«Nesıelendirý: siz qansha qaryzsyz?» - baspasózge sholý

ASTANA. QazAqparat - «QazAqparat» halyqaralyq aqparattyq agenttigi 31 shilde, juma kúni jaryq kórgen respýblıkalyq buqaralyq aqparat quraldaryndaǵy ózekti maqalalarǵa sholýdy usynady.

Ulttyq bank memlekettiń qarjylyq-valıýtalyq saıasatyn júrgizetin jaı ǵana keńse-mekemeden alpaýyt korporatsııaǵa aınalyp kele jatqandaı, dep jazady « Aıqyn » basylymy « Ulttyq banktiń «qoly» uzaryp keledi » atty maqalada.

«Osydan birer jyl buryn ǵana Ulttyq bank qyzmetkerleri «memlekettik qyzmetshi» sanalatyn, qazir olar bul qatardan shyǵarylyp, ulttyq kompanııalarmen teńelgen. UB Almatydan Astanaǵa kóshkende de, basqa memorgandardaı úkimettik ǵımarattarda ornalaspaı, «Astana» halyqaralyq qarjy ortalyǵynda oryn tebýi múmkin. Endi taǵy bir jańalyq belgili boldy: ol ulttyq munaı-gaz operatorynyń aktsııasyn ıelendi», - delingen atalmysh materıalda.

Gazettiń atap ótkenindeı, keshe «Samuryq-Qazyna» ulttyq ál-aýqat qorynyń «Qaz­MunaıGazdyń» «10% + 1 aktsııasyn» Ulttyq bankke eń kem degen­de 750 mıllıard teńgege satatyny habarlandy.

«Osyǵan oraı «Qaz­MunaıGaz» ulttyq kompanııasy» aktsıonerlik qoǵamynyń keıbir máseleleri týraly» Úkimettiń №570 qaýlysy shyqty. Úkimet basshysy K.Másimov qol qoıǵan bul qujatta: «Samuryq-Qazyna» ulttyq ál-aýqat qory» aktsıonerlik qoǵamy «QazMunaıGaz» ulttyq kompanııasynyń» 58 mıllıon 420 myń 748 jaı aktsııasyn táýelsiz baǵalaýshy anyqtaıtyn, biraq 750 mıllıard teńgeden tómen bolmaıtyn baǵamen Qazaqstan Respýblıkasynyń Ulttyq bankiniń paıdasyna óz ıeliginen shyǵarsyn» dep jazylǵan.

«Qara altyn» men «kógildir otyndy» barlaý, óndirý, óńdeý jáne tasymaldaý salalaryndaǵy Qazaqstannyń ulttyq operatory - «QazMunaıGazdyń» 100% aktsııasy buǵan deıin tek «Samuryq-Qazyna» memlekettik qoryna ǵana tıesili bolyp kelgen. Endi aktsıonerler qataryna Qaırat Kelimbetov basqaratyn organ kirip otyr.

Osy tusta Ulttyq banktiń elimizdegi barlyq kommertsııalyq bankterdiń jáne qarjylyq uıym­dardyń qyzmetin retteý fýnktsııalaryn atqaratynyn aıta ketken jón. Buǵan qosa, ol Biryńǵaı jınaqtaýshy zeınetaqy qorynyń zeınetaqylyq aktıvterin basqarady.

« Aıqyn » gazeti óziniń et-baýyr balasynan bezgen ata-analardyń máselesine qatysty « Balasyn tastaǵan ata-ananyń taǵdyry bulyńǵyr » atty maqalany jarııalap otyr.

Basylymnyń jazýynsha, ústimizdegi jyldyń 1 qańtarynan bastap engizilgen jańa qylmystyq kodeks boıynsha endi ata-anaǵa úlken jaýapkershilik artylady.

«Atap aıtar bolsaq, eshqandaı sebepsiz bala-shaǵasyn tastap ketken ata-analarǵa qatań ákimshilik sharalar qoldanady. Bul beker jasalynyp otyrǵan joq. Bul balalarynan bezingen bezbúırek áke-shesheni toqtatýdyń bir amaly shyǵar», - delinedi maqalada.

