«Nur Otan» partııasynda azyq-túlik baǵasyn bir qalypta ustaý sharalary talqylandy

NUR-SULTAN. QazAqparat - Jaıylymdyq jerlerdiń, aýyl sharýashylyǵyna qajet sýdyń jetispeýshiligi, maman tapshylyǵy, tuqymdardyń qymbattyǵy men tozyǵy jetken tehnıka. Aýyl sharýashylyǵy salasyndaǵy osy jáne ózge de sheshimin tappaǵan túıitkildi máseleler «Nur Otan» partııasynyń Agrarlyq sektordy damytý jónindegi respýblıkalyq qoǵamdyq keńesiniń alǵashqy otyrysynda talqylandy. Bul týraly QazAqparat atalmysh saıası uıymnyń baspasóz qyzmetine silteme jasap habarlaıdy.

Osy jıynda jańa keńestiń quramy bekitilip, aldaǵy jylǵa arnalǵan jumys jospary da aıqyndaldy.

Partııanyń baspasóz qyzmetiniń habarlaýynsha, keńestiń basty mindeti – aýyl sharýashylyǵy salasyndaǵy saılaýaldy ýádelerdiń iske asyrylýyn baqylaý. Búginde azyq-túlik baǵasynyń qymbattaýy óte ózekti bolyp otyr. «Nur Otan» partııasynyń Hatshysy Marat Sembekov atap ótkendeı, ótken jyly qant pen ósimdik maıynyń baǵasy 34-36%-ke, jarmalar – 29%-ke, kókónister men jemister – 15-20%-ke ósti.

Ol partııa jańa Keńesiniń múshelerine ýákiletti organdarmen birlesip, «Nur Otan» partııasynyń saılaýaldy baǵdarlamasynda kózdelgen óndiris qýatyn arttyrý, et-sút fermalaryn, qus fabrıkalaryn, jylyjaılardy salý jáne jańǵyrtý, egis alqaptaryn keńeıtý esebinen aýyl sharýashylyǵy ınfraqurylymyn damytý máselelerin qaraýdy usyndy.

Keńes múshesi ıAralı Halılov agroónerkásip salasynda obektıvti statıstıkanyń joqtyǵyn alǵa tartty. Ol sońǵy 5 jylda aýyl sharýashylyǵy ónimderi óndirisiniń aıtarlyqtaı ósýi baıqalǵanmen, alaıda ımporttyń odan da óse túskenin atap ótti. Máselen, 2015 jyly ımport kórsetkishi 3,4 mlrd AQSh dollaryn qurasa, ótken jyly 4 mlrd AQSh dollarynan asqan.

«Osyǵan baılanysty keıbir statıstıkada kórsetilgen derekter shyndyqqa janaspaýy ábden múmkin», - degen ıAralı Halılov óz kúmánin jetkizdi.

Keńes múshesi Sergeı Zvolskıı azyq-túlik baǵasynyń ósýine toqtaldy. Onyń aıtýynsha, Petropavlda 1 keli kartoptyń baǵasy 400 teńgeden asqan. Sonymen qatar, ol ósimdik sharýashylyǵyndaǵy qıyndyqtarǵa da toqtaldy.

«Sýarý jaǵy qıyndyq týdyrǵandyqtan, baǵbandarǵa baý-baqsha kútimimen aınalysý múmkin bolmaı tur. Kókónis ósirýge daıyn kásiporyndar bar, alaıda taǵy da sý tapshylyǵy kedergi keltirýde. Elektr qýatynyń jaǵdaıy da máz emes. Biz elektr qýatyn alatyn balama kózderdi qarastyrýymyz kerek. Sebebi qazir elektr energııasynyń baǵasy aspandap ketti»,- dedi Sergeı Zvolskıı.

Óz kezeginde Keńes múshesi Serik Temirhanov agroónerkásiptik keshendi damytýdyń memlekettik baǵdarlamasynda balyq sharýashylyǵynyń joqtyǵyn alǵa tartty.

Otyrys qorytyndysy boıynsha keńes músheleri aýyl sharýashylyǵynyń áleýmettik mańyzdylyǵyn eskere otyryp, aı saıyn agrarshylar kótergen máselelerdi qarap jáne ony sheshýge, sondaı-aq kelesi otyrysta aýyl sharýashylyǵy mınıstrligi basshylyǵynyń esebin tyńdaýǵa sheshim qabyldady.