladaǵy aýa tazalyǵyn saqtaý sharalarynyń bir bóligi ekenin keıin bildik. Jaqyn ýaqytta Beıjińdegi barlyq avtokóliktiń ornyn elektromobılder basatyny týraly da estidik.

Týragent aıtqan qyzyqty aqparattar munymen bitip qalǵan joq. Ózime kerekti degenderin qoıyn dápterime túrte otyrdym.

Qoıyn dápterden:

Beıjiń sózin qazaqshaǵa aýdarsaq, «Soltústik astana» degendi bildiredi;

Beıjiń - Shanhaıdan keıingi Qytaıdaǵy ekinshi iri qala;

2006 jylǵy esep boıynsha Beıjiń turǵyndarynyń 10,35 paıyzyna Van tegi berilgen.

Qytaı qorǵany týraly aqparatty mektepte oqyǵanbyz. Hýanhe alqabynda ómir súrgen jeti patshalyq soltústigindegi kóshpeli ǵun, saq jáne dýnhý taıpala­rynyń shabýylynan saqtaný maqsatynda shekaralaryna bıik qorǵanys qamaldaryn turǵyzdy. Keıin Tsın Shıhýandı patsha­lyqtardyń basyn qosyp, úzik-úzik qorǵandardy biriktirý týraly sheshim qabyldaǵan. Qurylysyna 10 patshalyq qatysqan qorǵan ýaqyt óte kele uzaryp, búlingen qabyrǵalary qaıta jóndelip otyrǵan. Qazir onyń jalpy uzyndyǵy - 21,2 shaqyrym.

Tústen keıin ımperatorlardyń demal­ýyna arnalǵan jazǵy baqty (Iheıýan) tamashaladyq. Talaı patshanyń tabany tıgen jerdegi tabıǵat kórinisin sózben aıtyp jetkizý ońaı emes.

Beıjińdegi úshinshi kúndi 52 qabatty Qytaıdyń teleortalyǵynan bastadyq. Úshinshi qabatynda jasyl-jelekti baǵy bar qalanyń qaq ortasyna ornalasqan erekshe úlgidegi ǵımarat alystan kóz tartady. Qazaqstannan barǵan tilshiler qaýymy sol jerde SSTV arnasynyń orystildi basshy­larymen kezdesip, ujymmen tanysty. Sondaı-aq, stýdııalarǵa bas suǵyp, jańa­lyqtar men basqa da baǵdarlamalardyń qalaı jasalatynyn kórdi. Arna basshy­larynyń aıtýynsha, 16 aqpan kúni Nur­sultan Nazarbaevpen bolǵan suhbat qaı-qaı tarap úshin de erekshe mańyzǵa ıe.

Sosyn álemdegi eń úlken alań Tıanan­menge bet burdyq. Ol qytaı halqynyń sımvolıkalyq júregi bolyp sanalady. Sebebi, qaladaǵy ortalyq alań tóńireginde Halyq ókilderiniń jınalys úıi (parla­ment), Qytaıdyń tarıhı, revolıý­tsııalyq murajaılary, Halyq batyrlaryna arnal­ǵan eskertkish jáne Mao Tszedýnnyń mura­jaıy salynǵan. Sonymen qatar, ol jerde memlekettik kitaphana, ortalyq teledıdar úıi, halyqaralyq saýda úıi, Qytaı teatry, iri ákimshilik mekemeler, iri joǵary oqý oryndary, ǵylymı-zertteý ortalyqtary, mádenı-sporttyq keshender ornalasqan.

Qoıyn dápterden:

Beıjińdegi eń uzyn kóshe 42 shaqyrymǵa sozylyp jatyr;

Qytaı astanasynda 5 temirjol beketi bar;

SSTV arnasynda 33 stýdııa jumys isteıdi;

Álemdegi eń úlken dıspleı - Beıjińde.