«Ókinishtisi, jyl ótken saıyn dám-tuzy jaraspaı, balalaryn tastap ketetinderdiń qatary artyp barady. Basqa shahardy bylaı qoıǵanda, Almatynyń ózinde qańǵybas balalar, bezbúırek áke-shesheler az emes. Derekke júginsek, alańdatarlyq jaǵdaıdyń shyn máninde, baryn baıqaısyz. Almaty qalalyq ishki ister departamenti ıývenaldyq polıtsııa bóliminiń basshysy Leıla Álipbaevanyń pikirine qaraǵanda, jyl saıyn shamamen alǵanda Almatynyń ózinde 35 otbasy óziniń ata-analyq quqynan aıyrylyp jatady. Al 100-ge jýyq ata-ana balalar aldyndaǵy tárbıelik mindetin durys atqarmaǵany úshin ákimshilik jaýap­ker­shilikke tarty­lady. Nazar aýdarar bol­saq, jyl basynan bergi derektiń kózi oılan­tarlyq dárejede. 20 adam ata-analyq quqynan aıyrylsa, 70 ata-ana tárbıelik mindetin durys atqar­ma­ǵany úshin ákimshilik aıyp tóledi», - dep jazylǵan maqalada.

« Egemen Qazaqstan » basylymynda kezinde nesıege oqyǵan eks-stýdentterdiń memleket aldyndaǵy bereshegine qatysty « Nesıelendirý: siz qansha qaryzsyz? » atty ózekti maqala jarııalanyp otyr.

«Elimizde 1999-2005 jyldar aralyǵynda joǵary oqý oryndarynda kadrlardy daıarlaý boıynsha nesıelendirý baǵdarlamasy júzege asyrylǵany málim. Baǵdarlama qoldanysta bolǵan sol jyldary joǵary oqý oryndarynda 58 myń 360 stýdent bilim alyp, olardyń oqýyna bıýdjetten jalpy kólemi 15,3 mlrd. teńgeni quraıtyn qarjy bólingen-tin. Alaıda, Memleket basshysynyń 2005 jylǵy 18 aqpandaǵy Qazaqstan halqyna Joldaýyn iske asyrý maqsatynda nesıelendirý boıynsha bilim alyp júrgen stýdentterdiń barlyǵy 2005 jyldyń 1 qyrkúıeginen bastap memlekettik bilim granttaryna aýystyryldy».

Degenmen, gazettiń jazýynsha, búginde «Qarjy ortalyǵy» AQ kezinde memlekettik bilim berý nesıesimen oqyǵandardyń qaryzdaryn óteý máselesin qolǵa alyp jatyr.

Ortalyq mamandarynyń aıtýynsha, memlekettik bilim berý nesıeleri 15 jylǵa berilgen, sáıkesinshe, 1999 jyly nesıelendirý baǵdarlamasy boıynsha oqyǵan alǵashqy stýdentterdiń qaryzdy tóleý merzimi 2014 jyly aıaqtalǵan. Desek te, sol jyldardaǵy stýdent-jastardyń basym kópshiligi shynymen de ózderiniń memleket aldynda qaryzdary baryn «bilmeıtin» bolyp shyqqan. Ortalyqtyń Bilim berý nesıesin monıtorıngileý jáne jas mamandardy jumysqa turǵyzý departamentiniń dırektory Mádı Shabarovtyń sózine qaraǵanda, 2014 jyldan bastap, qaryzdy óndirip alý jumystary kúsheıtilipti.

«Osylaısha, bilim alýǵa berilgen nesıeniń 5,0 mlrd. teńgesi ótelip, bıýdjetke qaıtarylypty. Máselen, tek 2014 jyldyń ózinde 1,06 mlrd.teńge qaıtarylǵan eken. Onyń ishinde, 12 myń 805 adam boryshtaryn tolyq ótep, óz mindetterin oryndasa, 227 adamnyń bereshek somasy qaryz alýshynyń túrli sebeptermen qaıtys bolýyna baılanysty keshirilip, esepten shyǵarylǵan. Al qazirgi tańda qaryzyn tolyq ótemegen 45 myń 328 azamat bar kórinedi», - dep jazady gazet.

« Egemen Qazaqstan » gazetinde « Aq Olımpıada: Almaty ma, Beıjiń be? » atty maqala oqyrman nazaryna usyndy.

Bul maqalanyń jarııalanýy teginnen tegin emes, sebebi búgin osy eki qalanyń biri 2022 jyly ótetin qysqy oıyndardyń astanasy atanady.

