Nobel laýreaty: Jeri úlken elderge atom energetıkasynyń qaldyqtary problema týǵyza qoımaıdy
Onyń sózinshe, sý tapshylyǵy — Qazaqstan úshin keleshektegi eń úlken syn-qaterdiń biri.
«Klımat ózgerisinen bolyp jatqan keri áserler ǵalymdar kútkennen de aýqymdy bolyp shyqty. Onyń ishinde Ortalyq Azııada ahýal óte kúrdeli bolaıyn dep tur. Óıtkeni Ortalyq Azııada, onyń ishinde Qazaqstanda Taıaý Shyǵysta jáne Soltústik Afrıkada temperatýranyń aıtarlyqtaı joǵary kóteriletin túri bar», — dedi sarapshy.
Ǵalym klımattyń ózgerýinen álemde orman órtteri jıilep, qýańshylyq kóbeıgenin, sý tasqyny jyl saıyn kútiletin qubylysqa aınalǵanyn aıtady.
«Ortalyq Azııa sý tapshylyǵy men qýańshylyqtan zardap shekkeli otyr. Bul — óte kúrdeli problema. Qazaqstan bul problemamen kúreske tas-túıin daıyn bolýy kerek. Óıtkeni eldi kútip turǵan eń salmaqty syn-qaterdiń biri — osy», — deıdi Chon Re Kvon.
Ǵalymnyń paıymynsha, Qazaqstan sııaqty jeri úlken elge atom energetıkasynyń qorshaǵan ortaǵa áserin eńserý ońaı bolady.
«ıAdrolyq energetıka týraly ár eldiń óz paıymy bar dep oılaımyn. Mysaly, Germanııa ıadrolyq energetıkany eshqashan engizbeý kerek degen ustanymda otyr. Bul tehnologııanyń enýi eldegi saıası jáne áleýmettik máselelerdiń sheshimine baılanysty. Qazaqstannyń jaǵdaıyn alsaq, sizderdiń aýmaqtaryńyz úlken. Sondyqtan ıadro qaldyqtaryn kómetin oryn máselesinen qınalmaısyzdar dep oılaımyn. Al Koreıa sııaqty elderge bul óte qıyn bolady», — dedi Nobel syılyǵynyń laýreaty.