Bizdiń delegatsııa tústen soń Qytaıdyń Ulttyq shetelmen dostyq uıymyna (QUShDU) bardy. Sol jerdegi mýzeıdi aralap, uıymnyń nemen aınalysatyny týraly kóptegen málimetter aldyq. Sosyn «Bir beldeý, bir jol» besjyldyǵy: Qazaqstan men Qytaı bastamasy» degen taqyryppen ótken jastar semınaryna qatystyq. Oǵan Qytaıdaǵy Qazaqstan elshiliginiń ókili men Beıjińde oqıtyn qazaqstandyq stýdentter keldi. Semınarda eki el qarym-qatynasynyń jańa deńgeıge kóterilgeni jáne alǵa qoıylǵan maqsat­tardyń oryndalýy úshin ne isteý kerektigi keńinen talqylandy.

Semınarǵa Beıjińdegi oqý orynda­rynyń birinde qazaq tilinen sabaq beretin Hanshaıym apaı óziniń 3-4 qytaı stýdentin erte kelipti. Qazaqsha erkin sóılemes de, olar ózderine Dana, Gaýhar, Aısulý, Juldyz esimderin menshiktep úlgergen.

Qytaıdyń aıdaharǵa «aınalý» sebebi

Bári ańyzdan bastalǵany anyq. Aıda­har týraly ańyzdar bizdiń de ertegileri­mizde jıi kezdesedi. Orystarda úsh basty qubyjyq bar ekenin ózimiz oqyp óstik. Basqa da málimetterge sensek, qatygezdik pen qorqynyshtyń sımvolyna aınalǵan aıdahar beınesi batystyq elderdiń birazynda bar kórinedi. Bireýiniń qoly joq bolǵanmen, aıaǵy bar. Al ekin­shisiniki kerisinshe. Biraq sol ańyzdardyń kóbinde qabyrshaq deneli qanatty maqulyq retinde sıpattalady.

Kóz kórgen Qytaı elinde aıdahar uǵymyn bildiretin «Lýn» esimi óte qasterli. Tarıhyna qarasaq, ǵasyrlar buryn ım­peratorlardy aıdaharǵa teńep, ólgennen keıin de el men jerdi qorǵaı alatyn erek­she qasıetke ıe dep oılaǵan. Qazirgi ýaqyt­ta Qytaı elindegi ár otbasy ózderiniń bala­syn «kishkentaı ımperatorym», «kishkentaı aıdaharym» dep erkeletý arqyly bola­shaǵynan zor úmit tosyp júredi.

Bala kúninde «Sıaýlýn» (kishkentaı aıdahar) atanǵan Brıýs Lı tanymal­dylyqtyń bıigine shyqqanmen, jastaı ómirden ozyp, onyń ornyn Djekı Chan basady. Biraq odan da erte aıyrylyp qalýdan qoryqqan qytaılyqtar Chandy «Chenlýn» degen ataǵan. «Chenlýnnyń» qazaqshasy - sátti aıdahar. Osyǵan qarap-aq, kórshi eldegi aıdaharǵa degen qurmettiń qandaı deńgeıde ekenin bilýge bolatyn sııaqty.

Sapar barysynda san ǵasyrlyq tarıh­tan qalǵan ǵımarattardyń shatyry­nan biriniń artyna biri otyrǵan 4-5 quby­jyqtyń shaǵyn músinin jıi kezdestirdik. Fýsı esimdi ımperatordyń dáýirinde saraıdaǵy laýazymdy qyzmetkerlerge óz dárejelerine saı ár tústi kıim kıgizilip, onyń ústine ár túrli aıdaharlardyń beınesi salynyp otyrǵan. Munyń bári olardyń shenin ońaı ajyratý úshin jasalǵanyn túsindik. Sol sııaqty, shatyrǵa «qonǵan» qubyjyqtar da ǵımaratqa kirý quqyǵyna ıe sheneýnikterdiń belgisi bolyp shyqty.

