Nemis delegatsııasy Syr óńirinde júr
Kezdesýge oblystyq assambleıa hatshylyǵynyń basshysy Láılá Tóreshova, Syr elindegi barlyq etnomádenı birlestiktiń jetekshileri, belsendi músheleri qatysty.
Qonaqtar aldymen Dostyq úıiniń mýzeıin aralap, ondaǵy etnos ókilderiniń birneshe ǵasyrlyq tarıhy, mádenıetimen jáne «Wiedergeburt» oblystyq nemis etnomádenı birlestiginiń bólmesimen tanysty.
Oblysta etnosaralyq kelisimdi nyǵaıtý salasynda etnomádenı birlestikter men azamattyq ınstıtýttardyń ózara qarym-qatynasyna erekshe kóńil bólingendigi belgili. Osy oraıda, T.Helm Syr óńirine túrli tarıhı jaǵdaılardyń əserimen qonys tepken etnostar, olardyń jergilikti qazaqtarmen qarym-qatynasy, dəlirek aıtsaq, aımaqtaǵy tatýlyqtyń tarıhı tamyrlaryna basa nazar aýdardy. Suraqtaryn qoıyp, oǵan tuşymdy jaýaptar aldy.
Júzdesý barysynda oblystyq assambleıa hatshylyǵynyń basshysy L.Tóreshova el birligi jəne ony qamtamasyz etýdegi Elbasymyzdyń tegeýrindi de sarabdal saıasatynyń basym baǵyttary, etnosaralyq yntymaqtyń irgesin bekitý baǵytynda atqarylǵan jumystardyń naqty nətıjelerin tilge tıek etti.
Kezdesýde barlyq etnos ókilderi salt-dástúrleri men mádenıetterin ózara qurmet tutyp, dos kóńilmen aralasyp, quda-jekjat bolyp bite qaınasyp, yntymaqty ómir súrip jatqandyǵyn aıtyp ótti.