Nuraly hannyń urpaqtary jerlengen Janaly qorymy jóninde ne bilemiz
Janaly qorymy - Atyraý oblysyndaǵy jergilikti mańyzy bar tarıh jáne mádenıet eskertkishteriniń biri. Ol Mahambet aýdany, Alǵa aýylynan soltústik-batysqa qaraı 21 km jerde ornalasqan. Qorym Nuraly hannyń uldarynyń biri Janaly sultannyń esimimen atalady. Ýaqyty HVІІІ-HІH ǵasyrdy qamtıdy.
Alǵash ret 2005 jyly bul qorymǵa tarıh ǵylymdarynyń doktory S.Ájiǵalıev bastaǵan batysqazaqstandyq keshendi etnoarheologııalyq ekspedıtsııasy zertteýler júrgizgen bolatyn. Alaıda, bul ekspedıtsııalyq top atalmysh qaýymda Nuraly hannyń urpaqtary jerlengeni týraly ǵana jalpylama atap ótedi.
Keıinnen Atyraý oblysy tarıhı-mádenı murany qorǵaý, qalpyna keltirý jáne paıdalaný jónindegi memlekettik ınspektsııasynyń mamandary qorymda ornalasqan qulpytastardaǵy tóte arab jazýlaryn oqý barysynda munda jerlengen adamdardyń basym bóligi tóre-sultandardyń, ıaǵnı, Nuraly hannyń urpaqtary ekenin dáleldedi.
Atyraý oblysy tarıhı-mádenı murany qorǵaý, qalpyna keltirý jáne paıdalaný jónindegi memlekettik ınspektsııasy basshysynyń orynbasary Farhad Baıdáýletovtyń pikirinshe, atalǵan qorymnyń kólemi 100h150 metr bolatyn qorymnyń aýmaǵynda neolıt dáýirindegi tas qural jańqalary men orta ǵasyrlyq keramıka bólikteriniń kezdesýine qarap bul jer ejelden eldi meken bolǵandyǵyn boljaýǵa bolady. Qorymda jalpy sany 23 qulpytas bar. Olardyń birqatary synǵan, keıbireýleriniń jazýlary tabıǵı erozııaǵa ushyraǵan. Alaıda jazýlar men oıý órnekterdiń 70 % paıyzy jaqsy saqtalǵan. Qulpytastardyń barlyǵynyń da epıgrafıkalyq jazýlary arab grafıkasymen qashalǵan. Bıiktikteri 1,30-1,90 metr aralyǵyndaǵy, qumdy-áktasty bloktardan óńdelgen qulpytastar jazyq bederli qashaý jáne oıyp qashaý tásilderimen jasalǵan. Qorymnyń ortańǵy bóliginde birneshe mazarlardyń qulandysynyń orny baıqalady.
«Janaly sultan - Nuraly hannyń qyryq ulynyń biri. Ol shamamen hannyń tórtinshi uly, Piráli, Muhametáli sultandardan soń 1753 jyly Orynborda amanatta ustaldy. 1771 jyly aqpanda Nuraly hannyń qalmaqtarǵa qarsy shaıqastaryna qatysqan bes ulynyń - Esim, Arystan, Abylaı sultandardyń qatarynda boldy. Keıin onyń aty muraǵat qorlarynda Syrym babamyz bastaǵan ult-azattyq qozǵalysy kezeńinde atalady. Bul kezeńde Janaly sultan Gýrev qalasynan qashyq emes jerlerdi jaılap, shekaradaǵy orys ákimshiligimen baılanys ornatqan. Ol 1792 jyly Amandyq batyrdyń 600 adamymen Reseıge qarsy kóterilgenin jazady. 1794 jyly el tynyshtyǵyn saqtaý maqsatynda Janaly sultan Kishi júzdegi orys tutqyndaryn bosatý barysynda kózge túsedi», deıdi tarıh ǵylymdarynyń doktory, professor Ábilseıit Muhtar.
Tarıhshy Ábilseıit Qapızulynyń aıtýynsha, 1797 jyly 27 naýryzda Esim han óltirilgen tusta Janaly sultannyń ózge sultandardan erekshe kózqarasy baıqalady. Ol Syrym batyrdy han ólimine kinálamaı, kerisinshe «Esimdi shekti, shómekeı, ysyq, adaı rýlarynyń qazaqtary óltirdi», kelesi dereginde «Syrym elde O.A.Igelstrom kelisimimen handy Tilep Qoıbasuly óltirdi» degen málimetterimen Orynborǵa belgili bolady. Bizge málimi odan Súıinishqalı, Qýanyshqalı, Balqan, Palýan, Babaáli, Qadir sultandar taraǵan. Súıinishqalı sultandy ataqty qazaq hany Arynǵazy «meniń baldyzym» dep jazsa, keı málimette ol týraly «berish rýynyń 11 bólimin basqarǵan» delingen. Sondaı-aq, onyń aty Qaraýylqojanyń qyzy Shynqaraǵa úılenýimen jáne Arynǵazy han qaıtys bolǵan soń onyń jesiri Mádınany ámeńgerlikpen alýymen de tarıhta qalady.
«Janalyuly Babaáli sultan da 1815 jyly berish rýyn basqarǵan eken. Ony muraǵattaǵy qazaq sultandarynyń Shóke Nuralyulyna Bókeı hannyń qaıtys bolýyna jáne onyń artynda qalǵan ósıetine baılanysty jazǵan haty aıǵaqtaıdy.
Jáńgir sultannyń jastyǵyn eskerip, ýaqytsha basqarýdy Shyǵaı sultanǵa tapsyrýdyń mańyzdylyǵyn alǵa tartqan sultandar arasynda Nuralyuly Janaly sultanyń urpaǵynan tek qana Babaáli sultan ǵana kózge túsedi. Mine, osy Babaáliden 1794 jyly «atasy Janalydaı bolsyn degen» yrymmen qoıylǵan Janaly sultan týylǵan. Qorymdaǵy qulpytastaǵy «Álmarhým álmaǵfýr. Kishi júz Berish rýynyń sultany Babaly bın Janaly opat boldy 27 jasynda 1236-ynshy jylda (hıjra), bul tasty istetti marqumnyń anasy Ánemhan, Aqtan qoıdy» degen jazýlar tikeleı Nuralyhanuly Janalynyń nemeresi ekenin dáleldeıdi. Janaly Babaáliuly bizdiń jyl sanaýymyzben 1821 jyly qaıtys bolǵan. Sonymen, birinshi Janaly - Nuraly hannyń balasy, al, ekinshi Janaly - hannyń shóberesi. ıAǵnı, qorymnyń «Janaly» atalýy tikeleı Nuraly han urpaqtaryna tıesili ekeni anyq»,-deıdi Á.Muqtar.