Ańyz arqyly ulttyq ıdeologııany bir izge salyp, onyń «ólmes» rýhynan ǵasyrlar boıy kúsh alyp otyrǵan Qytaı jurtynyń «Aıdaharlar eli» ataný sebebi osynda jatyr.

Qytaıdaǵy kópqudaıshylyq

Tórtinshi kúni ıAntszy ózeniniń boıyna ornalasqan Hýbeı provıntsııasynyń ortalyǵy Ýhan shaharyna kelip jettik. Úsh bólikten turatyn qalany irili-usaqty ózender bólip jatyr. Qaladaǵy shaǵyn araldardyń bárin kópirler jalǵap jatqan­dyqtan el aýzynda «Kópirler qalasy» atanyp ketken. Bul týraly Ýhannyń kórme zalyndaǵy qyzdar túsindirip berdi.

         Qalanyń qurylysymen tanysyp bolǵan soń Gýııýansy hramyna tarttyq. Kirgen bette shoqtanǵan shıdiń aınalany kók tútin etip turǵanyn kórdik. Kytaıdyń kópqudaıshyldyǵyna osy jerde kóz jetkizgendeı boldym. Aınalanyń bárinde - býddanyń músini. Ár túrli keıiptegi kóptegen «qudaıǵa» syıynýshylar da az emes. Tizerleı otyryp, eki alaqanyn bir-birine qosqan kúıde minájat etip jatady. Al biz olardy qyzyqtap, sýret pen vıdeoǵa túsirýmen júrmiz.

Keshkisin qonaqúı ornalasqan Chjýn­shan dańǵyly janyndaǵy Tszıchın kóshe­sinde serýen quryp, qalanyń kórkemdigine kóz toıdyrdyq. Osy jerden túnimen az uıyqtap, kúni boıy asyǵys júretin qytaı halqynyń bos ýaqytta demalǵandy unatynyn da baıqadym.

Besinshi kúni Ýhan qalasynyń sımvo­lyna aınalǵan «Sary tyrna munarasyna» bardyq. Talaı ǵasyrdy bastan ótkizgen tarıhı ǵımaratqa aqyndar óleń arnasa, sýretshiler ony boıaýmen kenepke túsirgen. Іshki Qytaıdaǵy tanymal úsh munaranyń biri sanalatyn oǵan álemniń ár óńirinen keletin týrıster áli kúnge azaıǵan emes.

Keıin «Dýnhý lıýıdao» dańǵylymen júrip, Moshan bıigine kóterildik. Sol jerde qońyraýlar teatrynyń kontsertin tamashalap, kememen serýendedik. Ýhan qalasynan alǵan áserdiń erekshe bolǵanyn moıyndaý kerek. Tarıhy tasqa qashalǵan halyqtyń tamyry osy tóńirekten - ıAntszy ózeniniń boıynan bastalǵanyn ózderi de aıtyp júr.

Keshkisin Qytaıdyń eń iri qalalarynyń biri Chýntsınge ushyp jettik. Ertesine, ıaǵnı saparymyzdyń altynshy kúni qalalyq partııa komıtetiniń mektebimen tanysyp, olardyń «Bir beldeý, bir jol» bastama­synyń jetistikteri týraly baıandamasyn tyńdadyq. Jergilikti basshylar jaqyn ýaqytta Chýntsın men Almaty arasyna tikeleı qatynaıtyn ushaq reısin uıym­dastyrýdy qolǵa alyp jatqan kórinedi. Bul joba eki tarap úshin úlken jetistik bolar edi deıdi. Óıtkeni, Qazaqstannyń birinshi ekonomıkalyq ortalyǵy men Qytaıdyń Shanhaıdan keıingi ekinshi ekonomıkalyq ortalyǵy arasyndaǵy baılanys qos eldiń alys-berisin jańa deńgeıge kóteredi degen senimderi bar eken.

