Nur Otan: Aqtóbe qalasynyń jańa shaǵyn aýdandarynda emhana salynady

Foto: None
AQTÓBE. QazAqparat – Aqtóbe qalasynyń Nur Aqtóbe, Batys-2 yqshamaýdandarynda emdeý mekemeleri salynady. Aýrýhana men emhanalardaǵy kadr suranysyn qamtý úshin joǵary oqý ornyn bitirgen jastarǵa kótermeaqy berilip, elimiz boıynsha jalaqy 2,5 esege artady. Kommýnaldyq mekeme qyzmetkerlerimen kezdesken «Nur Otan» partııasy atynan oblystyq máslıhat depýtattyǵyna úmitkerler Qaırat Sabyr men Sáýle Ómirbekova medıtsına men bilim salasyndaǵy saılaýaldy baǵdarlama mindetterin aıtyp berdi.

Aqtóbe oblysyndaǵy halyq sany 800 myńnan asty. Qala turǵyndarynyń qatary kún sanap artyp keledi. Sáıkesinshe bilim men medıtsına mekemesine degen suranys ósti. «Nur Otan» partııasy densaýlyq saqtaý ınfraqurylymyn damytýǵa jáne nyǵaıtýǵa basymdyq beredi. Qazaqstandyq medıtsınanyń joǵary standarttarǵa saı, úzdik tájirıbe ár adamǵa qoljetimdi bolýyn qamtamasyz etedi.

«Aqtóbe qalasyndaǵy Nur Aqtóbe, Batys-2 shaǵyn aýdandarynda emdeý mekemesi salynady. Jobalyq-smetalyq qujat daıyndaldy. Sonymen birge aldaǵy bes jylda 15 densaýlyq saqtaý nysany boı kóteredi. Onyń ishinde Aqtóbe medıtsına ortalyǵy negizinde 100 orynǵa arnalǵan balalar ınfektsııalyq korpýsy, 200 oryndy oblystyq ınfektsııalyq aýrýhanasy bar. 2025 jylǵa deıin 28 densaýlyq saqtaý nysany kúrdeli jóndeýden ótkiziledi. Medıtsına salasynyń materıaldyq-tehnıkalyq bazasy nyǵaıady ári aq halattylar biliktiligin arttyrady. Keler jyly 140 jas maman Aqtóbedegi emdeý mekemeleriniń suranysyn qamtıdy. Aýylǵa baratyn jastarǵa kótermeaqy beriledi», - dedi Aqtóbe oblystyq máslıhat depýtattyǵyna úmitker Qaırat Sabyr.

Aqtóbe medıtsınasyn tsıfrlandyrý jumysy keler jyly aıaqtalady. Mobıldi qosymshalar arqyly turǵyndar aldyn ala dáriger qabyldaýyna jazylady.

«Medıtsına qyzmetkerleriniń jalaqysy 2,5 ósedi. Bul aq halattylardy yntalandyrady dep senemiz. Jyl saıyn 20 birlik medıtsınalyq jabdyq satyp alynady. Onyń ishinde MRT, kompıýterli tomografııa bar. Jyl saıyn kem degende 12 dáriger Izraıl, Túrkııa, Ońtústik Koreıa, Reseı sekildi elderde biliktiligin arttyrady. Bul sharalardyń barlyǵy 2025 jylǵa qaraı ómir súrý uzaqtyǵyn 75,5 jasqa deıin uzartý múmkindigin beredi. Іsker, alǵa mindet qoıyp, ony oryndaý jolyn naqty aıqyndaǵan «Nur Otan» partııasyna daýys berýge shaqyramyn. Biz bolashaǵymyz úshin keshendi baǵdaramany usynyp otyrmyz», - dedi Qaırat Sabyr.


Al oblystyq máslıhat depýtattyǵyna úmitker Sáýle Ómirbekova saılaýaldy baǵdarlamanyń bilim salasy baǵytyndaǵy basymdyqqa toqtaldy. Apatty jáne úsh aýysymdy mektepterdi joıý, oqýshylardy kompıýtermen qamtý mindetterin saılaýshylarǵa túsindirdi.

«Qazir balalar qashyqtan oqyp júr. Іndet kezinde mektepterde kompıýterge suranys joǵary bolǵany barshaǵa aıan. «Nur Otan» partııasy halyqtyń áleýmettik osal tobyndaǵy balalardy kompıýterlik tehnıkamen tolyq qamtamasyz etedi. Óńirde úsh aýysymdy mektep máselesi de túgegeıli sheshiledi.

16 jańa mektep boı kóteredi. Onyń toǵyzy Aqtóbe qalasynda salynady. Sonymen birge jyl saıyn 10 mektepke jóndeý júrgiziledi. Balalardyń bos ýaqytyn tıimdi uıymdastyrý maqsatynda taǵy 6 bilim berý mekemesi ashylady. 2025 jylǵa qaraı pedagog-moderator, pedagog-zertteýshi, pedagog-sarapshy, pedagogıkalyq sheberlik sanaty bar pedagogtardyń úlesi 85 paıyzǵa jetedi», - dedi Sáýle Ómirbekova.

Úmitkerdiń aıtýynsha, 2025 jylǵa deıin aýyl mektepterinde 145 hımııa, bıologııa, fızıka kabınetteri jaraqtandyrylady. Dýaldy oqý júıesi damyp, tehnıkalyq jáne kásibı bilim berý mekemeleri túrekteriniń 74% jumysqa ornalastyrylady.

«Nur Otan» elimizdiń ekonomıkalyq-áleýmettik damýy jolynda irgeli isterdiń bastamashysy boldy. Osy úrdis jalǵasa beredi. Biz ekonomıkany ártaraptandyryp, halyqtyń ál-aýqatyn arttyramyz. Bilim men medıtsına, turǵyn úı-kommýnaldyq sharýashylyǵy, tranzıttik kólik qatynasy, tarıh pen mádenıet salasy nazardan tys qalmaıdy. «Ózgerister joly: Ár azamatqa laıyqty ómir!» Bul bizdiń baǵdarlamamyz, baǵytymyz. Jarqyn bolashaq úshin Nur Otan-ǵa daýys berýge shaqyramyn», - dedi úmitker.

Qıyndyqty birge eńserip, jeńiske birge jetemiz!

«Nur Otan» partııasy Aqtóbe oblysynyń Saılaý qorynyń qarajatynan tólendi.


Seıchas chıtaıýt