«Qazaqstan taǵy bir tańdaýdyń, taǵy bir synaqtyń aldynda tur. Búgin, ıaǵnı shildeniń 31-i kúni Malaızııanyń astanasy - Kýala-Lýmpýr qalasynda ótetin halyqaralyq Olımpıada komıtetiniń (HOK) 128-sessııa­sy 2022 jyly jalaýyn jelbiretetin qysqy Olımpııa oıyndarynyń astanasy taǵdyryn sheship beredi", - dep jazady gazet.

«Qazir Malaızııa astanasynda Almaty tapsyrys berýshi komıtetinen júzden astam adam júr. Budan bólek, munda Qazaqstan tapsyrysyna qoldaý kórsetý maqsatymen kelgen kóp­tegen belgili sportshylar men birqa­tar buqaralyq aqparat qural­darynyń ókilderi bar. Al 30 shilde kúni Almaty qalasynyń ákimi Ahmetjan Esimov Kýala-Lýmpýrdegi HOK-tyń baspasóz ortalyǵynda jýrnalıstermen halyqaralyq baspasóz máslıhatyn ótkizdi. Ol úmitker qalanyń meri retinde Oıynǵa baılanysty jasalǵaly jatqan jumystardyń aýqymyna toqtalyp, jınalǵandar qoıǵan kóptegen suraqtarǵa jaýap berdi. Osy jerde spıker retinde Andreı Krıýkov taǵy sóıledi. Olardyń sózderin Qazaqstan Mádenıet jáne sport mınıstri Arystanbek Muhamedıuly, Ulttyq olımpıada komıtetiniń prezıdenti Temirhan Dosmuhambetov jalǵastyryp áketti. Sol jerde aıtylǵan derekterdiń arasynda elimizdiń bul jolǵy básireli básekege 4 mıllıard dollardan artyq qarjy jumsaǵaly otyrǵany da sý betine qalqyp shyǵa keldi. Eger munyń aldynda Reseıdiń Sochıdegi Oıyndardy ótkizý úshin 50 mıllıard dollardyń ústinde qarjy shyǵarǵanyn aıtsaq, árıne, bul somanyń az bolyp kórinýi de múmkin. Biraq bul jerde kórshi memlekettiń Sochıdegi sport arenalary men jarys joldaryn ǵana emes, sonymen qatar, osy qalanyń aıasyna kiretin áldeneshe ondaǵan eldi mekenderdiń birqatar bólikterin, jarystardyń deni ótken Adlerdi qaıtadan salyp shyǵyp, jańa temirjol jelisin tartqanyn eske túsire ketsek, bul shyǵyndardyń ózin ózi molynan aqtaıtynyn paıymdaýymyzǵa ábden bolar edi», - delingen atalmysh maqalada.

AQSh-tyń birneshe halyqaralyq korporatsııasy jahandyq Internettiń jelisin qurý boıynsha birin-biri ozyp ketýge talpynýda, dep habarlaıdy « Ekspress K » basylymy.

Bul jarys jaqyn bes jyldyń ishinde aıaqtalady. Olar ǵaryshqa 700 jerserik ushyrmaq, osynyń arqasynda tegin Wi-Fi tipti shólder men taýlarda qoljetimdi bolady. Osyǵan uqsas jobany Astanadan shyqqan výnderkınd oqýshy Anýar Abdrahmanov ta oılap tapty.

«Anýar Abdrahmanov bıyl ǵana mektep bitirdi, biraq jahandyq Internettiń jobasyn jasaqtap shyqty. Degenmen ol arnaıy taratý qurylǵylaryn spýtnıkterde emes, dırıjabldarda ornatýdy usynýda. Onyń esebi boıynsha, atalmysh ushý qurylǵylary kún sáýlesinen qýat ala alady. Jyl dasynda jarııalanǵan Strato Project dep atalatyn ıdeıaǵa uqsas jobany júzege asyrýdy Google kompanııasy bastap ketken. Bul kompanııa Project Loon atty jobany qarjylandyrýda. Ol boıynsha shaǵyn zondtar 20 shaqyrym bıiktikke ushyrylady. Al mıllıarder Elon Mask barsha Jerdi tegin ınternetpen qamtamasyz ete alatyn 700 spýtnıkti ózimizdiń Baıqońyrdan ushyrýdy kózdeýde», - delingen «Tıatıa, tıatıa, nashı setı prıtaşılı Google Map» atty maqalada.