Qytaıǵa arnaǵan jetinshi kúnimizde tańmen talasa Tszınfo («Altyn býdda») taýyna bardyq. Kóz tartar tabıǵatqa tańdaıy­myzdy qaǵa júrip, talaı qyzyqty kórdik. Mysaly, biz kirgen taý úńgirinde ornalasqan býddanyń alyp músinderi adamdy tańqaldyrmaı qoımaıdy. Ekinshi jaǵynan, kóleńkeli jerde turǵan qalqan­qulaqty úlken músinderdiń jansyz kózqa­rasy azdap úreılendiredi de. Dál osy úńgirde Qytaıdyń kópqudaıshylyǵy baǵzy zamandardan bastaý alatynyn túsingendeı boldym.

Kún uıasyna qonǵan tusta úlken kemege otyryp, túngi qalanyń ádemi kelbetin qımas­tyqpen tamashaladyq. Óıtkeni, erte­ńine Úrimji arqyly Almatyǵa ushatyn edik.

Qoıyn dápterden:

Chýntsın qalasyndaǵy turǵyndar sany - 33 mln. shamasy;

Bir jylda álemde óndiriletin noýtbýk­tyń úshten biri jáne 200 mln.-ǵa jýyq smart­fon osy qaladan shyǵarylady;

Taý ishindegi býddanyń janynda adam kólemindeı 1800 monahtyń músini bar;

Chýntsın qalasynda turǵyn úıdiń ishimen ótetin temirjol bar.

Qytaı qalaı tamaqtanady?

Shyǵystaǵy kórshimizdiń qurt-qumyrs­qa, baqa-shaıan, shybyn-shirkeı jeıtini týraly estigen bolarsyz. Biz de dál solaı oıladyq. Jat jurtqa tabanymyz tıisimen aldymyzǵa tabaq-tabaq et, qazy-qarta, jal-jaıa tartpaıtynyn aldyn-ala sezdik. As ishken saıyn ydysymyzǵa shuqshııa qaraımyz. Sondaǵy sekemniń túri belgili: jándik jep qoımasaq bolǵany. Onyń ústine, Úrimjidegi meıramhanada jegen tamaǵymyzdyń aşylyǵy umytyla qoıǵan joq.

Bizdi kútip alyp, asty-ústimizge túsken adamdar túski-keshki asqa barǵan saıyn onyń biz úshin arnaıy adal pisirilgenin qaıtalaýmen boldy. Sonda da aldyn-ala qarap alatyn ádet shyǵardyq.

Rasynda qustyń, sıyrdyń, qoıdyń, balyqtyń etinen bastap, dastarhanǵa qoıylǵan ár túrli tamaq tábet ashpaı qoımaıdy eken. Qyp-qyzyl shoq ústinde qyz-qyz qaınaǵan kúıi aldymyzǵa kelgen qazannyń da túr-túrin kórdik. Kóptegen meıramhana dál osyndaı eski dástúr boıynsha qyzmet kórsetetin bop shyqty.

Sondaı kúnderdiń birinde qyzyq jaǵdaı oryn aldy. Ábden qarnymyz ashyp, aýqat­tanbaq bolyp ústelge otyrdyq. Aldymyzǵa ózim aıtqan qazan kele qaldy. Astynda - mazdaǵan ot. Іshinde - qaınaǵan sý. Іle-shala ydysqa salynyp, kúnniń kózi ońaı ótetindeı óte juqa etip kesilgen alaqannyń jartysyndaı et ákelindi. Kúni boıy as-sýsyz júrsek te, ádepten ozbaı únsiz baqy­lap otyrmyz. Kenet janymda otyrǵan joldasymnyń shydamy taýsylyp, qos taıaqshamen álgi tilim ettiń bireýin tuzdyqqa batyrdy da, aýzyna tastap jiberdi. Kózimiz bajyraıǵan kúıi qarap qaldyq. Kirpik qaqqansha bir-eki shaınap úlgergen ol bir sát qımylsyz qaldy. Sosyn eki jaǵyna kezek-kezek qarap, aýzyn qolymen basqan kúıi syrtqa júgirdi. Sóıtsek, onyń asqa­zanyna asyqqan et shıki bolyp shyqty. Negizi, tilim etti jemes buryn qazanda qaınaǵan sýǵa 5-10 mınýt salyp, pisirip alý kerek eken. Sodan keıin ǵana qansha jeseń de, ruqsat! Degenmen, álgi jigittiń qylyǵy bárimizge sabaq boldy. «Jeti ólshep, bir ret kesýdiń» mańyzdylyǵyn uqtyq.

