Nur-Sultanda 130 mıllıon teńgege bıtkoın urlandy

Foto: None
NUR-SULTAN. QazAqparat – Elorda turǵyny 130 mln teńge bolatyn bıtkoınderin belgisiz bireý zańsyz ıemdengenin málim etken, dep habarlaıdy QazAqparat Nur-Sultan qalalyq Polıtsııa departamentiniń baspasóz qyzmetine silteme jasap.

Alaıaqtyq faktisimen QR Qylmystyq kodeksiniń 190-baby 4-bóligi boıynsha sotqa deıingi tergeý bastaldy. Jedel-izdestirý sharalary barysynda kúdikti retinde elordanyń 37 jastaǵy turǵyny ustalǵan.

Tergeý málimetterine sáıkes, er adam alaıaqtyq jolmen bıtkoın ámııanyna kirgen jáne úsh aı boıy bıtkoın jymqyryp kelgen. Qazirgi ýaqytta kúdikti tergeý ızolıatorynda qamaýly jáne qylmystyq is sotqa joldandy. Kúdiktiniń múlki tárkilenip, 10 jylǵa deıin bas bostandyǵynan aıyrylýy múmkin.

Polıtsııanyń habarlaýynsha, sońǵy úsh jylda krıptovalıýtamen jáne onlaın-bırjadaǵy tabyspen baılanysty alaıaqtyq 10 esege artty. Bul rette zalal somasy júzdegen mıllıon teńgemen eseptelýde. Internet jelisinde jalǵan brokerler onlaın-bırjalarda aqsha aınaldyrý boıynsha óz qyzmetterin usynatyn kóptegen ınternet-resýrstar bar.

«Ondaǵy aldaý shemasy qarapaıym. Jappaı taratylym arqyly alaıaqtar túrli veb-saıttar men áleýmettik jelilerde kóp tabys ákeletin jarnamalyq usynystar jarııalaıdy. Shartty túrde, 100 dollardan 1000 dollarǵa deıin alýdy usynady. Sodan keıin qaskóıler brokerdiń oıdan shyǵarylǵan saıtyn jáne paıdalanýshyǵa qoljetimdi bolatyn jeke kabınetin qurady. Bul jeke kabınette alaıaqtar paıdalanýshymen birdeı shottyń qanshaǵa toltyrylǵanyn kóre alady», - delingen Polıtsııa departamentiniń habarlamasynda.

Ári qaraı paıdalanýshy foreks-bırjada oınaýǵa kirisedi jáne uta bastaıdy. Alaıda, is júzinde bul «oıyndy» alaıaqtar qashyqtan baǵdarlamalap otyrady. Oıyn qyzyǵyna túsken paıdalanýshy mol tabysqa keneldim dep odan da kóbirek aqsha salýǵa tyrysady. Al alaıaqtar barlyq qarajatty ózderi ıemdenedi. «Jábirlenýshi» óziniń utysyn jeke kabınetten shyǵaratyn sátte broker qarajatty alýǵa uzaq ýaqyt ketetinin aıtady. Bul protsess shamamen bir aıǵa sozylýy múmkin, sodan keıin brokermen baılanys úzilip, saıt jabylady.

Polıtsııa azamattarǵa bırjada aqsha tabý týraly usynystarǵa muqııat qaraýdy usynady. Eń aldymen, dıllerdiń lıtsenzııasy men basqa da ruqsat qujattary bar-joǵyn tekserý kerek. Muny ınternette jasaýǵa bolady.

«Eger sizde foreks-bırjadaǵy baǵaly qaǵazdar naryǵynyń jumys isteýi salasynda arnaıy bilimińiz bolmasa jáne sizge jyldam tabys tabý usynylsa – saq bolýyńyz qajet. Jeke jınaqtaryńyzdy bir sátte joǵaltýyńyz múmkin, sondyqtan qaýip tóndirmeńiz», - dep eskertti polıtsııa.


Seıchas chıtaıýt