Al qytaı halqynyń shybyn-shirkeıge áýestigi bar ekenin ózderi de moıyndaıdy. Biraq bir provıntsııasynda ǵana kúndelikti asta turaqty túrde paıdalanatyn kórinedi. Osy týraly aıtqan qytaılyq ókilder birli-jarym jerde bolmasa, baqa-shaıannyń basqa óńirlerde múlde jelinbeıtinine sendirip baqty. Meıli, solaı-aq bolsyn.

Bir qyzyǵy, qyryqqabat sorpasy, qyryqqabat salaty sekildi, taǵy basqa biz bilmeıtin shóp-shalamnan jasalatyn taǵam­dar aldymyzǵa lek-legimen kelip jatty. Solardyń ishinen bam­býktan jasalynǵan yp-ystyq tamaqty kórgende tańqaldyq. Biz biletin, biz oqyǵan bambýk aǵashyn adamdar qurylysqa paıdalanýshy edi...

Aıtsa-aıtqandaı, Qytaıda bambýktyń birneshe túri ósedi eken. Kóbi qurylys materıaldary esebinde paıdalanylady. Jeýge jaramsyz. Degenmen, ishki Qytaıdyń keı aımaqtarynda ósetin tórt qyrly bambýk as mázirinen túsken emes. Dámin tatyp kórmesem de, densaýlyqqa zııany joqtyǵyn bildim. Tipti, ony unatqan áriptesterim de tabyldy.

Al kún saıyn nan ornyna júretin kúrish týraly ne aıtýǵa bolady? Ne tuzy, ne basqa qospasy joq sýǵa pisirilgen ony aşy tamaqtan ábden zárezap bolǵanda amalsyzdan jeýge týra keldi.

Qoıyn dápterden:

AQSh-qa qaraǵanda Qytaıda aǵylshyn tilin biletinderdiń sany kóp;

Qytaıdyń barlyq óńiri bir saǵattyq ýaqytpen júredi;

Kúrish - álemdegi eń kóp paıdalanylatyn dándi daqyl;

Qytaı tilinde jasalynǵan pernetaqta eshqaıda joq.

Sóz sońy

Qytaıdyń qandaı áserimen este qalary kim-kimge de qyzyq bolar. Óz basym, eń aldymen, aýyz qýyratyn aşy tamaǵyn aıtar edim. Tipti, burysh qosylǵan «Snıkers» shokoladyn kórgende kózimniń atyzdaı bolǵany bar. Sosyn jeti kún boıy nan ornyna kúrish jep, uıǵyr ashanasyna barǵanda kókemdi kórgendeı qýanǵanymdy umytpaspyn.

Qytaıdyń ásem tabıǵaty da esten shyǵa qoımas. Iıý-qııý joldary men árli-berli aǵylǵan irili-usaqty kólikter, shaıtanar­balar jáne tańnan keshke deıin tynym tappaıtyn eńbekqor halyq - osynyń bári estelik bolyp qala beredi.

Bir sózben aıtsaq, kókpen talasqan shyny ǵımarattar, túrtip qalsań, tarıhy sóıleı jóneletin eski saraılar, belgisiz baǵytqa asyqqan adamdar, jynoınaq qýmaıtyn jastar - kóz kórgen Qytaı.